Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA <p><span style="font-family: georgia, 'times new roman', times, serif; font-size: 14px;"><strong>Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education </strong>on eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga elektrooniline ajakiri (1.2. klassifikatsioon Eesti Teadusinfo Süsteemi järgi), mis avaldab eestikeelseid akadeemilisi originaaluurimusi ja teaduspõhiseid kaastöid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest kogu selle mitmekülgsuses. Ajakirja antakse välja Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös, Tartu Ülikooli Kirjastuse väljaandena ning avaldatakse avatud publitseerimise platvormil OJS (<em>Open Journal Systems</em>). Ajakiri on indekseeritud andmebaasides <em>Directory of Open Access Journals</em> (DOAJ) ja <!-- x-tinymce/html -->EBSCO <em>Academic Search Complete</em>. </span></p><p><em><span style="font-family: georgia, 'times new roman', times, serif; font-size: 14px;"><strong>Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education</strong> is a peer-reviewed  electronic journal with an international editorial board (1.2. classification according to Estonian Research Information System). It publishes scholarly articles in Estonian embodying original research in all areas of education. The journal uses Open Journal Systems (OJS) and will be published in collaboration with the University of Tartu and Tallinn University by the University of Tartu Press. The journal is indexed in the databases Directory of Open Access Journals (DOAJ) and <!-- x-tinymce/html -->EBSCO <em>Academic Search Complete</em>.</span></em></p> en-US <p><span style="color: #069;"><span style="font-family: Georgia,'Times New Roman',Times,serif; font-size: 18px;">AUTORIÕIGUSED</span></span></p><p><span style="font-family: georgia, 'times new roman', times, serif; font-size: 14px;">Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega. </span></p><ol><li><span style="font-family: georgia, 'times new roman', times, serif; font-size: 14px;">Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs <a href="http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/deed.en_US" target="_blank">Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0</a> litsentsiga määratud õiguste mahus. </span></li><li><span style="font-family: georgia, 'times new roman', times, serif; font-size: 14px;">Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele. </span></li><li><span style="font-family: georgia, 'times new roman', times, serif; font-size: 14px;">Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.</span></li><li><span style="font-family: georgia, 'times new roman', times, serif; font-size: 14px;">Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt <em><span><a href="http://opcit.eprints.org/oacitation-biblio.html" target="_blank">Open Access</a></span></em>).</span></li></ol><p><em><span style="font-family: georgia, 'times new roman', times, serif; font-size: 14px;">The authors who publish in <strong>Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education</strong> agree to the following terms: </span></em></p><ol><li><em><span style="font-family: georgia, 'times new roman', times, serif; font-size: 14px;">This journal provides immediate open access to its content. All the articles are licensed under a <em><span><a href="http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/deed.en_US" target="_blank">Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 License</a></span></em>. </span></em></li><li><em><span style="font-family: georgia, 'times new roman', times, serif; font-size: 14px;">Authors grant the journal right of (1) first publication and distribution of the article, (2) making it available to public, (3) public presentation. </span></em></li><li><em><span style="font-family: georgia, 'times new roman', times, serif; font-size: 14px;">Authors have the right to enter into separate contractual arrangements for posting the article to an institutional repository or publish it in a book with an acknowledgement of its initial publication in this journal.</span></em></li><li><em><span style="font-family: georgia, 'times new roman', times, serif; font-size: 14px;">Authors are permitted to post citations from their work online (e.g. on their website) with an acknowledgement of its initial publication in this journal (see <em><span><a href="http://opcit.eprints.org/oacitation-biblio.html" target="_blank">Open Access</a></span></em>).</span></em></li></ol> eha.ajakiri@ut.ee (Krista Uibu) sven.aller@ut.ee (Sven Aller) Sat, 28 Oct 2017 22:32:09 +0300 OJS 3.1.1.0 http://blogs.law.harvard.edu/tech/rss 60 Kommunikatsioonipuuete märkamine, hindamine ja ületamine http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2017.5.2.11 Inimeste kommunikatsioon võib häiruda mitmesugustel põhjustel, tuues kaasa probleeme isiklikes suhetes, infovahetuses, töös ja õppimises. Kõrgkooliõpikus "Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia" käsitletakse olukordi, mis võivad takistada inimese toimetulekut sotsiaalses keskkonnas ja vajavad seetõttu logopeedi sekkumist. Õpikuna on raamat mõeldud eeskätt logopeedia eriala üliõpilastele. Käsiraamatuna pakub see huvi kõigile praktiseerivatele või tulevastele spetsialistidele, sh õpetajatele, kes oma töös puutuvad kokku inimestega, kellel on kommunikatsiooniprobleemid. Õpiku üks tugevaid külgi on teadusuuringute tihe seotus praktikaga – kõik peatükid on valminud Tartu Ülikooli õppejõudude ja praktikute koostöös. Praktikast pärit juhtumikirjeldused aitavad puudeid märgata, põhjalikult kirjeldatakse diagnostika- ja sekkumisviise, arvestades seejuures eesti keele eripära. Marika Padrik ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2017.5.2.11 Sat, 28 Oct 2017 22:32:09 +0300 Isikustatud õpe arvestab erinevusi: kas mõõdukalt tempereeritud utoopia? http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2017.5.2.12 David Mitchell on kujunenud kaasava õppe kvalifitseeritud eestkõnelejaks kaugelt laiemalt kui kodusel Uus-Meremaal. Ajakirjanumbris arvustatakse 2017. aastal ilmunud teost "Diversities in education: Effective ways to reach all learners", milles on Mitchelli temaatiline haare laienenud viiele omadusele, mille järgi saab inimesi eristada. Need on bioloogiline ja sotsiaalne sugupool, klassikuuluvus koos sotsiaal-majandusliku staatusega, rass ja rahvus koos kultuuriga, veendumused ja religioon, lõpuks võimekus ja puue. Autori läbiv vaade on stereotüüpe lõhkuv ja mõõdukalt optimistlik. Toimetulek kirevusega teel täielikult isikustatud õppe poole eeldab autori kinnitusel korralikku pingutust õige mitmel rindel. Jaan Kõrgesaar ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2017.5.2.12 Sat, 28 Oct 2017 22:32:09 +0300 Õpianalüütika võimalused õppimise ja õpetamise toetamisel õpetajahariduses http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2017.5.2.10 <p>Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine ning õpihaldussüsteemide ja õpikeskkondade kasutamine õppeprotsessis on muutnud õpetajaks õppijate õpikogemusi ning õpetajahariduse õppejõudude õpetamisviise. Sellega kaasnevad erinevad digitaalsed andmed, mis annavad õppijale, õpetajale ning õppekava eestvedajale tagasisidet õppimise ja õpetamise tõhustamiseks. Haridusvaldkonnas aina enam rakendust leidev õpianalüütika võimaldab suurendada õppijate teadlikkust ja tõhusust õppeprotsessis, individualiseerida õppeprotsessi ning saada pidevat ja jooksvat tagasisidet õppimise edenemise kohta. Artikli eesmärk on analüüsida õpetajahariduse üliõpilaste ja õppejõudude ootusi õpianalüütika võimaluste suhtes, et toetada õpikeskkonnas õppimist ja õpetamist. Uurimuse teoreetilise raamistiku loob ennastjuhtiva õppija kontseptsioon. Uurimistulemused baseeruvad disainipõhisel uurimusel, kus osalusdisaini sessioonide käigus selgitati välja õpikeskkonna kasutajate (üliõpilaste, õppejõudude, õppekavade juhtide) ootused õpikeskkonna õpianalüütikarakenduste suhtes.</p><p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2017/10/9_10_kollom_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0" /> Summary</a></strong></p> Kaire Kollom, Kairit Tammets ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2017.5.2.10 Sat, 28 Oct 2017 22:32:09 +0300 Koostöö kutseõpetaja professionaalsust määrava tegurina http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2017.5.2.04 <p>Eesti haridusmaastikul toimunud reformid on toonud kaasa muutused õpetajate professionalismis ja professionaalsuses. Hargreaves (2006) eristab õpetajate professionalismi ajajärke ja osutab, et tänapäeval on autonoomiaperiood asen dunud kollegiaalse koostöö ajajärguga. Hoyle (1974) vastandab oma professionaalsuse mudelis autonoomia ja koostöö, eristades seejuures piiratud ja avaravaatelist professionaalsust. Artikli eesmärk ongi mõista kutseõpetajate professionaalsust kollegiaalse professionalismi ajajärgul. Analüüs põhineb kõikse küsitlusuuringu andmestikul, mille sihtrühma moodustasid kutseõpetajad. Vastused saadi 501 kutse õpetajalt. Andmete analüüsimisel rakendati klasteranalüüsi, tuginedes Hoyle’i professionaalsuse mudelile. Kutseõpetajate professionaalsust iseloomustava koostöö ulatuse alusel eristus kolm klastrit: ulatuslikult võrgustunud, omaette hoidvad ja koolikesksed professionaalid. Uurimistulemustest selgus, et esimesse klastrisse kuuluvad õpetajad on teistega võrreldes enam rahul oma töö ja valitud ametiga.</p><p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2017/10/9_04_sirk_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0" /> Summary</a></strong></p> Meidi Sirk, Meril Ümarik, Krista Loogma, Katrin Niglas ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2017.5.2.04 Sat, 28 Oct 2017 22:32:08 +0300 Kas kui hästi tahta, võib iga teema tundlikuks muuta? Eesti õpetajate kogemused tundlike teemadega ajalootunnis http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2017.5.2.05 <p>Üks raskusi, millega tuleb õpetajatöös silmitsi seista, on ühiskondlikult tundlik õppesisu. Ajaloos ja muudes ühiskonnaainetes seostub see tihtipeale poliitiliste vastuolude ja valusate ajalookogemustega. Artiklis anname ülevaate tundlike ajalooteemade õpetamise teoreetilistest käsitlustest ning empiirilistest uurimustest nii ajaloodidaktika kui ka sotsiaalpsühholoogia vallas. Andmestik pärineb Eesti õpetajate küsitlusest, mis oli osa rahvusvahelisest koostööprojektist "Ajaloo repre sentatsioonide sotsiaalpsühholoogiline dünaamika laienenud Euroopa Liidus" kümne riigi osalusel. Veebiankeedi täitis 37 õpetajat, neist 13 vene keeles. Kogutud andmete temaatilisest kontentanalüüsist ja mõnel juhul ka statistilisest analüüsist ilmneb, milliseid ajalooteemasid tajuvad Eesti vastajad tundlikuna, mis strateegiaid nad kasutavad nende käsitlemisel, mis eesmärke endale seavad ning millist tuge vajavad.</p><p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2017/10/9_05_kello_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0" /> Summary</a></strong></p> Katrin Kello, Maaris Raudsepp ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2017.5.2.05 Sat, 28 Oct 2017 22:32:08 +0300 Õpetaja ja sotsiaalpedagoog kui kiusamise ohvrid http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2017.5.2.06 <p>Uurimuse eesmärk on võrrelda õpetajate ja sotsiaalpedagoogide ohvrikäitumise levimust ja olemust seoses õpilaste- ja täiskasvanutepoolse (õpetajate, juhtkonna, lapsevanemate, teiste koolitöötajate) kiusamisega Eestis. Üleriigilisest läbilõikeuuringust, mille käigus vastasid enesekohasele ankeedile 564 õpetajat ja 153 sotsiaalpedagoogi, ilmneb, et õpetajate seas oli ulatuslikumalt levinud õpilastepoolne kiusamine ja sotsiaalpedagoogide seas täiskasvanutevaheline kiusamine. Kinnitust leiab püstitatud hüpotees, et õpetajate puhul on õpilaste ja lapsevanemate verbaalne kiusamine ohuna personaalsele positsioonile ulatuslikum kui sotsiaalpedagoogidel. Lisaks selgub uurimistulemustest, et õpetajad on kogenud õpetajate- ja juhtkonnapoolse kiusamise liikidest sagedamini füüsilist isolatsiooni ning sotsiaalpedagoogid lapsevanematepoolse ja teiste koolitöötajate poolse kiusamise liikidest info varjamist. Uuritavate ohvrikäitumise levimust kiusamiskategooriate ja -liikide kaupa interpreteeritakse varasemate uuringute taustal.</p><p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2017/10/9_06_koiv_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0" /> Summary</a></strong></p> Kristi Kõiv ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2017.5.2.06 Sat, 28 Oct 2017 22:32:08 +0300 Varakult haridussüsteemist lahkumine: trendid, mõjurid ja meetmed Eestis http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2017.5.2.07 <p>Varakult haridussüsteemist lahkunud noorte puhul on tegemist õpinguid mittejätkavate 18–24aastaste noortega, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridustase. Kuigi nende hulk Eestis näitab viimasel kümnendil vähenemistendentsi, on varakult haridussüsteemist lahkunud noori jätkuvalt liiga palju. Nende osakaal Eestis on ka vähenenud aeglasemalt kui enamikus teistes Euroopa Liidu (EL) riikides. Artikli eesmärk on anda ülevaade varakult haridussüsteemist lahkumise trendidest Eestis ajavahemikul 2000–2015 ja kirjeldada haridustee katkestamise peamisi mõjureid ning ennetus-, sekkumis- ja tagasitoomismeetmeid. Andmete metaanalüüs tugineb nii Eesti ja ELi statistikaameti (Eurostati) tööjõu-uuringute andmetele kui ka Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) ning Eesti statistikaameti andmebaasidele. Tulemused näitavad, et Eestis on varakult haridussüsteemist lahkunud isikute seas suur noormeeste osakaal ning peamisteks haridustee katkestamise riskiteguriteks võib pidada nii maa-asulas elamist kui ka muu riigi kodakondsuse omamist. Lisaks ilmneb, et põhiharidusega või sellest madalama haridusega piirdunud 18–24aastased noored elavad võrreldes oma eakaaslastega, kellel on kõrgem haridustase, suuremas sotsiaalse tõrjutuse või vaesusohus, kogevad enam suhtelist ja absoluutset vaesust ning materiaalset ilmajäetust ja osalevad vähem tööturul. Samuti selgub artiklist, et kuigi Eestis ei ole varakult haridussüsteemist lahkunud noorte sihtrühmale välja töötatud eriprogramme, on nii riikliku, kohaliku omavalitsuse kui ka kooli tasandil olemas üleüldisi meetmeid ja teenuseid, mida kasutatakse haridustee katkestamise ohus õpilaste aitamiseks.</p><p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2017/10/9_07_kallip_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0" /> Summary</a></strong></p> Kadri Kallip, Mati Heidmets ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2017.5.2.07 Sat, 28 Oct 2017 22:32:08 +0300 Õpetajakoolituse üliõpilaste teadmiste, arusaamade, emotsioonide ja kogemuste avaldumine erivajadusi käsitlevates esseedes http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2017.5.2.08 <p>Kaasava hariduse põhimõtte järgi on oluline, et õpetaja märkaks õpetamisel laste hariduslikke erivajadusi ja varieeriks nende järgi õpetamist. See, kuivõrd on õpetaja valmis õpetama erivajadusega õpilast, sõltub muu hulgas tema teadmistest, arusaamadest ja kokkupuutest erivajadusega. Artikli eesmärk on välja selgitada, kuidas õpetajakoolituse üliõpilased kirjeldavad oma teadmisi, arusaamu, emotsioone ja kogemusi seoses erivajadustega. Valimisse kuuluvad kahe ülikooli 218 üliõpilast, kes lugesid erivajadusi käsitlevaid raamatuid ja kirjutasid selle põhjal temaatilise essee. Esseede analüüsimisel kombineeritakse induktiivset sisuanalüüsi ja konfiguratsioonilist sagedusanalüüsi. Rühma keskmiste tulemuste tasandil ilmneb, et üliõpilased kirjeldavad intellekti- ja liikumispuudeid mitmekesiselt, seevastu omi kogemusi käitumishäirete ja düsleksiaga väljendavad nad ühekülgsemalt. Indiviiditasandi analüüsidest nähtub, et liikumispuude mitmekülgsem kirjeldus võib tuleneda üliõpilaste kogemusest selle erivajadusega. Uurimistulemustest selgub ka, et oodatust rohkem on neid üliõpilasi, kes kirjeldavad ühelaadselt autismiga seotud emotsioone. Et kaasava hariduse idee rakenduks kooliharidussüsteemis, on oluline kujundada tulevaste õpetajate arusaamu, pöörates õpetajakoolituses sellele varasemast suuremat tähelepanu.</p><p><strong><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2017/10/9_08_uibu_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0" /> Summary</a></strong></p> Krista Uibu, Helin Puksand ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2017.5.2.08 Sat, 28 Oct 2017 22:32:08 +0300