Chasing Livonian heritage on the Livonian Coast

  • Baiba Šuvcāne Kolka’s Livonian Centre Zītari, Kolka, Kolkas pag., Dundagas nov., LV-3275
  • Valts Ernštreits Livonian Institute University of Latvia Kronvalda Blvd 4–220, Riga LV-1010
Keywords: intangible heritage, language documentation, language environment, linguistic landscape, Livonian

Abstract

In 2018, the Livonian cultural space was added to the Latvian National List of Intangible Cultural Heritage, a step towards inclusion in the corresponding UNESCO list. This article seeks to document the present state of Livonian intangible cultural heritage, especially Livonian language, on the Livonian Coast. Currently, this territory is not visually demarcated and is divided among three local governments. This split also can be seen in the display of information. Signs and displays use Livonian, but their quality should be improved. Though the Latvian State Language Law states that Livonian and Latvian names can be used together on the Livonian Coast, no official bilingual signs exist. Tourism business operators rarely use Livonian heritage in their offerings. Community organisations have been more active in this regard. At their events, one can become acquainted with the cultural heritage of this region and hear Livonian.

Kokkuvõte. Baiba Šuvcāne, Valts Ernštreits: Liivi pärandi otsinguil Liivi rannal. 2018. aastal kanti liivi kultuuriruum Läti rahvusliku vaimse kultuuripärandi nimekirja, et järgnevalt viia see vastavasse UNESCO nimekirja. Artikli eesmärk on dokumenteerida liivi vaimse kultuuripärandi olukorda tänapäeval, seda eriti liivi keele ajaloolisel kasutusalal Kuramaa Liivi rannas. Praegu on Liivi rand visuaalselt märgistamata ala, mis on jagatud kolme omavalitsuse vahel. Halduslik killustatus kajastub ka teabe paigutamisel. Viitadel ja stendidel on kasutatud liivi keelt, kuid liivikeelse teabe kvaliteet vajab parandamist. Ehkki Läti keeleseaduses on sätestatud, et Liivi rannas on lubatud kohtade ja organisatsioonide nimetustes kasutada läti keele kõrval ka liivi keelt, ei ole tänaseni paigaldatud ühtegi ametlikku kakskeelset silti. Ka turismiettevõtjad on loiud liivi pärandi, sealhulgas liivi keele kaasamisega oma reklaaminfosse. Aktiivsemad on ühiskondlikud organisatsioonid, kelle korraldatud üritustel on Liivi rannas võimalik tundma õppida mitmekesist kohalikku kultuuripärandit ja kuulda liivi keelt, mis ühendab liivi kultuuriruumi erinevaid tahke.

Märksõnad: vaimne pärand, keele dokumenteerimine, keelekeskkond, keeleline maastik, liivi keel

Kubbõvõttõks. Baiba Šuvcāne, Valts Ernštreits. Līvõd rāndas līvõd pierāndõkst vȯtšõs. 2018. āigast lopāndõksõl Līvõd īlma sai kēratõd Lețmō Rov vaimliz pierāndõks nimkerrõ ja īrgiz eņtš riek UNESCO nimkēra vōŗțõ. Kēra nīžõb iļ sīe, kui tǟdõl pandõb līvõd vaimli pierāndõks, īžkiz kēļ, um tämpõ Līvõd rāndas. Tämpõ Līvõd rānda äb ūo riekmīen nǟdõb ja um jagdõd kuolm mōgõr vail. Se um nǟdõb ka tieut äbīdlimizõs lagtimizõs Līvõd rāndas. Šiltõd ja stendõd pǟl um kȭlbatõd ka līvõ kīeldõ, bet tieut kvalitētõ vȯlks tīemõst jo paŗīmõks. Sīel īž āigal, laz kil Lețmō Vald kīel pandõks kītõb, ku Līvõd rāndas kūožnimīs ja mūši nimīs lețkīel kūoral võib kȭlbatõ ka līvõ kīeldõ, tämpiz sōņõ äb ūo tīedõd mitīdtõ kōdkēļiz šiltõ. Ka turism jeddõvõtājizt äb võrkõt tarmõ võimizt tundtõbõks sōdõ līvõd pierāndõksõks, ka līvõ kīelkõks. Täs jo kierdõd āt seļtšõd – nänt suggimižis Līvõd rāndas võib nǟdõ setmiņpūoļizt kultūr pierāndõkst ja kūlõ līvõ kīeldõ, mis um Līvõd īlma arīdi īdõkubbõ palštiji element.

Published
2018-12-31