http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/issue/feed Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 2019-11-14T14:33:29+02:00 Krista Uibu krista.uibu@ut.ee Open Journal Systems <p><strong>Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian&nbsp;Journal of Education </strong>on eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga elektrooniline ajakiri (1.2. klassifikatsioon Eesti Teadusinfo&nbsp;Süsteemi järgi), mis avaldab eestikeelseid akadeemilisi originaaluurimusi ja teaduspõhiseid kaastöid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest kogu selle mitmekülgsuses. Ajakirja antakse välja Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös, Tartu Ülikooli Kirjastuse väljaandena ning avaldatakse avatud publitseerimise platvormil OJS (<em>Open Journal Systems</em>). Ajakiri on indekseeritud andmebaasides <em>Directory of Open Access Journals</em> (DOAJ) ja EBSCO <em>Academic Search Complete</em>.</p> http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2019.7.2.01 Eessõna 2019-11-14T14:33:29+02:00 Mari Karm mari.karm@ut.ee Katrin Poom-Valickis katrinpv@tlu.ee <p>Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumbris tutvustatakse võimalusi rakendada tegevusuuringut&nbsp;eesmärgiga arendada õpetamist. Kuna hariduse kvaliteet sõltub õpetamise kvaliteedist,&nbsp;võimaldab tegevusuuring süstemaatiliselt analüüsida enda õpetamistavasid. Analüüsi tulemusena&nbsp;saab õpetamises teha muudatusi ja seeläbi eesmärgipäraselt toetada õppijate õppimist. Erinumbri&nbsp;artiklites tutvustatavad tegevusuuringud on tehtud eri õpikeskkondades (kool, kutsekool,&nbsp;ülikool), otsides lahendusi eritahulistele probleemidele. Raamatututvustus on aga pühendatud&nbsp;John Hattie ja Gregory Yatesi raamatule "Nähtav õppimine ja teadus sellest, kuidas me õpime".</p> 2019-11-01T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2019.7.2.03a Õpetaja kui tegevusuuringu tegija: võimalusi talletada õpilaste arusaamu didaktilistest suhetest 2019-11-14T14:33:26+02:00 Reetta Niemi reetta.niemi@helsinki.fi <p>Selle uurimuse tarbeks olen õpetaja ja teadlasena uurinud enda kui õpetaja&nbsp;tööd. Artiklis vastan küsimusele, kuidas kasutada pedagoogilist tegevusuuringut&nbsp;metoodikana, mis võimaldab saada ülevaate sellest, kuidas õpilased tajuvad&nbsp;didaktilisi suhteid. Kirjeldan, kuidas mul õnnestus saavutada õppekavas püstitatud&nbsp;eesmärke ning samal ajal koos õpilastega koguda ja analüüsida uurimisandmeid.&nbsp;Artiklis kasutatud andmed on kogutud narratiivses vormis ja need koosnevad&nbsp;4. klassi õpilaste loodud 136 pildist ja 25 audiovisuaalsest materjalist (20 pildiraamatut,&nbsp;kolm iMovie videot ja kaks PowerPointi esitlust). Tehtud uuring toetas&nbsp;mitmel tasandil õpilaste kaasatust, mis on pedagoogilise tegevusuuringu põhieesmärk.&nbsp;Õpilastel oli võimalik valida rakendusi ja nii palju pilte, kui nad soovisid.&nbsp;Uuringus kasutatud meetodid pakkusid õpilastele võimalusi avaldada arvamust&nbsp;ainedidaktika ja didaktika põhiküsimuste kohta – mida, kuidas ja miks õppida? –&nbsp;ning võimaldasid mul kujundada oma õpetamistavasid vastavalt õpilaste soovidele.&nbsp;Samas ei suutnud ma selle uuringu raames välja selgitada õpilaste seisukohti nende&nbsp;ja minu vaheliste pedagoogiliste suhete kohta.&nbsp;</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2019/10/13_03b_niemi.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Full text</a></strong></p> 2019-11-01T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2019.7.2.03b A teacher performing action research: capturing pupils’ perspectives of didactic relations 2019-11-14T14:33:24+02:00 Reetta Niemi reetta.niemi@helsinki.fi <p>In this practitioner research, I work as a teacher-researcher and examine my own&nbsp;teaching. In the paper I have answered the question: How can pedagogical action&nbsp;research be used as a methodology in capturing pupils’ perceptions of didactic&nbsp;relations? In this article I describe how I was able to implement the goals set in&nbsp;the curriculum and at the same time collect and analyse data with my pupils. The&nbsp;data for this paper is narrative and it comprises 136 pictures and 25 audio-visual&nbsp;artefacts (20 picture books, three iMovie videos and two PowerPoint presentations)&nbsp;created by 4th grade students. This study supported the pupils’ agency, the core goal&nbsp;of pedagogical action research, on many levels. The pupils were able to choose the&nbsp;number of pictures and the application they wanted to use. The methods used in&nbsp;the study also worked in launching pupils’ perspectives of subject didactics and&nbsp;issues connected to the traditional classification of didactics: what to study, how&nbsp;to study and what purpose to study for and gave me an opportunity to develop my&nbsp;teaching according to the pupils’ wishes. However, in the study I failed to reveal&nbsp;the pupils’ perspectives of the pedagogical relationship between them and myself.</p> 2019-11-01T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2019.7.2.02a Pedagoogiliste arendusuuringute suunad 2019-11-14T14:33:28+02:00 Hannu L. T. Heikkinen hannu.l.t.heikkinen@jyu.fi <p>Artikli eesmärk on tutvustada õpetamise täiustamise võimalusi, milles kombineeritakse&nbsp;tegevõpetajate kutsetööd teadusuuringutega. Ajalooliselt on tegevusuuring,&nbsp;mida hakati rakendama 1940. aastatel, neist uurimisviisidest kõige vanem. Pärast seda on välja pakutud mitmeid raamistikke, mis ühendavad praktilise&nbsp;õpetamistegevuse akadeemiliste püüdlustega, nt arendusuuring, translatiivne&nbsp;uuring, tööviise arendav uuring ja praktikute teadusuuringud ning nende arvukad&nbsp;versioonid ja kombinatsioonid. Selle artikli teine eesmärk on uurida filosoofilisest&nbsp;ja teoreetilisest vaatenurgast uurimistöö teoreetiliste ja praktiliste eesmärkide seost,&nbsp;ühendades Aristotelese klassikalised seisukohad epistemoloogia kohta Jürgen&nbsp;Habermasi teadmiste ja inimlike huvide teooriaga. Metodoloogiana kasutatakse&nbsp;teaduskirjanduse teoreetilist ja filosoofilist analüüsi.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2019/10/13_02b_heikkinen.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Full text</a></strong></p> 2019-11-01T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2019.7.2.02b Developing pedagogical practices under umbrellas of different colours 2019-11-14T14:33:27+02:00 Hannu L. T. Heikkinen hannu.l.t.heikkinen@jyu.fi <p>The aim of this article is to introduce different ways to conceptualise approaches&nbsp;aimed at improving practices by combining practitioners’ professional work and&nbsp;research. In historical terms, the oldest of these approaches is action research which&nbsp;was introduced in the 1940’s. Thereafter, approaches combining practical work with&nbsp;academic aspirations have been conceptualised in a number of ways, such as design&nbsp;research, translational research, developmental work research (DWR) and practitioner&nbsp;research, and their numerous versions and combinations. Secondly, the purpose of&nbsp;this paper is, from a philosophical and theoretical perspective, to examine the relationship&nbsp;between theoretical and practical aims of research by integrating Aristotle’s&nbsp;classical views on epistemology with the theory of knowledge and human interests&nbsp;of Jürgen Habermas. The methodological approach of this article is a theoretical&nbsp;and philosophical analysis of the literature.</p> 2019-11-01T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2019.7.2.05 Essee kirjutamisest kirjanduse eriala kursusel: üliõpilaste arusaamad ja õppejõu tagasiside 2019-11-14T14:33:23+02:00 Andrus Org andrus.org@ut.ee <p>Essee on oma olemuselt terviklik kirjatöö, arvamuse või suhtumise sügavuti&nbsp;väljendus mingil kindlal teemal. Kõrgkoolipedagoogikas on akadeemilist ehk&nbsp;Inglise stiilis esseed kasutatud enamasti individuaalse hindelise kirjutamisülesandena,&nbsp;mis võimaldab subjektiivseid vaatenurki siduda filosoofiliste või&nbsp;teaduslike seisukohtadega. Siinse artikli eesmärk on käsitleda akadeemilise&nbsp;essee kui arutleva tekstitüübi kirjutamisega seotud metodoloogilisi probleeme&nbsp;kirjutamisõpetuse vaatenurgast. Artikkel tugineb tegevusuuringule, mis hõlmab&nbsp;Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi eesti kirjanduse eriala bakalaureuseastme&nbsp;kursuse "Proosateksti analüüs" viimase nelja aasta arendustööd. Eri aastakäikude&nbsp;kursustelt kogutud andmete kvalitatiivsest analüüsist selgub, et peamised raskused&nbsp;essee kirjutamisel puudutavad mitmesuguseid tekstiloomeoskusi, nt sobiva&nbsp;analüüsitasandi ja -meetodi valimist, tervikteksti ülesehitust, lõigu struktuuri ja&nbsp;sidusust, argumentide sõnastust. Samas aitasid mitmed ainedidaktilised muudatused&nbsp;– individuaalne konsultatsioon, essee etapiviisiline kirjutamine, nii esma- kui&nbsp;ka lõppvariandi tagasisidestamine – esseede kvaliteeti ja lõpphinnet oluliselt&nbsp;parandada. Artiklis antakse mitmeid didaktilisi soovitusi ja jagatakse veendumust,&nbsp;et essee kirjutamist on võimalik alati tõhusamalt õpetada.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2019/10/13_05_org_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> 2019-11-01T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2019.7.2.06 Üliõpilaste akadeemilise kirjaoskuse arendamine Vikipeedia ülesande kaudu 2019-11-14T14:33:22+02:00 Riina Reinsalu riina.reinsalu@ut.ee Sirli Zupping sirli.zupping@ut.ee Ene Voolaid ene.voolaid@ut.ee <p>Üliõpilaste akadeemilise kirjaoskuse arendamine on üks ülikooliõpingutele seatud&nbsp;eesmärke, kuid selle täitmist võivad takistada mitmesugused tegurid, sh üli õpilaste&nbsp;vähene huvi kirjutamisülesande vastu. Üks võimalus suurendada üliõpilaste huvi&nbsp;on asendada traditsiooniline referaat või essee veebis vabalt kättesaadava vikiartikliga.&nbsp;Siinses uurimuses on seatud eesmärgiks välja selgitada vikiülesande&nbsp;võimalused toetada üliõpilaste akadeemilise kirjaoskuse arengut. Tartu Ülikooli&nbsp;väljendusõpetuse kursuste õppejõudude, õppeassistentide ja üliõpilastega tehtud&nbsp;fookusrühma intervjuudest ilmneb, et vikiartikli ülesande kaudu saab peale&nbsp;kirjutamisoskuse muu hulgas arendada üliõpilaste digi- ja infopädevust, uurimis- ja&nbsp;analüüsioskust. Ühtlasi on Vikipeediasse kui avalikku veebientsüklopeediasse&nbsp;kirjutamine tugev motivaator, mis sunnib üliõpilasi pingutama, kuid see võib osa&nbsp;üliõpilaste jaoks olla ka stressiallikas, sest nad tunnevad suurt vastutust loodud&nbsp;artikli eest.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2019/10/13_06_reinsalu_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> 2019-11-01T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2019.7.2.07 Kirjaoskuse arendamine eesti keele ja kirjanduse õpetajate vaatevinklist: sillad ja kuristikud teooria ja praktika vahel 2019-11-14T14:33:21+02:00 Merilin Aruvee merilin.aruvee@tlu.ee Helin Puksand helin.puksand@ut.ee <p>Inimesed suhtlevad tekstide vahendusel ja nii on tekstikesksel emakeeleõpetusel&nbsp;oluline roll kirjaoskuse saavutamises. Kirjaoskuse kui üldpädevuse peab aga tagama&nbsp;kool tervikuna. Uurimuse probleemina selgitatakse, kuidas eesti keele ja kirjanduse&nbsp;õpetaja teksti vastuvõttu õpetab ning tekste süsteemse keeleõpetusega seob, et&nbsp;sedamööda leida võimalusi kirjaoskuse koostöiseks õpetamiseks aine- ja keeleõppe&nbsp;lõimingus. Eesmärk on õpetajate kogemuse alusel osutada eesti keele ja kirjanduse&nbsp;didaktika arenguvõimalustele ning kirjeldada eesti keele rolli suhtluspädevuse&nbsp;õpetamisel. Põhistatud uurimusest järeldub, et tekstikeskne keeleõpetus jääb&nbsp;kirjaoskuse arendamisel pigem kõrvale, uut kirjaoskust arendatakse tagasihoidlikult.&nbsp;Samas ilmneb tekstivalikute kaudu emakeeleõpetuse interdistsiplinaarsus. Et&nbsp;arendada kirjaoskuse koostöise õpetamise metoodikat ja tekstikeskset keeleõpetust,&nbsp;pakutakse artiklis ideid nii ülikooli eesti keele ainedidaktika arendamiseks kui ka&nbsp;kirjaoskusõpetuse lõimimiseks õpetajakoolitusse.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2019/10/13_07_aruvee_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> 2019-11-01T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement##