Of Hard Joy: Half a Century of Viivi Luik's Creations. Poetry

Arne Merilai

Abstract


Viivi Luik has been active in Estonian literature for half a century: from the times of Soviet censorship to regained independence. Her renowned novels Seitsmes rahukevad (The Seventh Spring of Peace, 1985) and Ajaloo ilu (The Beauty of History, 1991) have been published in a number of foreign languages. Her first collection of poetry Pilvede püha (Holiday of Clouds) appeared in 1965. Since then ten more collections have followed: Taevaste tuul (Wind of the Skies, 1966), Lauludemüüja (Song Vendor, 1968), Hääl (Voice, 1968), Ole kus oled (Stay Where You Are, 1971), Pildi sisse minek (Entering a Picture, 1973), Põliskevad (Perpetual Spring, 1975), Maapäälsed asjad (Earthly Matters, 1978), and Rängast rõõmust (Of Hard Joy, 1982). In addition, she has published three books of selected verse together with the volume of collected verse (2006), as well as four books of fiction, three volumes of essays, several children’s books and two dramas. Many Estonian songwriters have appreciated her lyrics, evident in dozens of music books and recordings. Guided by a methodologically holistic perspective and moving towards a “unified field theory” of literary criticism, this contribution to Luik scholarship makes available, for the first time, a biobibliographical comparative introduction of all of her works for the international audience. It illuminates the broadly representative character of her oeuvre and shows how Luik charts the course for an entire generation of “Soviet” writers of the Baltics as “border states”.

Keywords


Viivi Luik; Estonian literature; "Soviet" literature; Estonian history; poetics; literary reception; censorship; realism; modernism; "neosymbolism"; literary "unified field theory"

Full Text:

PDF

References


Alekõrs, R. 1969. Lugupeetud Viivi Luik! – Noorte Hääl, 19.01, 2.

Andresen, N. 1966. Oma käekirjaga luuletaja. – Looming, 9, 1458–1459.

Bassel’, N. 1984. Lujk Vijvi. – Naftoli Bassel’. Pisateli Sovetskoj Èstonii. Tallinn: Èèsti Raamat, 101–102

Dittmann-Grönholm, I. 1998. Luik, Viivi. – U. Hechtfischer, R. Hof, I. Stephan, F. Veit-Wild, eds., Metzler Autorinnen Lexikon. Stuttgart: Weimar, 320f.

Grabbi, H. 1969. Viivi Luik: Lauludemüüja. Viivi Luik: Hääl. – Mana, 35, 104.

Hasselblatt, C. 2001. Viivi Luik. – Kritisches Lexikon zur fremdsprachigen Gegenwartsliteratur: 56. Nachlieferung: 14. München: edition text + kritik.

Hasselblatt, C. 2004. Estnische Literatur in deutscher Sprache 1784–2003. Bremen: Hempen Verlag.

Hellat, H.–K. 1988. 30. aprill – Alatskivi – Juhan Liiv – Viivi Luik. – Sirp ja Vasar, 13.05, 4.

Kaalep, A. 1975. Maakera läheb moodi. – Keel ja Kirjandus, 12, 744–745.

Kalda, M. 1965. Neli uut. – Keel ja Kirjandus, 9, 562–565.

Kaplinski, J. 1968. Nagu kanaarilind kaevanduses. – Looming, 7, 1104–1107.

Kaplinski, J. 1996. Tänassilmalt maailmade tuultesse. – Looming, 10, 1409–1412.

Kiin, S. 1980. Viivi Luik. – Looming, 1, 1437–1455.

Krimm, V. 1975. Meetodi võimalused ei ole piiratud. – Looming, 10, 1751–1753.

Kruuspere, Piret 1988. Lastekirjanik Luik ehk miks kirjutatakse raamatuid. – Vikerkaar, 11, 91–93.

Kurvet-Käosaar, L. 2007. Kunstniku portree väikese tüdrukuna. – A. Merilai, ed., Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 211–234.

Kuusk, K. 2007. Viiv: sügis 1963–1973. Viivi Luige luule jaapanlikkus. – A. Merilai, ed., Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 133–154.

Laaban, I. 1985. Über Viivi Luik. – Trajekt, 5, 264–265.

Laht, U. 1965. Kasseti katsikul. – Looming, 5, 785–791.

Lauristin, M. 1965. Viis visiitkaarti. – Sirp ja Vasar, 9.04, 3–5.

Ligi, K. 1983. Hele märtsipäev ja külm novembriõhtu. – Looming, 3, 422–424.

Luik, V. 1998. Inimese kapike. Tallinn: Vagabund.

Luik, V. 2006a. Email to author, 8.01.

Luik, V. 2006b. Email to author, 18.01.

Lõhmus, A. 1982. Viivi Luik: “Rängast rõõmust.” – Edasi, 10.04, 5.

Macura, V. 1977. Viivi Luiková. – V. Macura, ed., Zvony v ezere: deset Estonských básníků. Praha: Československy spisovatel, 156.

Maiste, V.-S. 2000. Maailm ja inimene kardavad vabad olla. – Postimees: Arter, 26.08, 12–13.

Merilai, A. 2005. Irooniline kohanemine. – V. Sarapik, M. Kalda, eds., Kohanevad tekstid. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool, 293–302.

Merilai, A. 2006a. Viivi Luik linnulennul. – Keel ja Kirjandus, 9, 689–713; also in A. Merilai, Vokimeister: Kriitilisi konstruktsioone 1990–2011. Studia litteraria Estonica 11. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, 19–54.

Merilai, A. 2006b. Bio- ja metagraafiline saade laulule. – V. Luik, Kogutud luuletused 1962–1997. Tallinn: Tänapäev, 511–518; also in A. Merilai, Õnne tähendus: Kriitilisi emotsioone 1990–2010. Studia litteraria Estonica 10. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, 229–237.

Merilai, Arne 2007a. Olemise luuleline kehtestamine: Viivi Luik. – A. Merilai, ed., Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 95–104; also in A. Merilai, Vokimeister: Kriitilisi konstruktsioone 1990–2011. Studia litteraria Estonica 11. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, 331–340.

Merilai, A. 2007b. Longing for the Bosom of the Rowan-Tree: Viivi Luik. – ELM: Estonian Literary Magazine, 24, Spring, 4–11.

Merilai, A., ed. 2007. Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik. Studia litteraria estonica 9. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Mihkelson, E. 1978. Pildist väljatulek. – Looming, 11, 1921–1924.

Mirov, R. 1973. Ühe pildi sees. – Sirp ja Vasar, 30.11, 3.

Muru, K. 1971. Viies, peaaegu valikkogu. – Keel ja Kirjandus, 7, 434–436.

Nagelmaa, S. 1991. Viivi Luik. – M. Kalda, ed., Eesti kirjanduse ajalugu. Vol. V: 2. Kirjandus Eestis 1950–1980-ndail aastail. Tallinn: Eesti Raamat, 507–511.

Nirk, E. 1983. Eesti kirjandus: Arengulooline ülevaade. Tallinn: Perioodika, 284–286, 318.

Nirk, E. 1987. Estonian Literature: Historical Survey with Biobibliographical Appendix. 2nd ed. Tallinn: Perioodika, 327–329, 371.

Oja, M. 1987. Viivi Luik Kodumaa toimetuses. – Kodumaa, 15.04, 3.

Olesk, S. 2001. Viivi Luik. – E. Annus, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E. Süvalep, M. Velsker, Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri, 447–449.

Org, A. 2009. Luik, Viivi. – E. Eglāja-Kristsone, V. Gasiliūnas, A. Mihkelev, eds., 300 Baltic Writers: Estonia Latvia Lithuania: A Reference Guide to Authors and their Works. Vilnius: Institute of Lithuanian Literature and Folklore, 179–180.

Põldmäe, J. 1965. Võilillepäikesega süles. – Edasi, 21.03, 2.

Reinla, A. 1973. …ja mis pildi sees on. – Looming, 9, 1573–1574.

Rimmel, R. 1965. Viivi Luige debüüt. – Noorte Hääl, 04.04, 2.

Rimmel, R. 1968. Lauludemüüjast. – Noorte Hääl, 12.09, 2.

Rummo, P.-E. 1966. Staccato „Taevaste tuule” ajel. – Sirp ja Vasar, 16.09, 3–4.

Rummo, P.-E. 1968. Liikuv kuu paistab… – Tartu Riiklik Ülikool, 29.11, 3–4.

Rummo, P.-E. 1996. …aga sa lähed läbi! (Märkmed Viivi Luigest.) – Keel ja Kirjandus, 11, 721–726.

Runnel, H. 1968. Kas teab teadus, mis on headus. (Luuleprobleeme Viivi Luigega taustal.) – Sirp ja Vasar, 19.07, 3.

Ruud, L. 2007. Viivi Luik ja Glavlit. – A. Merilai, ed., Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 33–35.

Salo, V., ed. 1973/1975. Poeti Estoni [M. Guidacci, Vello Salo, transl.]. Roma: Edizioni Abete.

Soovik, E.-R. 2001. Naming and Claiming: Mental Maps of Estonia in the Poetry of Viivi Luik and Jaan Kaplinski. – Interlitteraria, 6, 180–193.

Süvalep, E. 2000. Luik, Viivi. – O. Kruus, H. Puhvel, eds., Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 309–310.

Tart, I. 2007. Viivi Luige luulekogud Eesti raamatukirjastamise aastaringides: kaks graafikut. – A. Merilai, ed., Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 163–168.

Toomet, T. 1983. Laps ja täiskasvanu Viivi Luige uuemas luules. – Sirp ja Vasar, 18.02, 6.

Toomet, T. 2007. Lastekirjanik Viivi Luik. – A. Merilai, ed., Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 43–48.

Unt, M. 1982. Üheksa tähelepanekut Viivi Luige luulest. – Keel ja Kirjandus, 7, 376–377.

Unt, M. 1994. Viivi Luige kaunis eshatoloogia. – Kultuurileht, 08.07, 19.

Veidemann, R. 1985. “Ööst igatsus unetu imbub kui lumm”. – E. Mallene, ed., Kirjanduse jaosmaa ’83. Tallinn: Eesti Raamat, 129–133.

Wilpert, G. von. 2004. Viivi Luik. – Wilpert, G. v., ed., Lexikon der Weltliteratur: biographisch-bibliographisches Handwörterbuch nach Autoren und anonymen Werken: fremdsprachige Autoren. 2, L–Z. 4th ed. Stuttgart: Kröner, 1093.




DOI: http://dx.doi.org/10.12697/IL.2013.18.1.15

Refbacks

  • There are currently no refbacks.





ISSN 1406-0701 (print)
ISSN 2228-4729 (online)