Üks laenuline perekonnanime tüüp: nimed lõpuga -mees

  • Marja Kallasmaa Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn
  • Fred Puss Ajaloo ja arheoloogia instituut, arhiivinduse osakond, Tartu Ülikool, Jakobi 2–222, 51014 Tartu
Keywords: keeleajalugu, isikunimed, perekonnanimed, tõlkelaenud, mugandid, eesti keel, saksa keel, language history, anthroponyms, surnames, borrowings, adaptations, Estonian, German

Abstract

Kirjutises esitletakse Eesti perekonnanimede tüüpi, kus nime lõpuosiseks on -mees. Perekonnanimede panekul 1822–1835 on nimesid lõpuga -mees (-mes) pandud rohkem kui 140 mõisas. Paljud neist on hääbunud, samas on seda tüüpi perekonnanimesid pandud/võetud ka XX sajandil: 1921–1922 Petserimaal ja Narvatagusel ning 1935–1940 nimede eestistamisel. Kirjutises on ära toodud kõik 63 mees-lõpulist perekonnanime, mis esinesid rahvastikuregistris aastal 2017, nimekandjate hulk sel aastal, nimede päritolu ja tekkekoht, enamasti mõisa täpsusega. Nenditakse, et nimetüüp lõpuga -mees on laen saksa keelest (tõlgitud on saksa perekonnanimede formant -mann ’mees, inimene’), ehkki vastavaid eeskujuks olevaid liitsõnu esineb ka eesti keeles (näiteks aumees, jahimees, kälimees, maamees, põllumees, sannamees, talumees, nimepanemise ajal arvatavasti juba ka laenuline kaupmees). Saksa keelest on enamasti siiski laenatud nii perekonnanimede struktuuritüüp kui ka sageli nimeosade leksika (mugand, laen või otsetõlge eesti keelde). Vaid iga kümnenda nime puhul võiks väita, et aluseks on eestikeelne liitsõna. Huvitaval kombel järgib mees-lõpuline perekonnanimetüüp levikuala, mis on kindlaks tehtud paljude murdenähtuste puhul.

Abstract. Marja Kallasmaa and Fred Puss: A borrowed name type: surnames ending with ‑mees ‘man’. In the Population Register in 2017, there were 63 surnames ending with -mees ‘man’. The article presents the etymology of all these names. The Estonian surname type ending -mees has mostly been borrowed from German surnames with the name formant -mann. Estonian peasants received their surnames in the 19th century (about 31,000 surnames in 1822–1835, of those around 100 ending with -mees). Among those, there were around 5,020 occasions of surnames (around 2,000 different names) ending with -man(n), mostly in North Estonia. In 1935–1940, the peak of the Estonianization of surnames took place and 22 names ending with -mees were added. 1. Most of surnames ending with -mees are translation loans as Jõemees (Bachmann), Majamees (Hausmann), Metsmees (Waldmann), Mäemees (Bergmann), Nõmmemees (Heidemann), etc. In one surname, a partial translation of the first part has been found: Piirimees (Altegrenzmann). 2. Surnames with adapted first part: Valdmees (Waldmann), Kunstimees (Kunstmann). 3. There are different first parts of surnames in the islands of Hiiumaa and Saaremaa: in Hiiumaa, the first parts are toponyms, in Saaremaa, mostly adjectives. 4. Some surnames present the dialectal form versus standard language form: Mõtsmees and Metsmees (dialectal mõts, standard mets ‘forest’), Tepomees and Teppomees (standard male name Tepo, in the coastal dialect Teppo, same in the old spelling), Sannamees (standard saunamees ‘smallholder’). The surname written in 1835 – Maelzemees – has given three different present-day spellings: Mäeltsemees, Mältsamees and Määltsemees. 5. German influence is both structural and lexical (translation, adaptation, word selection). 6. Only around one tenth of the names come from Estonian compound words.

Downloads

Download data is not yet available.

Metrics (links, shares etc)

Metrics Loading ...
Published
2020-06-30