http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/issue/feed Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 2018-05-25T13:31:53+03:00 Krista Uibu krista.uibu@ut.ee Open Journal Systems <p><strong>Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian&nbsp;Journal of Education </strong>on eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga elektrooniline ajakiri (1.2. klassifikatsioon Eesti Teadusinfo&nbsp;Süsteemi järgi), mis avaldab eestikeelseid akadeemilisi originaaluurimusi ja teaduspõhiseid kaastöid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest kogu selle mitmekülgsuses. Ajakirja antakse välja Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös, Tartu Ülikooli Kirjastuse väljaandena ning avaldatakse avatud publitseerimise platvormil OJS (<em>Open Journal Systems</em>). Ajakiri on indekseeritud andmebaasides <em>Directory of Open Access Journals</em> (DOAJ) ja EBSCO <em>Academic Search Complete</em>.</p> http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.1.01 Eessõna 2018-05-25T13:31:53+03:00 Krista Uibu krista.uibu@ut.ee Anu Palu anu.palu@ut.ee Aino Ugaste ainosaar@tlu.ee Inge Timoštšuk inge.timostsuk@tlu.ee <p>Alusharidusel ja algõpetusel on suur mõju lapse arengule ning hilisematele saavutustele koolis. Praeguse erinumbri artiklites käsitlevad autorid selliseid valdkondlikke probleeme, mis ootavad edasilükkamatut lahendust mitte ainult teadusartiklite lehekülgedel, vaid ka tuumakaid otsuseid riiklikul tasandil, õpikeskkonna korralduses ja nende rakendamist igapäevases õpetamises. Mitme artikli autorid rõhutavad tervikkontseptsioonide loomise vajadust ja tuginevad teoreetilise vundamendi ladumisel kultuurilis-ajaloolise teooria rajaja Lev Võgotski ideedele lähima arengu väljast või sotsiaalse keskkonna mõjust laste kognitiivsete funktsioonide arengule. Artiklites tutvustatakse põhivoolust erinevaid uurimiskogemusi Brasiiliast ja Hiinast, juhtides lugeja tähelepanu teistsugustele keskkonna organiseerimise viisidele. Eestis tehtud empiirilistest uurimustest võetakse vaatluse alla õpetajate õpetamiskogemused, hinnangud oma teadmistele ja õpetajate tegevused lapsekeskse kasvatuse kontekstis. Samuti vaadeldakse õpetaja kohustust hinnata nii 3–4aastaste laste üldpädevusi kui ka alg- ja põhikooliõpilaste tekstimõistmisoskust ning mõtiskletakse selle üle, kuidas teha seda parimal viisil. Tervikkontseptsiooni loomine alushariduse ja algõpetuse muutmisel tagaks ka praktikute aktiivse osalemise selles protsessis.</p> 2018-05-01T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.1.03a Hariduse varjatud mõjuväljad: pilk nurgatagustesse 2018-05-25T13:31:51+03:00 Giuseppina Marsico gmarsico@unisa.it Min He minhe@gmail.com Jaan Valsiner jaan.valsiner@tlu.ee <p>Suur osa koolis ja lasteaedades omandatavast haridusest jõuab lasteni kõrvaliste&nbsp;kohtade ehk selliste paikade kaudu, mis asuvad küll haridusasutuste territooriumil,&nbsp;kuid ei ole otseselt õppetegevuseks ette nähtud. Samas puutuvad kõik kooliskäijad&nbsp;nendega oma igapäevaste toimetuste käigus tahes-tahtmata kokku. Hiina lasteaedades&nbsp;ja koolides saadud etnograafilisele kogemusele toetudes analüüsime hariva&nbsp;sisuga semiootiliselt kodeeritud salakirja õppeasutuste sissepääsude, koridoride ja&nbsp;trepikodade seintel ning sellistele kõrvalistele kohtadele seatud eesmärke. Näitame,&nbsp;et selline kodeerimine viib keskkonna kultuurilise organiseerituse täiuseni, mille&nbsp;puhul muutuvad otsesed hariva suunitlusega sõnumid üleliigseks.</p> <p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2018/04/10_03b_marsico_valsiner.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Full text</a></strong></p> 2018-05-01T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.1.04 Õpetajate õppimiskogemused neoliberaalsete haridusmuutuste taustal 2018-05-25T13:31:50+03:00 Inge Timoštšuk inge.timostsuk@tlu.ee Aino Ugaste ainosaar@tlu.ee Kristi Mets-Alunurm kristi.mets@tlulib.ee <p>Õpetajatöö on stressirohke ja pingete tõttu võidakse ametist loobuda. Ühed pingete&nbsp;põhjused on kiired muutused haridussüsteemis. Uuenevate olude ja ootustega&nbsp;toime tulek eeldab õpetajalt õppimist ja sotsiaalse keskkonna tuge. Et mõista,&nbsp;kuidas õpetajate õppimist muutuste taustal toetada, on meie eesmärk kirjeldada,&nbsp;kuidas kajastuvad neoliberaalsed haridusmuutused õpetajate õpikogemustes, ning&nbsp;analüüsida, millised õpikogemused on õpetajatele tähenduslikumad. 33 õpetajaga&nbsp;tehtud intervjuudest selgub, et õpetajad tajuvad positiivsete majanduslike muutuste&nbsp;kõrval vastuolu liberaalsete väärtuste (nt õppija individuaalsuse arvestamise) ning&nbsp;haridustulemuslikkusele, sh tulemuste mõõdetavusele orienteerituse vahel. Selle&nbsp;vastuoluga toimetulekuks saadakse tuge lähematelt kolleegidelt, kuid vajatakse ka&nbsp;kõrgetasemelist täiendõpet ja õpetaja kui tipp-professionaali tunnustamist ühiskonnas.</p> <p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2018/04/10_04_timostsuk_ugaste_mets_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> 2018-05-01T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.1.05 Hea Alguse programmi rakendavate ja mitterakendavate rühmade õpetajate hinnangud oma tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis 2018-05-25T13:31:49+03:00 Maire Tuul maire.tuul@tlu.ee Tiia Õun tiia.oun@tlu.ee Uljana Botvina uljana.botvina@meelespea.edu.ee <p>Lapsekesksele kasvatusele üleminek on alushariduse valdkonnas olnud üks olulisimaid&nbsp;eesmärke alates Eesti taasiseseisvumisest. Selle eesmärgi täitmisel on õpetajatele&nbsp;abiks olnud Hea Alguse programm, milles rõhutatakse lapse individuaalsuse&nbsp;toetamist valikute võimaldamise ja last toetava pedagoogilise praktika kaudu.&nbsp;2008. aastal tehtud kirjaliku küsitlusega selgitati välja, milliseid erinevusi esineb&nbsp;Hea Alguse programmi rakendavate ja mitterakendavate õpetajate&nbsp; hinnangutes&nbsp;oma tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis. Küsimustiku koostamise aluseks&nbsp;oli rahvusvahelise Hea Alguse Ühingu õpetajate hindamise standard. Uuringu&nbsp;tulemustest ilmneb, et Hea Alguse rühmade õpetajad rakendasid enda hinnangul&nbsp;oma tegevuses lapsekeskset kasvatust enam kui nende lasteaedade õpetajad, mis ei&nbsp;kuulu Hea Alguse programmi. 2016. aastal tehti sama uurimisvahendiga võrdlusuuring,&nbsp;et välja selgitada, kas Hea Alguse programmi rakendavate ja mitterakendavate&nbsp;õpetajate hinnangutes on varasema uuringuga võrreldes erinevusi. Küsitluse&nbsp;tule mustest selgub, et 2016. aastal olid Hea Alguse programmi mitterakendavate&nbsp;õpetajate hinnangud oma tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis oluliselt&nbsp;kõrgemad kui 2008. aastal ning ei erinenud enam statistiliselt olulisel määral Hea&nbsp;Alguse õpetajate hinnangutest.</p> <p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2018/04/10_05_tuul_oun_botvina_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> 2018-05-01T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.1.06 Lasteaiaõpetajate ja koolieelse lasteasutuse õpetajaks õppivate üliõpilaste hinnangud oma aine-, pedagoogika- ja tehnoloogiateadmistele ning nende teadmiste integreerimisele 2018-05-25T13:31:48+03:00 Piret Luik piret.luik@ut.ee Merle Taimalu merle.taimalu@ut.ee <p>Digitehnoloogia on kujunenud hariduse osaks alates lasteaiast ning ka kutsestandardis&nbsp;on koolieelse lasteasutuse õpetaja läbiva pädevusena sätestatud digipädevus.&nbsp;Paljud lasteaiaõpetajad on aga õppinud ajal, mil digitehnoloogia polnud&nbsp;veel õppekavas. Artikli eesmärk on selgitada ja võrrelda lasteaiaõpetajate ning&nbsp;kooli eelse lasteasutuse õpetajaks õppivate üliõpilaste hinnanguid oma aine-, pedagoogika-&nbsp;ja tehnoloogiateadmistele TPACKi raamistikust lähtudes. Andmeid koguti&nbsp;2014.–2015. aastal Eesti kontekstis valideeritud ankeedi abil 62-lt Tartu Ülikooli&nbsp;koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava üliõpilaselt ja 136-lt Tartu lasteaia õpetajalt.&nbsp;Tulemused näitavad, et kui pedagoogika- ja aineteadmisi hindavad lasteaiaõpetajad&nbsp;kõrgemalt kui üliõpilased, siis tehnoloogia integreerimise teadmistes&nbsp;puudub uuritavate rühmade vahel oluline erinevus. Seega tuleks pöörata enam&nbsp;tähelepanu juba töötavate lasteaiaõpetajate täienduskoolitustele.</p> <p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2018/04/10_06_luik_taimalu_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> 2018-05-01T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.1.07 Pikilõikeline sissevaade eesti keele taseme- ja eksamitööde tekstimõistmisülesannetesse 2018-05-25T13:31:48+03:00 Triinu Kärbla triinu.karbla@ut.ee Krista Uibu krista.uibu@ut.ee Mairi Männamaa mairi.mannamaa@ut.ee <p>Tekstimõistmise saab jaotada sõnasõnaliseks, järeldavaks ja hindavaks tasandiks,&nbsp;mis on üksteisega hierarhiliselt seotud. Info töötlemiseks kõrgeimal tasandil peab&nbsp;lugeja mõistma teksti ka teistel tasanditel. Uurimuse eesmärk on välja selgitada,&nbsp;kuivõrd sarnane on tekstimõistmisülesannete tasandilise jaotuse struktuur eri&nbsp;aastate eesti keele riiklikes taseme- ja eksamitöödes, ning teada saada, kuivõrd&nbsp;muutub tekstimõistmise eri tasandite ülesannete osakaal vanemates klassides.&nbsp;Selleks analüüsiti 2013.–2016. aasta 3. ja 6. klassi eesti keele tasemetööde ning&nbsp;9. klassi eksamitööde tekstimõistmisülesandeid pikilõikeliselt (3. klassist 78 ülesannet,&nbsp;6. klassist 67 ülesannet ja 9. klassist 87 ülesannet). Selgus, et sama klassi&nbsp;tööde tekstimõistmisülesannete tasandilise jaotuse struktuur oli aastati erinev ning&nbsp;eri aastatel keskenduti erinevate oskuste hindamisele. Samuti ilmnes, et kõikide&nbsp;aastate 3. klassi tasemetööd sisaldasid hindava tasandi ülesandeid, kuid need ülesanded&nbsp;puudusid 6. klassi tasemetöödest kahel aastal ja 9. klassi eksamitööst ühel&nbsp;aastal. Seevastu madalaima ehk sõnasõnalise tasandi ülesandeid oli kõige vähem&nbsp;kõikide aastate 3. klassi tasemetöödes. Kuna vanuse suurenedes paraneb õpilaste&nbsp;tekstimõistmine järeldaval ja hindaval tasandil, peaksid vanemate klasside taseme- ja&nbsp;eksamitööd sisaldama rohkem ülesandeid, mis arvestavad muutusega õpilaste&nbsp;tekstimõistmise arengus.</p> <p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2018/04/10_07_karbla_uibu_mannamaa_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> 2018-05-01T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.1.08 3–4aastaste eesti laste üldoskuste tase kolme hindamisvahendi alusel 2018-05-25T13:31:47+03:00 Pille Häidkind pille.haidkind@ut.ee Astra Schults astra.schults@ut.ee Kaili Palts kaili.palts@ut.ee <p>Eesti lasteaiaõpetajatel on kohustus hinnata igal õppeaastal laste individuaalset&nbsp;arengut ning anda lapsevanematele selle kohta tagasisidet. 3–4aastaste laste üldoskuste&nbsp;tasemele hinnangut andes saavad õpetajad lähtuda koolieelse lasteasutuse&nbsp;õppekavast, milles nad on riiklikele juhendmaterjalidele toetudes ära kirjeldanud&nbsp;laste eakohase arengutaseme. Tõenduspõhist teavet 3–4aastaste eesti laste üldoskuste&nbsp;taseme kohta on aga vähe. Aastatel 2014–2016 Tartu Ülikoolis tehtud&nbsp;rakendusuuringu käigus kogusime andmeid 3–4aastaste eesti laste teadmiste ja&nbsp;oskuste kohta. Andmekogumiseks kasutasime sotsiaalsete oskuste küsimustikku&nbsp;(<em>N</em> = 450), Strebeleva metoodikat (<em>N</em> = 262) ja PEP-3 testi (<em>N</em> = 127). Uuringu tulemusena täpsustus teave 3–4aastaste laste üldoskuste taseme kohta ning sellele&nbsp;tuginedes saab eakohase arengutaseme kirjeldusi koolieelsete lasteasutuste õppekavades&nbsp;sõnastada konkreetsemalt.</p> <p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2018/04/10_08_haidkind_schults_palts_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> 2018-05-01T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.1.03b Arenas for implicit education: Looking at leftovers 2018-05-25T13:31:51+03:00 Giuseppina Marsico gmarsico@unisa.it Min He minhe@gmail.com Jaan Valsiner jaan.valsiner@tlu.ee <p>In schools and kindergartens much of education happens in "secondary places" –&nbsp;locations in the territory of the educational institution that are not meant for&nbsp;direct instruction purposes, but where all participants necessarily encounter in their daily lives. We analysed entrances, corridors and staircases from the perspective&nbsp;of semiotic encoding of educational values and objectives into the "secondary&nbsp;places", using, as evidence, ethnographic experiences from Chinese kindergartens&nbsp;and schools. We demonstrate that such encoding completes the fullness of cultural&nbsp;organisation of the environment guaranteeing the redundancy of the educational&nbsp;directions of the messages.</p> 2018-05-01T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement##