Eesti kõrgharidus institutsionaalse akrediteerimise tulemuste taustal ehk Mida juhid peaksid teadma

Maiki Udam, Riin Seema, Heli Mattisen

Abstract


Artikli aluseks on 2014. aastal Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuris tehtud institutsionaalse akrediteerimise hindamisaruannete kvalitatiivne analüüs, millega selgitati välja Eesti kõrgkoolide peamised tugevad ja nõrgad küljed. Artikli eesmärk on teavitada haridusüldsust rahvusvaheliste ekspertide hinnangutest ja soovitustest Eesti kõrgkoolidele ning pakkuda kõrgkoolide juhtkondadele tuge tõenduspõhiste muudatuste tegemisel. Uuringu valimi moodustasid kümme kõrgkooli, mis olid 2014. aasta juuniks positiivselt akrediteeritud. Analüüsi tulemused osutasid, et kõrgkoolid on edukad personali- ja ressursijuhtimises, nende taristu on väga heal tasemel ning üldjuhul on kõrgkoolide lõpetajad konkurentsivõimelised nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Uuringust ilmnes ka selge vajadus kõrgkoolide tegevust fookustada, arendada piiratud ressursi tingimustes neid valdkondi, milles ollakse tugevad, ning loobuda valdkondadest, kus puudub kriitiline hulk üliõpilasi ja/või heal tasemel õppejõude. Vaja on muuta kõrgkoolis õppimise ja õpetamise paradigmat, liikudes traditsioonilise õppejõu- ja ainekeskse õpetamise juurest iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava koostöise õppimise ja õpetamise suunas. Eesti kõrghariduse kestlikkuse seisukohast on samuti oluline lisada rahvusvaheline mõõde kõikidesse kõrgkooli põhiprotsessidesse, sh nendes kõrgkoolides, mis on orienteeritud ainult siseturule.

 Summary


Keywords


kõrgkoolid, institutsionaalne akrediteerimine, strateegiline juhtimine, hindamisvaldkond

Full Text:

PDF

References


Carr, S., Hamilton, E., & Meade, P. (2005). Is it possible? Investigating the influence of external quality audit on university performance. Quality in Higher Education, 11(3), 195–211. http://www.wallacefoundation.org/knowledge-center/school-leadership/key-research/Documents/How-Leadership-Influences-Student-Learning.pdf.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (2014). Külastatud aadressil http://hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf.

Hahn, C. (2008). Doing qualitative research using your computer: A practical guide. London: Sage.

Hämäläinen, K., Mustonen, K., & Holm, K. (2004). Standards, criteria, and indicators in programme accreditation and evaluation in Western Europe. In L. Vlasceanu & L. C. Barrows (Eds.), Indicators for institutional and programme accreditation in higher/tertiary education (pp. 17–32). Bucharest: UNESCO. Retrieved from www.cepes.ro/publications/pdf/Indicators.pdf.

Institutsionaalse akrediteerimise tingimused ja kord (2011). Külastatud aadressil http://ekka.archimedes.ee/files/IA_kord_14-1.pdf.

Klenke, K. (2008). Qualitative research in the study of the leadership. Bringely: Emerald Group Publishing.

Merriam, S. B. (2009). Qualitative research: A guide to design and implementation. San Francisco: John Wiley & Sons.

Oakland, J. S. (1996). Total quality management: Text with cases. Oxford: Elsevier.

Riigikogu (1995). Ülikooliseadus. Riigi Teataja I 1995, 12, 119. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/110072012028.

Saldana, J. (2012). The coding manual for qualitative research (2nd ed.). London: Sage.

Thematic report on the outcomes of enhancement-led institutional reviews (ELIRs) conducted in 2013 (2013). Retrieved from http://www.qaa.ac.uk/en/Publications/Documents/Thematic-Report-Outcomes-of-ELIR-14.pdf.

Udam, M. (2013). Meeting state, market and academic concerns: Challenges for external quality assurance of higher education institutions. Estonian case (Doctoral dissertation). Tallinn: Tallinn University. Retrieved from http://e-ait.tlulib.ee/334/1/udam_maiki.pdf.

Udam, M., & Heidmets, M. (2013). Conflicting views on quality: Interpretations of ’a good university’ by representatives of the state, the market and academia. Quality in Higher Education, 19(2), 210–224. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13538322.2013.774805

Vilgats, B. (2009). Välise kvaliteedihindamise mõju ülikoolile: Eesti kogemuse analüüs. Tallinn: Tallinna Ülikool.

Westerheijden, D. F., Stensaker, B., & Rosa, M. J. (Eds.) (2007). Quality assurance in higher education: Trends in regulation, translation and transformation. Dordrecht: Springer. doi: http://dx.doi.org/10.1007/978-1-4020-6012-0

Williams, P. (2009). The result of intelligent effort: Two decades in the quality assurance of higher education. London: University of London.

Willing, C. (2013). Introducing qualitative research in psychology (3rd ed.). New York: Open University Press.




DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.04

Refbacks

  • There are currently no refbacks.




ISSN: 2346-562X

Journal DOI: http://dx.doi.org/10.12697/issn2346-562X

http://www.eha.ut.ee