Muuga või Kersna? Eesti rööpsete perekonnanimede teke ja kadu

  • Fred Puss Ajaloo ja arheoloogia instituut, arhiivinduse osakond, Tartu Ülikool, Jakobi 2–222, 51014 Tartu
Keywords: perekonnanimed, onomastika, antroponomastika, kirikuraamatud, perekonnaseisudokumendid, nimekorraldus, anthroponomastics, family names, Estonia, parallel names, church records, tax records

Abstract

Rööpsete perekonnanimede teke on unikaalne Eestis ja Lätis, kus mõisas pandi 1820.–1830. aastail samale talupojale üks, kirikus aga teine perekonnanimi. Nimede panemise õigus oli mõisadel, kuid kohati võtsid pastorid osa nimede panekust ning muutsid kirikuraamatutes nimesid ka hiljem. Eestis oli üksikuid piirkondi (mõisu), kus rööpnimede hulk oli suurem, nt Ahja mõisas 53%, Roosna-Alliku mõisa Järva- Madise kihelkonna osas 32%, olles enamasti aga mõne protsendi piires. Võnnu kihelkonnas muutsid vastastikku üksteise nimeloomet mõisavalitsused, kolm järjestikust pastorit ning eriti köster. Pärast üldise perekonnanimepanekuga loodud rööpnimesid oli XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi algul nende tavalisim tekkepõhjus saksastamine, harvem sugulussuhete muutumine (kärgpered, lapsendamised). Kui mõnel pool jõudsid kirikuraamatute nimekujud ka hingeloendisse, siis tavaline see polnud. Sel põhjusel oli ka XX sajandi algul inimestel vallavalitsuse välja antud tsaariaegses passis või iseseisvusaegsel isikutunnistusel üks, kirikuraamatutes teine nimi. Rööpnimed kaotati enamasti riiklike perekonnaregistrite sisseseadmisega alates 1926. aastast ning ametlikustati reeglina sünnikandes leiduv nimekuju. Osal juhtudel tekkisid topeltnimed. Rööpnimed on dokumentides tekitanud segadust ka hiljem.

Abstract. Fred Puss: Muuga or Kersna? The appearance and perishment of Estonian parallel family names. The reason for the appearance of parallel family names in Estonia and Latvia is unique: in the 1820s–1830s, the manor officials gave family names to local peasants and the Lutheran pastors changed those names or gave different ones. In some areas, mismatch was up to 53%, but generally did not exceed a few percent. Sometimes in the church records, the names were later changed to match the manor (or later tax) records, but much less often vice versa. However, when the names in the church records were changed (mostly Germanized) in the second half of the 19th century, but not in the tax records, new mismatches appeared. As of 1926, the state began to keep vital statistics records and the name in a birth entry in the church book was usually fixed as the only family name thereafter. This marked the end of the occurrence of most of the parallel family names in Estonia, but some became double family names and some still caused confusion in later records.

Downloads

Download data is not yet available.

Metrics (links, shares etc)

Metrics Loading ...
Published
2020-06-30