Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education

Eessõna

2022-10-30T12:06:44+02:00

Paljud Eesti õpetajad töötavad iga päev mitmekeelsete ja kultuuritaustalt erinevate õppijatega. EHA erinumber pakub teadusuuringute ja raamatututvustuste näol teadmisi ja mõtteid, kuidas selle tööga paremini toime tulla. Eessõnas aitavad toimetajad lugejal luua vajalikku tausta, andes lühiülevaate Eestis 2000ndatel aastatel tehtud teemakohastest uuringutest. Erinumbri artiklite temaatika on lai: haaratud on lasteaed, põhikool, kõrgkool, nii täiskasvanud kui ka erivajadustega keeleõppijad. Lugeja saab teada, milline on Iirimaa kogemus sisserändetaustaga õpilastega ja USA teadlase vaade kahesuunalise keelekümblusmudeli rakendumisele Eestis.

Keeleökoloogia ja mitmekeelne haridus

2022-10-31T12:12:48+02:00

Einar Haugeni teedrajava keeleökoloogiat käsitleva teose viiekümnes aastapäev pakub ideaalset võimalust mõtiskleda mõnede uute paljutõotavate suundumuste üle hiljutistes mitmekeelset haridust puudutavates uurimustes, mis keskenduvad keeleökoloogiale. Siinses artiklis vaadeldud uurimustes proovitakse mitmesuguseid keelenähtusi mõista läbi keeleökoloogia prisma, lähtudes eelkõige dünaamilistest muutustest uuritava kogukonna sees. Artiklis keskendutakse keeleökoloogia uurimise kolmele viimase viieteist aasta jooksul väljakujunenud arengusuunale, mis näitavad, kuivõrd suur mõju ja tähendus on sellel raamistikul siiani mitmekeelsele haridusele: 1) keskendumine kõrgharidusele, 2) transkeelsus ning 3) keelelised õigused ja jätkusuutlikkus. Esimeses osas antakse ülevaade keeleökoloogia olemusest – selle terviklikkusest ja dünaamilisusest – ning keeleökoloogia uurimise põhimõtetest haridusvaldkonnas ja lõpetatakse võimalike tuleviku urimissuundadega.

Full text

Keeleökoloogia ja mitmekeelne haridus

2022-10-30T12:06:49+02:00

The fiftieth anniversary of Haugen’s pioneering publication on the ecology of language provides an ideal opportunity to reflect on some of the promising new trends within recent research on multilingual education that centers linguistic ecology. The research explored in this article takes up linguistic ecology as a primary lens to understand a range of linguistic phenomena, particularly in contexts of dynamic change within the focus community. This article highlights three developments within linguistic ecology research over the last fifteen years that reflect the continuing relevance and contributions of this framework for multilingual education: (1) the focus on higher education, (2) translanguaging, and (3) rights and sustainability. The first section provides an overview of the defining aspects of linguistic ecology – its holism and dynamism – as well as foundational aspects of the ecology of language research in education and concludes with prospects for future research.

Õpetajate arusaamad väärtustele keskenduvast dialoogilisest kommunikatsioonist mitmekultuurilises õpikeskkonnas

2022-10-31T12:13:41+02:00

See uurimus analüüsib Eesti õpetaja arusaamu väärtustele keskenduvast dialoogilisest kommunikatsioonist (VKDK) mitmekultuurilises õpikeskkonnas, keskendudes küsimusele, milliseid VKDK olukordi ja vajadusi märkavad mitmekultuurilise õpikeskkonna kogemusega õpetajad. Kultuuridevahelisi väärtusi puudutavad arutelud eeldavad vastastikust kuulamist ja mõistmist, mistõttu lähtub siinne uurimus teoreetiliselt dialoogilise kommunikatsiooni kontseptsioonist. Samast kontseptsioonist lähtub ka Tartu Ülikooli eetikakeskusese õpilaste mäng "Väärtuste avastajad", mille lisapakett on suunatud kultuuriliste väärtuste alaste arutelude algatamiseks ja juhtimiseks. Õpetajate arusaamu ja praktilisi kogemusi koguti poolstruktureeritud intervjuude kaudu. Valimi moodustavad üheksa TÜ eetikakeskuse ja Eesti Pagulasabi pagulus ja -rändeteemalises projektis osalenud õpetajat, kelle kogemuste refleksioon vaatleb nii VKDK praktikaid kui ka õpilaste mängu kasutamisel ilmnenud võimalusi ja piiranguid.

Summary

Õpetaja tajutud enesetõhusus mitmekultuurilises klassiruumis

2022-10-30T12:06:52+02:00

Uuringu keskmes on õpetaja tajutud enesetõhusus mitmekultuurilises klassiruumis. Analüüs põhineb poolstruktureeritud intervjuudel Eesti põhikooli õpetajatega (N = 20), kellel on eelnev kogemus teisest kultuuriruumist pärit õpilaste õpetamisega. Temaatilise analüüsi tulemusena selgub, et kõrgema enesetõhususega õpetajad kasutavad kultuuritundliku õpetamise strateegiaid, näiteks avatusele suunatud klassikeskkonna kujundamine, eri vaatenurkade avamine klassiruumis, õpilase individuaalsusega arvestamine ning heade suhete loomine õppijatega. Uuringu tulemusena selgub, et enesetõhusust toetavad tegurid on eelnev kogemus mitmekesise õppijaskonnaga, koostöine koolikultuur, koolituste abil pädevuste suurendamine, võõrkeele oskus, avatud suhtumine ja välismaal elamise kogemus. Õpetajatele on suurimad katsumused ühise keele leidmine teisest kultuuriruumist pärit õppijatega, aja- või materjalide nappus, psühholoogia valdkonna pädevuste vajakajäämine ning läbipõlemine.

Summary

Sotsiaalse ja kultuurilise kapitali ning koolikeskkonna mõju rändetaustaga laste akadeemilisele edukusele Iirimaal

2022-10-31T12:15:09+02:00

Õppeedukus on üks peamistest näitajatest, mille põhjal ennustada edasist töist edu. Samas on varasemad uuringud näidanud, et paljudes riikides on rändetaustaga lastel keeruline saavutada emakeeles haridust omandavate eakaaslastega samaväärseid õpitulemusi. Hoolimata hariduspürgimustest võib rändetaustaga vanematel olla keeruline oma sotsiaalset ja kultuurilist kapitali konverteerida nii, et see toetaks nende laste saavutusi sihtriigis. Iirimaa on huvitav näide, sest selles riigis toimus mitmekesise taustaga sisserändajate (paljud neist eurooplased) laialdane ja kiire ühinemine koolisüsteemiga, kus õpivad valdavalt valged, iiri- ja ingliskeelsed katoliiklikest peredest pärit lapsed. Toetudes rändetaustaga laste ja noorte akadeemilist edukust käsitlevale ulatuslikule teaduskirjandusele, uuritakse siinses töös üheksa-aastaste rändetaustaga laste akadeemilist edukust uues sisseränderiigis vahetult pärast sisserände kõrghetke. Tulemused näitavad, et erinevalt paljudest vanadest sisserändajaid vastu võtvatest riikidest jäävad sisserändajate saavutused Iirimaal vaid veidi maha kohalike laste tasemest, kusjuures sotsiaalne ja kultuuriline kapital mõjutab oluliselt lugemisoskust inglise keeles, eriti Ida-Euroopa lastel, kelle puhul oli lõhe suurim. Hiljutiste rändetaustaga laste keelelise lõimumise mustrite adumine võib aidata meil mõista neid protsesse laste ja nende perekondade hilisema liikumise korral Euroopas.

Full text

Sotsiaalse ja kultuurilise kapitali ning koolikeskkonna mõju rändetaustaga laste akadeemilisele edukusele Iirimaal

2022-10-30T12:06:54+02:00

Educational achievement is one of the key indicators of labour market success, yet previous research shows that in many countries, children from immigrant backgrounds struggle to match their native peers in terms of achievement. Despite high educational aspirations, migrant parents may struggle to "convert" their social and cultural capital to support their children’s achievement in their country of destination. Ireland is an interesting case study as there was substantial and rapid immigration of a diverse group of migrants, many of whom were European, to a school system that was predominantly White, Catholic, Irish and English-speaking. Drawing on the extensive literature on academic achievement of immigrant children and youth, this paper explores the academic achievement of 9-year-old immigrant children in a ‘new immigration country’, just after the peak of inward migration. The results show that unlike in many ‘old’ immigrant-
receiving countries, the immigrant "penalty" in achievement in Ireland is modest, with social and cultural capital playing a salient role in English reading achievement, particularly for East Europeans, for whom the gap is greatest. Understanding the patterns of linguistic integration for recent migrant children may help us understand these processes in the case of subsequent movements of children and their families in Europe.

Kahesuunalise keelekümblusprogrammi kasutuselevõtt ja arendus Eesti lasteaedades ruumilisest vaatenurgast. Ressursid ja riskid

2022-10-30T12:06:57+02:00

Etniline ja rassiline eraldatus on üsna levinud probleem mitmel pool maailmas ning liigagi sageli kohtame vastuseisu lõimumisele koolis. Seega väärivad sellisest suhtumisest erinevad juhtumid erilist tähelepanu, eriti olukordades, kus kogukonnad on elanud ranges eraldatuses juba mitmete põlvkondade vältel. Eestis, kus nõukogude ajajärgul ühiskonnas domineerinud venekeelne vähemus õppis harva ära kohaliku keele, pööras 1991. aasta taasiseseisvumine etnilise võimustruktuuri pahupidi ja asetas enamiku venekeelsetest elanikest olukorda, kus nende ainsa riigikeele – eesti keele – oskus oli kas vähene või olematu.

Full text