Kaasava hariduse mõiste ning õpetaja ees seisvad ülesanded lasteaedades ja esimeses kooliastmes
Kokkuvõte
Kaasava hariduse eesmärk on suurendada haridussüsteemi võimekust jõuda kõikide õppijateni, põhiliseks sihtgrupiks on enamikus riikides hariduslike erivajadustega õppijad. Siinse uurimuse eesmärk on selgitada välja, kuidas mõistetakse kaasavat haridust Eesti lasteaedades ja koolides (esimene kooliaste) ning millised on õpetajate ees seisvad ülesanded ja asutuste võimalused erivajadustega õppijate kaasamisel tavaharidussüsteemi. Andmeid kogusime küsitluse ja vaatluse teel, lisaks analüüsisime kaasamise edendamise kavasid. Saadud tulemused võimaldavad käsitleda erivajadustega õppija teemat sügavuti ja tõhustada õpetajakoolitust. Hädavajalik on valmistada õpetajaid ette erivajadustega õppija ja ülejäänud laste koosõpetamiseks (grupiprotsessid, -juhtimine), laiendada arusaamu keskkonna kohandamise võimalustest ning suurendada valmisolekut meeskonnatööks.
SummaryAllalaadimisi
Viited
Balti Uuringute Instituut (2015). Uuring "Õpetajate täiendusõppe vajadused". Lõpparuanne. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/45196/Opetaja_taiendoppe%20vajadus.pdf?sequence=1&isAllowed=y.
Bendová, P., Čecháčková, M., & Šádková, L. (2014). Inclusive education of pre-school children with special educational needs in kindergartens. Procedia - Social and Behavioral Sciences, 112, 1014-1021. doi: http://dx.doi.org/10.1016/j.sbspro.2014.01.1263
De Boera, A., Pijlb, S. J., & Minnaert, A. (2011). Regular primary schoolteachers’ attitudes towards inclusive education: A review of the literature. International Journal of Inclusive Education, 15(3), 331-353. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13603110903030089
Dmitrieva, N. S., & Nartova-Bochaver, S. K. (2014). The opportunities of physical environment in the context of inclusive education. Psychological Science & Education, 19(1), 74-81.
Eha, P. (2010). Õpiabisüsteemide rakendumine ja õpetajate hoiakud Järvamaa põhikoolides (magistritöö). Tartu Ülikool, Tartu. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/handle/10062/15880.
Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur (2009). Juhtpõhimõtted kaasava hariduse kvaliteedi arendamisel. Soovitused poliitikakujundajatele. Odense: Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur. Külastatud aadressil https://www.european-agency.org/sites/default/files/key-principles-for-promoting-quality-in-inclusive-education_key-principles-ET.pdf.
Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur (2011). Kaasamist toetav õpetajakoolitus Euroopas. Probleemid ja võimalused. Odense: Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur. Külastatud aadressil https://www.european-agency.org/sites/default/files/te4i-challenges-and-opportunities_TE4I-Synthesis-Report-ET.pdf.
Fullan, M. (2006). Uudne arusaam haridusmuutustest. Tartu: Atlex.
Haridus- ja Teadusministeerium (2013). Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kontseptsioon. Külastatud aadressil http://erut3m.havike.eenet.ee/hev/wp-content/uploads/2014/02/HEV-%C3%B5oilaste-%C3%B5ppekorralduse-kontseptsioon.pdf.
Haridus- ja Teadusministeerium (2015). Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/47973/Aastaanalyys2015.pdf?sequence=8&isAllowed=yanalüüs.
Haridus- ja Teadusministeerium (2016). Hariduslike erivajadustega õpilane. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/et/tegevused/alus-pohi-ja-keskharidus/hariduslike-erivajadustega-opilane.
Hattie, J. A. C. (2012). Visible learning for teachers: Maximizing impact on achievement. Oxford: Routledge.
HKS 2014 = Maanso, V., Erelt, T., Kadakas, M., Kala-Arvisto, U., Kraav, I., Puksand, H., Tamm, E., & Unt, I. (koost.) (2014). Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Hornby, G. (2014). Special education today in New Zealand. In A. F. Rotatori, J. P. Bakken, S. Burkhardt, F. E. Obiakor, & U. Sharma (Eds.), Advances in Special Education: Vol. 28. Special education international perspectives: Practices across the globe (pp. 643-660). Bingley: Emerald Group Publishing. doi: http://dx.doi.org/10.1108/s0270-401320140000028029
Häidkind, P. (2013). Koolieelne eripedagoogika ja/või alusharidus? Eripedagoogika: 45 aastat eripedagoogikat Eestis, 42, 13-14.
Häidkind, P., Palts, K., Pillmann, J., Ennok, K., Villems, K., & Peterson, T. (2013). Lapse arengu hindamise ja toetamise juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/juhendmaterjal_alusharidus.pdf.
Jones, C. (2004). Supporting inclusion in the early years. Maidenhead, New York: Open University Press.
Kall, K. (2014). Õpetajate enesetäiendamine. Ü. Übius, K. Kall, K. Loogma, & M. Ümarik (koost.), Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused (lk 64-90). Tallinn: Innove. Külastatud aadressil http://uuringud.ekk.edu.ee/fileadmin/user_upload/documents/TALIS/TALIS2013_Eesti_raport.pdf.
Karlep, K. (2015). Kaasamisega kaasnevad probleemid. Eripedagoogika: HEV õpilaste kaasamine, 46, 40-74.
Kivirand, T. (2012). Kaasav haridus ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldus. K. Hanga & H. Voog (toim.), Heade praktikate kogumik: käsiraamat sotsiaal- ja haridustöötajatele, kuidas kaasata puudega inimesi (lk 55-57). Tallinn: Eesti Puuetega Inimeste Koda. Külastatud aadressil http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/16300.
Kollom, K., Kruusimägi, T., Laanela, M., Meinart, K., Niilo, A., Pedaste, M. ... Ülavere, P. (koost.) (2013). Kutsestandard. Õpetaja, tase 6. Külastatud aadressil http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/opetaja-tase-6.1.et.pdf.
Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded (2013). Riigi Teataja I, 06.09.2013, 36. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/103092013036.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Riigi Teataja I, 23, 152. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917.
Koolieelse lasteasutuse seadus (1999). Riigi Teataja I, 27, 387. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011006.
Kraska, J., & Boyle, C. (2014). Attitudes of preschool and primary school pre-service teachers toward inclusive education. Asia-Pacific Journal of Teacher Education, 42(3), 228-246. doi: http://dx.doi.org/10.1080/1359866X.2014.926307
Kruusamäe, R. (2015). Kaasav haridus, õpetajate vajadused ning ootused tugispetsialistidele hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamisel Lääne-Virumaa koolides (magistritöö). Tartu Ülikool, Tartu. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/handle/10062/48264.
Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lastekaitse Liit (2014). Laste ja noorte osalus ja kaasamine koolis. Kokkuvõte uuringust. Külastatud aadressil http://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/laste_ja_noorte_osalus_ja_kaasamine_koolis_0.pdf.
Lee, F. L. M., Yeung, A. S., Tracey, D., & Barker, K. (2015). Inclusion of children with special needs in early childhood education: What teacher characteristics matter. Topics in Early Childhood Special Education, 35, 79-88. doi: http://dx.doi.org/10.1177/0271121414566014
Li, Y. L. (2004). A school-based project in five kindergartens: The case of teacher development and school development. International Journal of Early Years Education, 12(2), 143-155. doi: http://dx.doi.org/10.1080/0966976042000225534
Loreman, T., Forlin, C., Chambers, D., Sharma, U., & Deppeler, J. (2014). Conceptualising and measuring inclusive education. In C. Forlin & T. Loreman (Eds.), International Perspectives on Inclusive Education: Vol. 3. Measuring inclusive education (pp. 3-17). Bingley: Emerald Group Publishing. doi: http://dx.doi.org/10.1108/s1479-363620140000003015
Loreman, T., Forlin, C., & Sharma, U. (2014). Measuring indicators of inclusive education: A systematic review of the literature. In C. Forlin & T. Loreman (Eds.), International Perspectives on Inclusive Education: Vol. 3. Measuring inclusive education (pp. 165-187). Bingley: Emerald Group Publishing. doi: http://dx.doi.org/10.1108/s1479-363620140000003024
Mägi, E., & Haljaste, A. (2001). Tavakoolide õpetajate suhtumine kõigi laste koosõpetamisse ja nende oskused erivajadustega laste õpetamisel tavaklassis. L. Talts (koost.), Algkooliõpilase arenguvõimalusi Eesti erinevates piirkondades. Algõpetuse aktuaalseid probleeme, 10 (lk 31-37). Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.
Nes, K. (2003). Why does education for all have to be inclusive education? In J. Allan (Ed.), Inclusion, participation and democracy: What is the purpose? (pp. 67-82). Dordrecht: Kluwer Academic Publishers. doi: http://dx.doi.org/10.1007/0-306-48078-6_5
Oras, K. (2003). Võimalusi algajate õpetajate ning meisterõpetajate kutseoskuste erinevuse uurimiseks. E. Krull & K. Oras (toim.), Õpetajate professionaalne areng ja õppepraktika (lk 158-173). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Pecek, M., Cuk, I., & Lesar, I. (2008). Teachers’ perceptions of the inclusion of marginalized groups. Educational Studies, 34(3), 225-239. doi: http://dx.doi.org/10.1080/03055690701811347
Pedaste, M., Meinart, K., Veesaar, E., Plado, K., Rannaääre, U., Laanela, M. ... Kruusimägi, T. (koost.) (2013). Kutsestandard. Õpetaja, tase 7. Külastatud aadressil http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494558/pdf/opetaja-tase-7.5.et.pdf.
Poom-Valickis, K., & Loogma, K. (2009). Õpetajate enesetäiendamine. K. Loogma, V-R. Ruus, L. Talts, & K. Poom-Valickis (koost.), Õpetaja professionaalsus ning tõhusama õpetamis- ja õppimiskeskkonna loomine. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS tulemused. Tallinn: Tallinna Ülikooli haridusuuringute keskus. Külastatud aadressil http://uuringud.ekk.edu.ee/fileadmin/user_upload/documents/TALIS/TALIS_Eesti_2008_aruanne.pdf.
Postak, J. (2015). Lasteaia tava- ja sobitusrühmade õpetajate kogemused autismiga lapse õpetamise kohta (bakalaureusetöö). Tartu Ülikool, Tartu. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/handle/10062/48137.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (2010). Riigi Teataja I 2010, 41, 240. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410.
Põhikooli riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I, 14.01.2011, 1. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001.
Robo, M. (2014). Social inclusion and inclusive education. Academicus - International Scientific Journal, 10, 191-201.
Rodriguez, I. R., Saldana, D., & Moreno, F. J. (2012). Support, inclusion, and special education teachers’ attitudes toward the education of students with autism spectrum disorders. Autism Research and Treatment, 2012, 1-8. doi: http://dx.doi.org/10.1155/2012/259468
Rogers, B. (2008). Taasleitud käitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Schwab, S. (2015). Social dimensions of inclusion in education of 4th and 7th grade pupils in inclusive and regular classes: Outcomes from Austria. Research in Developmental Disabilities, 43-44, 72-79. doi: http://dx.doi.org/10.1016/j.ridd.2015.06.005
Shapiro, A. (2000). Everybody belongs: Changing negative attitudes towards classmates with disabilities. London, New York: Routledge.
Skogen, K., & Holmberg, J. B. (2004). Kohandatud õpe ja kaasav kool. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
Soiber, K. C., & Gettinger, M. (2011). Functional assessment and positive support strategies for promoting resilience: Effects on teachers and high-risk children. Psychology in the Schools, 48(7), 686-706. doi: http://dx.doi.org/10.1002/pits.20587
Specht, J., McGhie-Richmond, D., Loreman, T., Mirenda, P., Bennett, S., Gallagher, T., ... Cloutier, S. (2016). Teaching in inclusive classrooms: Efficacy and beliefs of Canadian preservice teachers. International Journal of Inclusive Education, 20(1), 1-15. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13603116.2015.1059501
Spratt, J., & Florian, L. (2014). Developing and using a framework for gauging the use of inclusive pedagogy by new and experienced teachers. In C. Forlin & T. Loreman (Eds.), International Perspectives on Inclusive Education: Vol. 3. Measuring inclusive education (pp. 263-278). Bingley: Emerald Group Publishing. doi: http://dx.doi.org/10.1108/s1479-363620140000003029
Säälik, Ü., Mikk, J., Krips, H., & Kalk, K. (2013). Õpilaste poolt õpetaja käitumisviisidele antavate hinnangute seostest õpilaste õpihuvi ning õpieduga. E. Krull, Ä. Leijen, M. Lepik, J. Mikk, L. Talts, & T. Õun (toim.), Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine (lk 83-102). Eesti Ülikoolide Kirjastus.
Tropp, K., & Saat, H. (2008). Sotsiaalsete oskuste areng. E. Kikas (toim.), Õppimine ja õpetamine koolieelses eas (lk 53-78). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Vujačić, M., & Đević, R. (2013). Inclusive education: Conceptual definition, principles and characteristics. Casopis za Društvene Nauke, 37(2), 753-768.
Übius, Ü., Kall, K., Loogma, K., & Ümarik, M. (2014). Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused. Tallinn: Innove. Külastatud aadressil http://uuringud.ekk.edu.ee/fileadmin/user_upload/documents/TALIS/TALIS2013_Eesti_raport.pdf.
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
