Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA <p><strong>Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian&nbsp;Journal of Education </strong>on eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga elektrooniline ajakiri (1.2. klassifikatsioon Eesti Teadusinfo&nbsp;Süsteemi järgi), mis avaldab eestikeelseid akadeemilisi originaaluurimusi ja teaduspõhiseid kaastöid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest kogu selle mitmekülgsuses. Ajakirja antakse välja Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös, Tartu Ülikooli Kirjastuse väljaandena ning avaldatakse avatud publitseerimise platvormil OJS (<em>Open Journal Systems</em>). Ajakiri on indekseeritud andmebaasides <em>Directory of Open Access Journals</em> (DOAJ) ja EBSCO <em>Academic Search Complete</em>.</p> et-ET <p>Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.</p> <ol> <li class="show">Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs <a href="http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/deed.en_US" target="_blank" rel="noopener">Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0</a>&nbsp;litsentsiga määratud õiguste mahus.</li> <li class="show">Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.</li> <li class="show">Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.</li> <li class="show">Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt&nbsp;<em><a href="http://opcit.eprints.org/oacitation-biblio.html" target="_blank" rel="noopener">Open Access</a></em>).</li> </ol> krista.uibu@ut.ee (Krista Uibu) sven.aller@ut.ee (Sven Aller) Thu, 01 Nov 2018 00:00:00 +0200 OJS 3.1.1.0 http://blogs.law.harvard.edu/tech/rss 60 Eessõna http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.2.01 <p>Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumbri teema on "Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamine põhikoolist kõrgkoolini". See erinumber on pisut tavapäratu, kuna kasvatusteadlastele lisaks on kaasatud ajakirja väljaandmisse ettevõtlusõppejõud ja majandusteadlased. Autorite hulgast leiab peale haridusvaldkonna eest põhiliselt vastutavate Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli õppejõudude ka õppejõude Tallinna Tehnikaülikoolist, Estonian Business Schoolist ja Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor. Eesmärk on neil aga ühine: käsitleda ettevõtte loomise või selle arendamise protsessi kompleksselt, juhtides tähelepanu vajadusele kujundada ettevõtlusõppe kaudu õppijate arusaama ettevõtjast ja ettevõtlikkusest (huvi, hoiakud, innovaatilisus), ettevõttest ja selle majandustegevuse eri külgedest, samuti ühiskonnast.</p> Eve Eisenschmidt, Mervi Raudsaar, Urve Venesaar ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.2.01 Thu, 01 Nov 2018 00:00:00 +0200 Ettevõtlustüübid ja rahvusvahelistumine ettevõtlusõppes http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.2.02 <p>Ettevõtlusõpet on vaja kohandada eri sihtrühmadele: neile, kes on juba loonud&nbsp;ettevõtte, asuvad õppeprotsessis ettevõtet looma, kavatsevad vahetult peale õpinguid&nbsp;ettevõtte luua või võivad enda ettevõtluspädevust rakendada kaugemas tulevikus.&nbsp;Artikli eesmärk on ettevõtluse olemuse tõlgendustest ja ettevõtlus tüüpide&nbsp;võrdlusest lähtudes ning Eesti ettevõtluse rahvusvahelistumise perspektiive&nbsp;arvestades pakkuda välja ettevõtlustüüpide liigitus, mis hõlmaks eri sihtrühmade&nbsp;õpivajadusi ja õpitulemuste rakendamise võimalusi eeskätt kõrghariduses. Ettevõtlusõppe&nbsp;kohandamisel sihtrühmade vajaduste järgi tuleb arvestada ettevõtluse&nbsp;rahvus vahelistumise võimalusi, innovaatilisusest ja kasvuambitsioonist lähtuvaid&nbsp;piiriülese võrgustumise vajadusi, iseseisva ja organisatsioonisisese ettevõtluse konteksti,&nbsp;ettevõtlustüübist sõltuvat ressursibaasi ning individuaalset ja koosloovat ettevõtlusorientatsiooni.&nbsp;Niisama tähtis on õppija kui potentsiaalse või juba tegutseva&nbsp;ettevõtja arengurada, tema valmisolek tegevuse kaudu õppida ja avatud e-õppes&nbsp;osaleda.</p> <p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2018/10/11_02_elenurm_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> Tiit Elenurm ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.2.02 Thu, 01 Nov 2018 00:00:00 +0200 Ettevõtluspädevust toetavate programmide mõju õpilaste võimekuse ja loovusega seotud uskumuste ning sotsiaalsete oskuste kujunemisele http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.2.03 <p>Ettevõtlikkuse ja ettevõtluspädevuse toetamiseks on loodud mitmeid programme&nbsp;(Junior Achievementi õpilasfirmade programm, ettevõtlusteater, ettevõtlike koolide&nbsp;võrgustik, ettevõtlusõppe valikaine), mis on eri rõhuasetusega ning milles kasutatakse&nbsp;eri meetodeid. Seetõttu on oluline kirjeldada programmide tähendust ja&nbsp;erisusi ettevõtlikkuspädevuse arendamise kontekstis. Artiklis võetakse vaatluse alla&nbsp;enamik Eesti ettevõtlusprogramme, käsitledes neid vähe uuritud perspektiivist:&nbsp;milline on programmide mõju arenguuskumustele ning sotsiaalsetele oskustele?&nbsp;Uuringu valimisse kuuluvad üldhariduskoolide 8. klasside õpilased, kes kas osalevad&nbsp;(sekkumisgrupp, <em>N</em> = 198) või ei osale ettevõtlusõppe programmides (kontrollgrupp,&nbsp;<em>N</em> = 125). Õppijaid hinnatakse arenguuskumuste ja enesehinnanguliste&nbsp;sotsiaalsete oskuste alusel enne ja pärast ettevõtlusõppe programmis osalemist.&nbsp;Tulemused viitavad, et arenguuskumustes ja enesehinnangulistes sotsiaalsetes&nbsp;oskustes ei ilmne erinevusi ei enne ega pärast programmis osalemist, eri programmide&nbsp;ega sekkumis- ja kontrollgrupi vahel. Samuti ei ilmne eri võimekusega&nbsp;õpilaste rühmade vahel uuritud näitajate puhul statistiliselt olulisi erinevusi. Üks&nbsp;võimalik selgitus tulemustele on, et motivatsiooni või sotsiaalsete oskustega seotud&nbsp;alapädevusi ei teadvustata ettevõtluspädevuse osana. Tulemused osutavad&nbsp;võimalustele, kuidas saaks ettevõtlusprogrammide õpetajaid ja õppijaid senisest&nbsp;veelgi paremini toetada, näiteks aidates ettevõtlikkuspädevust alapädevuste kaupa&nbsp;mõtestada.</p> <p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2018/10/11_03_arro_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> Grete Arro, Elina Malleus, Juta Jaani, Anu Olvik ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.2.03 Thu, 01 Nov 2018 00:00:00 +0200 Õpilasfirmade programmi mõju noorte sotsiaalsetele oskustele http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.2.04 <p>Uurimuse eesmärk on välja selgitada, milline on õpilasfirmade programmi&nbsp;roll noorte sotsiaalsete oskuste ja isiksusomaduste arendamisel. Uuring tehti&nbsp;2016.−2017. aastal õpilasfirmade programmis osalenud noortega, kes olid pärit&nbsp;Tartu-, Põlva- ja Võrumaalt. Eel- ja järeltestimise käigus koguti enesekohase küsimustikuga&nbsp;andmeid sotsiaalsetele oskustele ja ettevõtlikkusega seotud olulisimatele&nbsp;isiksusomadustele antud hinnangute kohta. Tulemustest selgus, et õpilasfirmade&nbsp;programmis osalemine toetab noorte hinnangul nende enesejuhtimisoskust, akadeemilisi&nbsp;oskusi ja enesekehtestamisoskust ning ettevõtlikkuse, loovuse ja paindlikkuse&nbsp;arengut. Statistiliselt olulised muutused avaldusid vaid Põlva- ja Tartumaa&nbsp;noortel, kellele pakuti peale õpilasfirmade üldise programmi ka lisategevusi&nbsp;ja -tuge. Võrumaa noorte hinnangul ei avaldunud nende sotsiaalsete oskuste ja&nbsp;isiksus omaduste arengus suuri muutusi, mille põhjus võib olla liiga suur õpilaste&nbsp;arv ühe juhendaja&nbsp; kohta. Samuti ei olnud Võrumaa õpilasfirmadel kaasatud&nbsp;õppesse mentoreid ning nad ei osalenud toetavates tegevustes.</p> <p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2018/10/11_04_saks_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> Katrin Saks, Janeli Virnas ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.2.04 Thu, 01 Nov 2018 00:00:00 +0200 Koolijuhtide valmisolek kaasata üldhariduskoolide ettevõtlusõppesse kooliväliseid huvirühmi http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.2.05 <p>Artikli eesmärk on uurida koolijuhtide tegevust ettevõtlusõpet toetavate võrgustike&nbsp;arendamisel. Uurimuses keskendume sellele osale koolijuhtide tegevusest,&nbsp;mis on seotud ettevõtlusõppe arendamisega koolides. Täpsemalt öeldes vaatleme,&nbsp;kuidas kaasavad koolijuhid väliseid huvirühmi koolide tegevusse. Uurimuse ajendiks&nbsp;sai asjaolu, et kuigi ettevõtlusõpet toetavad välised huvirühmad on olemas,&nbsp;ei kasuta koolijuhid ja koolid pakutavaid võimalusi täiel määral ära. Meie&nbsp; arvates&nbsp;võib kooliväliste huvirühmade kaasamine sõltuda koolijuhtide isikuomadustest,&nbsp;mistõttu uurime, kas ja kuidas mõjutab koolijuhtide taust kooliväliste huvirühmade&nbsp;kaasamist. Sellele lisaks proovime selgusele jõuda, kuidas mõjutab&nbsp; koolijuhtide&nbsp;osalemine ettevõtlusõppekoolitusel kooliväliste huvirühmade kaasamist. Uurimismeetodina&nbsp;kasutame dispersioonanalüüsi ja lineaarset regressioonanalüüsi. Valim&nbsp;koosneb 173 Soome üldhariduskooli koolijuhist. Artikliga täiendame ettevõtlusõppele&nbsp;pühendatud teaduskirjandust, analüüsides ettevõtlusõpet toetavaid kooliväliseid&nbsp;huvirühmi. Keskendume eeskätt koolijuhi rollile selles protsessis. Artikkel&nbsp;pakub empiirilisi tõendeid selle kohta, kuivõrd olulist osa täidab koolijuhtide koolitamine&nbsp;väliste huvirühmade kaasamisel ettevõtlusõppesse.</p> <p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2018/10/11_05b_hamalainen.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Full text</a></strong></p> Minna Hämäläinen, Elena Ruskovaara, Timo Pihkala ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.2.05 Thu, 01 Nov 2018 00:00:00 +0200 Ettevõtluspädevuse mudel ettevõtlusõppe arendamise alusena http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.2.06 <p>Artikli eesmärk on kirjeldada ja empiiriliselt põhjendada ettevõtluspädevuse mudelis&nbsp;sisalduvate alapädevuste valikut, et luua alus ettevõtlusõppe arendamiseks ning&nbsp;toetada õppijate ettevõtluspädevuse arengut ja toimetulekut nii töös (sh ettevõtluses)&nbsp;kui ka igapäevaelus. Ettevõtluspädevuse mudel hõlmab 14 alapädevust, mis&nbsp;on jaotatud enesejuhtimise, väärtust loova mõtlemise, sotsiaalsete olukordade&nbsp;lahendamise ja äriideede elluviimise valdkonnaks. Kõrgkooliõpilaste (<em>N</em> = 1479)&nbsp;hulgas tehtud uuringust ilmneb, et seosed alapädevuste vahel on ootuspärased ja vastavad teoreetilistele eeldustele. See lubab arvata, et alapädevused moodustavad&nbsp;terviku ning on usaldusväärseks aluseks õppija ettevõtluspädevuse arendamisele ja&nbsp;toetamisele. Artikkel soodustab diskussiooni ettevõtluspädevuse ja selle arendamise võimaluste üle, pakkudes ühtlasi välja lähtekoha ettevõtlusõppe arendamiseks Eesti&nbsp;haridussüsteemis.</p> <p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2018/10/11_06_venesaar_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> Urve Venesaar, Marge Täks, Grete Arro, Elina Malleus, Krista Loogma, Kaja Mädamürk, Eneken Titov, Martin Toding ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.2.06 Thu, 01 Nov 2018 00:00:00 +0200 Kutse- ja kõrgkoolides õppijate autonoomne motivatsioon ettevõtlusega alustamisel ning selle seosed enesejuhtimise, algatusvõime ja loovusega http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.2.07 <p>Ettevõtluse kontekstis on oluline uurida, mis motiividel alustavad ettevõtjad&nbsp;tegutsemist ning kuidas need mõjutavad edasist ettevõtlusprotsessi. Motiivide&nbsp;uurimine seotuna teiste ettevõtluses oluliste pädevustega (nt enesejuhtimine,&nbsp;algatusvõime ja loovus) võimaldab paremini mõista motivatsiooni olemust ning&nbsp;pöörata kõne alustele teemadele tähelepanu juba ettevõtlusõppes. Uurimusega&nbsp;soovitakse rakendada eri valdkondades (nt haridus, psühholoogia, tervishoid)&nbsp;levinud ise määramisteooriat ettevõtlusõppes. Selleks uuritakse 497 kutse- ja kõrgkoolide<br>õppija kogemust ning motiive ettevõtlusega alustamisel, lähtudes autonoomse&nbsp;ja kontrollitud motivatsiooni teooriast ning sidudes valitud teoreetilise&nbsp;lähtekoha varem ettevõtluse kontekstis esile tõstetud pädevustega. Uurimistulemusena&nbsp;ilmneb, et õppijad, kes lähtuvad ettevõtlusega alustamisel pigem autonoomsele&nbsp;motivatsioonile viitavatest põhjustest, annavad kõrgemaid hinnanguid&nbsp;oma enese juhtimisoskuste, algatusvõime ja loovuse kohta. Seega võib autonoomse&nbsp;motivatsiooni teadlik toetamine ettevõtlushariduses olla seotud ka õppijate edasise parema toimetulekuga ettevõtlusmaastikul.</p> <p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2018/10/11_07_malleus_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> Elina Malleus, Urve Venesaar, Kaja Mädamürk, Grete Arro ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.2.07 Thu, 01 Nov 2018 00:00:00 +0200 Looverialade ettevõtlusõppe rakendumine ettevõtluspädevuste mudeli kontekstis http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.2.08 <p>Ettevõtlusõpe on jõudnud haridusmaastikule ning selle rakendamise vajadust&nbsp;kinnitavad ka mitmed strateegiad ja uuringud. Looverialade õpetamise seisukohalt&nbsp;on see kasvava tähtsusega kogu maailma majanduses. Alates 2015. aastast&nbsp;on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rakendanud Eesti haridussüsteemis&nbsp;kõigil erialadel kohustuslikku ettevõtlusõpet. Mitmeaastane kogemus võimaldab&nbsp;analüüsida, kuivõrd on ettevõtluspädevused loovainetega lõimitud. Artiklis käsitletakse&nbsp;kvalitatiivsele sisuanalüüsile tuginedes ettevõtluspädevustega seonduvaid&nbsp;õpiväljundeid ja ettevõtlust arendavaid õppetöövorme Viljandi kultuuriakadeemia&nbsp;2015/2016. ja 2016/2017. õa rakenduskõrghariduse õppekavades. Analüüsist selgub,&nbsp;et õppeasutuse spetsiifika tõttu keskenduvad õppekavad eelkõige kultuurilistele&nbsp;pädevustele. Ettevõtlusega seotud teadmised on väljunditena fikseeritud peamiselt&nbsp;ettevõtlusainetes ja erialaülestes projektides, millel on ettevõtluskultuuri toetava&nbsp;hariduskeskkonna tunnuseid. Kuigi ettevõtlust arendavate õppeainete ja loovainete&nbsp;õpiväljundite seos on nõrk ning ettevõtlust toetav kultuur on veel tervikuks&nbsp;sidumata, võib õppekavade erialamoodulite õpiväljunditest leida ka ettevõtlusele&nbsp;omaseid pädevusi.</p> <p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2018/10/11_08_manniste_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> Tiiu Männiste, Andres Rõigas, Lii Araste, Marju Mäger ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2018.6.2.08 Thu, 01 Nov 2018 00:00:00 +0200