Nutiseadmete kasutamise profiilid loodusainete ja matemaatika õppimise kontekstis

Margus Pedaste, Olev Must, Äli Leijen, Mario Mäeots, Leo Siiman, Külli Kori, Liina Adov

Abstract


Nutiseadmeid kasutatakse sageli igapäevaelus, kuid ei ole teada, mil viisil ja kui laialdaselt rakendatakse neid õppimise eesmärgil. Selle väljaselgitamiseks korraldati ülevaateuuring, milles osales 3521 õpilast 6. ja 9. klassist. DIGCOMPi raamistikust lähtudes hindasid õpilased, kui sageli nad kasutavad nutiseadmeid õppimiseks loodusainetes ja matemaatikas. Õpilased jagati hierarhilise klasteranalüüsi abil viide rühma: sünnipärased digikodanikud, infoinimesed, suhtlevad infoinimesed, loomeinimesed ja nutiseadmete mittekasutajad. Neist nelja esimese profiilid iseloomustavad eri viisil nutiseadmete kasutajaid, keda on kokku ligikaudu pool valimisse kuulunud õpilastest. Teise poole moodustavad nutiseadmete mittekasutajad, kelle seas saab eristada täpsemaid alarühmi (kokku 11). Alarühmade võrdlemine võimaldab kavandada viise, kuidas kujundada nutiseadmete kasutamise harjumust. Samuti ilmneb uurimistulemustest, et 6. ja 9. klassi õpilased ning poisid ja tüdrukud kuuluvad eri rühmadesse erineva tõenäosusega.

 Summary


Keywords


info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, nutiseadmed, kasutajaprofiilid, klasteranalüüs

Full Text:

PDF

References


Ala-Mutka, K. (2011). Mapping digital competence: Towards a conceptual understanding (Report No. JRC 67075). Luxembourg: Publications Office of the European Union.

Bergman, L. R., & Wångby, M. (2014). Indiviidile suunatud käsitlusviis: lühike teoreetiline ja praktiline juhend. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 2(1), 7–28. https://doi.org/10.12697/eha.2014.2.1.02

Ferrari, A. (2012). Digital competence in practice: Analysis of frameworks (Report No. 25351 NE). Luxembourg: Publications Office of the European Union.

Ferrari, A. (2013). DIGCOMP: A framework for developing and understanding digital competence in Europe (Report No. JRC83167). Luxembourg: Publications Office of the European Union.

Hartmann, M. (2003). The Web Generation? The (de)construction of users, morals and consumption everyday life network. The European Media and Technology in Everyday Life Network, 2000–2003. Brussels: EMTEL.

Hassler, B., Major, L., & Hennessy, S. (2016). Tablet use in schools: A critical review of the evidence for learning outcomes. Journal of Computer Assisted Learning, 32(2), 139–156. https://doi.org/10.1111/jcal.12123

Howell, D. C. (2006). Statistical methods for psychology (6th ed.). Belmont: Thomson.

Hwang, G.-J., & Tsai, C.-C. (2011). Research trends in mobile and ubiquitous learning: A review of publications in selected journals from 2001 to 2010. British Journal of Educational Technology, 42(4), 65–70. https://doi.org/10.1111/j.1467-8535.2011.01183.x

Janssen, J., & Stoyanov, S. (2012). Online consultation on experts’ views on digital competence (Report No 25475 EN). Luxembourg: Publications Office of the European Union.

Jõgi, A., Aus, K., & Kikas, E. (2014). Esimese klassi õpilaste matemaatikateadmiste arengu seosed klassiõpetajate võimekususkumuste ja tulemusootuste profiiliga. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 2(1), 50–66. https://doi.org/10.12697/eha.2014.2.1.03

O’Neill, B. (2015). Ökoloogilised vaatenurgad ja laste internetikasutus: sissevaade mikro- ja makrotasandi analüüsi. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 3(2), 10–31. https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.2.02

Pereira, O. R. E., & Rodrigues, J. J. P. C. (2013). Survey and analysis of current mobile learning applications and technologies. ACM Computing Surveys, 46(2). https://doi.org/10.1145/2543581.2543594

Prensky, M. (2001). Digital Natives, Digital Immigrants. On the Horizon, 9(5). Retrieved from http://www.marcprensky.com/writing/Prensky%20-%20Digital%20Natives,%20Digital%20Immigrants%20-%20Part1.pdf. https://doi.org/10.1108/10748120110424816

Põhikooli riiklik õppekava (2014). Riigi Teataja I, 29.08.2014, 20. https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020.

Siiman, L. A., Mäeots, M., Pedaste, M., Simons, P. R. J., Leijen, Ä., Rannikmäe, M., … Timm, M. (2016). An instrument for measuring students’ perceived digital competence according to the DIGCOMP framework. In P. Zaphiris & A. Ioannou (Eds.), Learning and collaboration technologies (Vol. 9753), 233–244. https://doi.org/10.1007/978-3-319-39483-1_22

Soo, K., Kalmus, V., & Ainsaar, M. (2015). Eesti õpetajate roll laste internetikasutuse sotsiaalses vahendamises. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 3(2), 156–185. https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.2.06

Van den Beemt, A. A. J., Akkerman, S., & Simons, P. R. J. (2010). The use of interactive media among today’s youth: Results of a survey. Computers in Human Behavior, 26(5), 1158–1165. https://doi.org/10.1016/j.chb.2010.03.022

Van den Beemt, A. A. J., Akkerman, S., & Simons, P. R. J. (2011a). Considering young people’s motives for interactive media use. Educational Research Review, 6(1), 55–66. https://doi.org/10.1016/j.edurev.2010.06.002

Van den Beemt, A. A. J., Akkerman, S., & Simons, R. J. (2011b). Patterns of interactive media use among contemporary youth. Journal of Computer Assisted Learning, 27(2), 103–118. https://doi.org/10.1111/j.1365-2729.2010.00384.x

Wu, W.-H., Wu, Y.-C. J., Chen, C.-Y., Kao, H.-Y., Lin C.-H., & Huang, S.-H. (2012). Review of trends from mobile learning studies: A meta-analysis. Computers & Education, 59(2), 817–827. https://doi.org/10.1016/j.compedu.2012.03.016




DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2017.5.1.04

Refbacks

  • There are currently no refbacks.




ISSN: 2346-562X

Journal DOI: http://dx.doi.org/10.12697/issn2346-562X

http://www.eha.ut.ee