Kirjaoskuse arendamine eesti keele ja kirjanduse õpetajate vaatevinklist: sillad ja kuristikud teooria ja praktika vahel

  • Merilin Aruvee
  • Helin Puksand

Teesid

Inimesed suhtlevad tekstide vahendusel ja nii on tekstikesksel emakeeleõpetusel oluline roll kirjaoskuse saavutamises. Kirjaoskuse kui üldpädevuse peab aga tagama kool tervikuna. Uurimuse probleemina selgitatakse, kuidas eesti keele ja kirjanduse õpetaja teksti vastuvõttu õpetab ning tekste süsteemse keeleõpetusega seob, et sedamööda leida võimalusi kirjaoskuse koostöiseks õpetamiseks aine- ja keeleõppe lõimingus. Eesmärk on õpetajate kogemuse alusel osutada eesti keele ja kirjanduse didaktika arenguvõimalustele ning kirjeldada eesti keele rolli suhtluspädevuse õpetamisel. Põhistatud uurimusest järeldub, et tekstikeskne keeleõpetus jääb kirjaoskuse arendamisel pigem kõrvale, uut kirjaoskust arendatakse tagasihoidlikult. Samas ilmneb tekstivalikute kaudu emakeeleõpetuse interdistsiplinaarsus. Et arendada kirjaoskuse koostöise õpetamise metoodikat ja tekstikeskset keeleõpetust, pakutakse artiklis ideid nii ülikooli eesti keele ainedidaktika arendamiseks kui ka kirjaoskusõpetuse lõimimiseks õpetajakoolitusse.

PDF Summary

Viited

Alumäe, T., Tilk, O., & Asadullah (2019). Advanced rich transcription system for Estonian speech. In K. Muischnek & K. Müürisep (Eds.), Human language technologies – the Baltic perspective. Proceeding of the Eighth International Conference Baltic HTL 2018 (pp. 1–8). Amsterdam: IOS Press.

Arro, G. (2014). Children’s self-reflection ability and its relations to the word meaning structure: Signs of life beyond the five-point scale format (Doctoral dissertation). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Aruvee, M. (2017). Tekstikeskne keeleõpetus põhikoolis: Teoreetiline taust, vastutuse jagamine ja metoodika. M. Erelt (toim.), Emakeele Seltsi aastaraamat, 62(2016) (lk 9–37). Tallinn: Emakeele Selts. https://doi.org/10.3176/esa62.01

Burnett, C., & Merchant, G. (2015). The challenge of 21st-century literacies. Journal of Adolescent & Adult Literacy, 59(3), 271–274. https://doi.org/10.1002/jaal.482 Carter, R. (2003). Language awareness. ELT Journal, 57(1), 64–65. https://doi.org/10.1093/elt/57.1.64

Dean, D. (2008). Genre theory: Teaching, writing, and being. Urbana: National Council of Teachers of English.

EKSS = Langemets, M. (toim.) (2009). Eesti keele seletav sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Külastatud aadressil https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi.

Fairclough, N. (2003). Analysing discourse: Textual analysis for social research. London, New York: Routledge.

Fisher, D., & Ivey, G. (2005). Literacy and language as learning in content-area classes: A departure from "every teacher a teacher of reading". Action in Teacher Education, 27(2), 3–11. https://doi.org/10.1080/01626620.2005.10463378

Flick, U. (2017). Mantras and myths: The disenchantment of mixed-methods research and revisiting triangulation as a perspective. Qualitative Inquiry, 23(1), 46–57. https://doi.org/10.1177/1077800416655827

Garfinkel, H. (1984). Studies in ethnomethodology. Cambridge: Polity Press.

Gee, J. P. (1996). Social linguistics and literacies: Ideology in discourses (2nd ed.). London: Falmer.

Gee, J. P. (2003). What video games have to teach us about learning and literacy. New York: Palgrave Macmillan.

Halliday, M. A. K. (1985). An introduction to functional grammar. London, New York: Routledge.

Halliday, M. A. K. (2005). On matter and meaning: The two realms of human experience. Linguistics and the Human Sciences, 1(1), 59–82. https://doi.org/10.1558/lhs.2005.1.1.59

Ivanič, R. (2004). Discourses of writing and learning to write. Language and Education, 18(3), 220–245. https://doi.org/10.1080/09500780408666877

Kerge, K. (2010). Tekstikeskne keeleõpetus põhikoolis. M. Kadakas (koost.), Põhikooli valdkonnaraamat "Eesti keel ja kirjandus". Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Kerge, K. (2011). Tõlkevõhik keele- ja lugemisoskuse valdkonna terminivarast. Philologia Estonica Tallinnensis, 13(0), 91–114.

Knapp, P., & Watkins, M. (2010). Genre, text, grammar: Technologies for teaching and assessing writing. New Delhi: Orient Blackswan.

Knobel, M. (2017). Remiksimist, kirjaoskust ja loovust käsitleva teaduskirjanduse analüütiline ülevaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 5(2), 8–30. https://doi.org/10.12697/eha.2017.5.2.02a

Kress, G. (2003). Literacy in the new media age. New York, London: Routledge.

Krippendorff, K. (2004). Content analysis: An introduction to its methodology (2nd ed.). Thousand Oaks: Sage.

Krogh, E. (2012). Writing in the literacy era: Scandinavian teachers’ notions of writing in mother tongue education. In I. Pereira & B. Doecke (Eds.), L1 – educational studies in language and literature, 12. A contribution to the inescapability of language (pp. 1–28). https://doi.org/10.17239/L1ESLL-2012.03.01

Lankshear, C., & Knobel, M. (2018). Education and ‘new literacies’ in the middle years. Literacy Learning: The Middle Years, 26(2), 7–16.

Leu, D. J., Kinzer, C. K., Coiro, J. L., & Cammack, D. W. (2004). Toward a theory of new literacies emerging from the Internet and other information and communication technologies. In R. B. Ruddell & N. J. Unrau (Eds.), Theoretical models and processes of reading (5th ed., pp. 1570–1613). Newark: International Reading Association. https://doi.org/10.1598/0872075028.54

Lewis, R. B., & Maas, S. M. (2007). QDA Miner 2.0: Mixed-model qualitative data analysis software. Field Methods, 19(1), 87–108. https://doi.org/10.1177/1525822X06296589

Luukka, M.-R., Pöyhönen, S., Huhta, A., Taalas, P., Tarnanen, M., & Keränen, A. (2008). Maailma muuttuu – mitä tekee koulu? Äidinkielen ja vieraiden kielten tekstikäytänteet koulussa ja vapaa-ajalla. Jyväskylä: Jyväskylän yliopisto, Soveltavan kielentutkimuksen keskus.

McArthur, K. G. (2012). The metalinguistic protocol: Making disciplinary literacies visible in secondary teaching and learning. Reading Horizons, 52(1), 26–55.

Mehisto, P., Marsh, D., Frigols, M.-J., Võlli, K., Asser, H., & Kärema, T. (2010). Lõimitud aine- ja keeleõpe. Tallinn: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Myhill, D. (2018). Grammar as a meaning making resource for improving writing. Working on grammar at school in L1-education: Empirical research across linguistic regions. L1-Educational Studies in Language and Literature, 18, 1–21. https://doi.org/10.17239/L1ESLL-2018.18.04.04

PRÕK, 2011 = Põhikooli riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja, RT I 14.01.2011, 1. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114022018008.

Puksand, H. (2014). Teismeliste lugemisoskuse mõjutegurid (doktoritöö). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Rowsell, J. (2014). Toward a phenomenology of contemporary reading. Australian Journal of Language and Literacy, 37(2), 117–127.

Rättyä, K. (2013). Languaging and visualisation method for grammar teaching: A conceptual change theory perspective. English Teaching: Practice and Critique, 12(3), 87–101.

Shanahan, T., & Shanahan, C. (2008). Teaching disciplinary literacy to adolescents: Rethinking content-area literacy. Harvard Educational Review, 78(1), 40–59. https://doi.org/10.17763/haer.78.1.v62444321p602101

Slabina, P., & Aava, K. (2019). Õpetajate koostöise õpikultuuri kogemused Eesti üldhariduskoolide näitel. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 7(1), 76–100. https://doi.org/10.12697/eha.2019.7.1.04

Soodla, P., Luptova, O., & Puksand, H. (2013). Suhtluspädevus. E. Kikas & A. Toomela (toim.), Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine (lk 94–110). Tallinn: Eesti Ülikoolide Kirjastus.

Street, B. V., & Street, B. B. (1984). Literacy in theory and practice (Vol. 9). Cambridge, New York: Cambridge University Press.

Toomela, A. (2004). Mõtlemise areng ja õppekava. Haridus, 1, 12–17.

Toomey, M., & Kitson, L. (2017). Engaging the enemy: Computer games in the English classroom. Literacy Learning: The Middle Years, 25(3), 38–49.

Avaldatud
2019-11-01
Rubriik
Artiklid / Articles