Andekuse kui haridusliku erivajaduse tähenduse konstrueerimine Eesti muutunud õpikäsituse kontekstis

Halliki Põlda, Katrin Aava

Abstract


Eesti uus haridusstrateegia rõhutab muutunud õpikäsituse raames vajadust toetada õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut, tuues samas kitsaskohana välja, et õppijate erivajadusi, sh eri tüüpi andekust, ei märgata ega väärtustata. Samuti on PISA uuringutes Eesti probleemina nimetatud vähest tööd andekatega. Siinse uurimuse eesmärk on kirjeldada, milliste keeleliste valikutega konstrueerivad hariduslikke erivajadusi, eriti andekust, haridusvaldkonna sidusrühmad. Fookusgrupi intervjuudega kogutud materjali analüüsist kriitilise diskursuseanalüüsi meetodil selgub, et hariduslikke erivajadusi seostatakse eelkõige eri- ja erakoolidega, mitte muutunud õpikäsitusega ehk individuaalse lähenemisega õppijale. Andekust nähakse pigem kaasasündinud isikuomadusena kui arengulise protsessina. Andekad paigutatakse sotsiaalse hierarhia tippu (geeniused) või kõige madalamale positsioonile (nohikud, tõrjutud). Neid käsitletakse teistest õppijatest eraldatud rühmana, kelle jaoks pole ressursse, kes saadetakse olümpiaadile, klassiruumist välja.

 Summary


Keywords


hariduslik erivajadus, andekus, andekas õppija, muutunud õpikäsitus, kriitiline diskursuseanalüüs

Full Text:

PDF

References


Apple, M. W. (1996). Power, meaning and identity: Critical sociology of education in the United States. British Journal of Sociology of Education, 17(2), 125-144. doi: http://dx.doi.org/10.1080/0142569960170201

Berger, P. L., & Luckmann, T. (1966). The social construction of reality: A treatise in the sociology of knowledge. New York: Anchor Books.

Bernstein, B. (1996). Pedagogy, symbolic control and identity: Theory, research, critique. London, Bristol: Taylor & Francis.

Borland, J. (1997). The construct of giftedness. Peabody Journal of Education, 72(3−4), 6-20. doi: http://dx.doi.org/10.1080/0161956X.1997.9681863

Borland, J. (2005). Gifted education without gifted children: The case for no conception of giftedness. In R. Sternberg & J. Davidson (Eds.), Conception of giftedness (2nd ed., pp. 1-19). Cambridge etc.: Cambridge University Press.

Burr, V. (1995). An introduction to social constructionism. London: Sage.

Casey, R., & Koshy, V. (2013). Gifted and talented education: The English policy highway at a crossroads? Journal for the Education of the Gifted, 36(1), 44-65. doi: http://dx.doi.org/10.1177/0162353212469745

Cigman, R. (2006). The gifted child: A conceptual enquiry. Oxford Review of Education, 32(2), 197-212. doi: http://dx.doi.org/10.1080/03054980600645388

Clayton, N. (2015). How am I using my own understanding and development of gifts and talents to promote the learning of children? Gifted Education International, 32(1), 26-38. doi: http://dx.doi.org/10.1177/0261429415575123

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (2014). Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf.

Fairclough, N. (1992). Discourse and social change. Cambridge: Polity Press.

Fairclough, N. (2001). Language and power (2nd ed.). New York: Longman.

Fairclough, N. (2010). Critical discourse analysis: The critical study of language (2nd ed.). Harlow: Longman.

Fischer, C., & Müller, K. (2014). Gifted education and talent support in Germany. CEPS Journal, 4(3), 31-54.

Freeman, J. (2006). Giftedness in the long term. Journal for the Education of the Gifted, 29(4), 384-403.

Freeman, J. (2011). What the World does for the gifted and talented. Paper presented at the Hungarian EU Presidential Conference on Talent Support, 7−9 April, Budapest.

Gagné, F. (2004). Transforming gifts into talents: The DMGT as a developmental theory. High Ability Studies, 15(2), 119-147. doi: http://dx.doi.org/10.1080/1359813042000314682

Galton, F. (1869). Hereditary genius. [Digital version]. Retrieved from http://www.mugu.com/galton/books/hereditary-genius/.

Gardner, H. (1993). Frames of mind: The theory of multiple intelligences (2nd ed.). London: Fontana Press.

Gergen, K. J. (1985). The social constructionist movement in modern psychology. American Psychologist, 40(3), 266-275. doi: http://dx.doi.org/10.1037/0003-066X.40.3.266

Haridus- ja Teadusministeerium (2016). Hariduslike erivajadustega õpilaste koolid. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/et/tegevused/alus-pohi-ja-keskharidus/hariduslike-erivajadustega-opilane.

HKS 2014 = Maanso, V., Erelt, T., Kadakas, M., Kala-Arvisto, U., Kraav, I., Puksand, H., Tamm, E., & Unt, I. (koost.) (2014). Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Jørgensen, M., & Phillips, L. (2002). Discourse analysis as theory and method. London: Thousand Oaks.

Jõgi, L., Karu, K., & Krabi, K. (2015). Rethinking teaching and teaching practice at university in lifelong learning context. International Review of Education, 61(1), 61-77. doi: http://dx.doi.org/10.1007/s11159-015-9467-z

Kaufman, S. B., & Sternberg, R. J. (2008). Conceptions of giftedness. In S. I. Pfeiffer (Ed.), Handbook of giftedness in children (pp. 71-92). New York: Springer. doi: http://dx.doi.org/10.1007/978-0-387-74401-8_5

Kitsing, M., Täht, K., & Kukemelk, H. (2015). Kooli mikrokliima: õpetajate toetav käitumine ja õpilaste tulemuslikkus. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 3(1), 127-147. doi: http://dx.doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.06

Kvale, S. (2008). Doing interviews. London: Sage.

Laine, S., & Tirri, K. (2015). How Finnish elementary school teachers meet the needs of their gifted students. High Ability Studies. Retrieved from http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/13598139.2015.1108185. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13598139.2015.1108185

Loogma, K. (2014). Õpetajate praktika ja klassikeskkond. Ü. Übius, K. Kall, K. Loogma, & M. Ümarik (toim.), Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused (pp. 112-133). Tallinn: Tallinna Ülikooli haridusuuringute keskus.

Mazzoli Smith, L., & Campbell, J. (2012). Families, education and giftedness: Case studies in the construction of high achievement. Rotterdam: Sense Publishers. doi: http://dx.doi.org/10.1007/978-94-6091-991-6

Mumby, D. K. (1989). Ideology & the social construction of meaning: A communication perspective. Communication Quarterly, 37(4), 291-304. doi: http://dx.doi.org/10.1080/01463378909385551

Mönks, F. J., & Pflüger, R. (2005). Gifted education in 21 European countries: Inventory and perspective. Nijmegen: Radboud University Nijmegen. Retrieved from http://www.templetonfellows.org/projects/docs/gifted_education_europe.pdf.

Norwich, B., & Eaton, A. (2015). The new special educational needs (SEN) legislation in England and implications for services for children and young people with social, emotional and behavioural difficulties. Emotional and Behavioural Difficulties, 20(2), 117-132. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13632752.2014.989056

PISA 2012 = Lepmann, T., Jukk, H., Puksand, H., Henno, I., Lindemann, K., Kitsing, M., Täht, K., & Lorenz, B. (2013). PISA 2012 Eesti tulemused. Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. Tallinn: SA Innove.

Põhikooli ja gümnaasiumiseadus (2010). Riigi Teataja I 2010, 41, 240. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410.

Põlda, H. (2014). Andekusmõistestik teadus- ja üldkeeles ning andekuse diskursuse diakrooniline konstrueerimine meediatekstides. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 16, 228-253.

Põlda, H. (2015). The linguistic construction of the giftedness discourse in the media texts of historical and digital times. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 11, 223−239. doi: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.14

Raud, R. (2013). Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriasse. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Renzulli, J. (1978). What makes giftedness? Re-examining a definition. Phi Delta Kappan, 60(3), 180-184.

Saul, H., Sepp, V., & Päiviste, M. (2007). Andekus kui hariduslik erivajadus: olukord Eesti üldhariduskoolides. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/40910/Uld_Andekus_Eesti.pdf.

Sepp, V. (2010). Andekusest ja andekatest lastest. Tartu: Atlex.

Sternberg, R. J. (2005). The theory of successful intelligence. Interamerican Journal of Psychology, 39(2), 189-202.

Strand, S. (2006). Identifying gifted students: An evaluation of the National Academy for Gifted and Talented Youth (NAGTY) procedure. Occasional Paper, 10. Coventry: CEDAR, University of Warwik. Retrieved from http://dera.ioe.ac.uk/14372/1/occasional-paper10.pdf.

Säälik, Ü. (2012). Kooli ja klassi kliima, õpetaja-õpilase suhted, õpi- ja õpetamismeetodid ning õpetajate käitumine koolijuhi ja õpilaste hinnangute põhjal. J. Mikk, M. Kitsing, O. Must, Ü. Säälik, & K. Täht (koost.), Eesti PISA 2009 kontekstis: tugevused ja probleemid. Programmi Eduko uuringutoetuse kasutamise lepingu aruanne (lk 62−71). Tartu.




DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.2.05

Refbacks

  • There are currently no refbacks.




ISSN: 2346-562X

Journal DOI: http://dx.doi.org/10.12697/issn2346-562X

http://www.eha.ut.ee