The Livonian jussive: person and function

Authors

DOI:

https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.03

Keywords:

Livonian, jussive, indirect imperative, person category, third-person imperative, liivi keel, jussiiv, isiku kategooria, kaugimperatiiv, kolmanda isiku imperatiiv

Abstract

Alongside the imperative proper, Livonian has developed a secondary indirect imperative paradigm referred to as the jussive. The category of person is the most controversial category concerning imperatives. The scope of the functions of imperatives has also received a lot of attention. This study focuses on the distribution of the person forms of the Livonian jussive and the covariance between function and person. Jussive occurrences from two corpora have been analysed for person and function, cross-referenced, and analysed for prototypicality of function. The Livonian jussive is most frequently used in the third person, but all person forms are attested. All forms occur in prototypical and non-prototypical imperative functions, but the first-person forms are used more frequently for non-prototypical functions, while other forms are used more often for prototypical functions. The results suggest that prototypicality might be determined both by mood as well as person, meaning that prototypical imperative functions might be different for every person.

Kokkuvõte. Milda Dailidėnaitė: Liivi jussiiv: isik ja funktsioon. Liivi keeles on imperatiivi kõrval välja kujunenud sekundaarne indirektne imperatiiv, mida kutsutakse jussiiviks. Jussiivi kasutatakse kõikide isikutega. Kuna isikukategooria on tekitanud imperatiivide puhul kõige rohkem vaidlusi ning palju tähelepanu on pälvinud ka funktsioonid, milles imperatiivid tüüpiliselt esinevad, on selle uurimuse keskmes liivi jussiivi isikuvormide distributsioon ning isiku ja funktsiooni kovariatsioon. Uurimuses on analüüsitud kahe liivi keele korpuse andmeid. Kõigepealt on määratud jussiivi vormide isik ja funktsioon ning seejärel vaadatud, kui prototüüpselt ja millistes funktsioonides on iga isiku vorme kasutatud. Uurimus näitab, et kolmas isik on kindlalt kõige prototüüpsem liivi jussiivi vorm, kuid kõik isikuvormid on andmetes esindatud. Kõiki jussiivi isikuvorme on kasutatud nii prototüüpsetes kui ka mitteprototüüpsetes funktsioonides. Kolmanda ja teise isiku vormid ilmnevad enamasti prototüüpsetes imperatiivi funktsioonides, esimese isiku vormid aga funktsioonides, mida tavaliselt imperatiividega ei seostata, näiteks mööndlauses, otstarbelauses või küsilauses. Uurimistulemused viitavad sellele, et liivi jussiivi funktsioonide prototüüpsust võib määrata nii kõneviis kui ka isik, mis tähendab, et iga isiku puhul võivad olla prototüüpsed imperatiivi funktsioonid erinevad.

Kubbõvõttõks. Milda Dailidėnaitė: Līvõ kīel jussīv: pärsōn ja funktsij. Līvõ kīels imperatīv kilgs um suggõn sekundāri äbkūoḑi imperatīv, mis sōb nuttõd jussīvõks. Jussīv sōb kȭlbatõd amād pärsōnõdõks. Imperatīvõd kategōrijšti amā jemīņ um rõkāndtõd iļ pärsōn kategōrij. Pǟgiņ tǟdõlpanmiz alā ātõ vȯnnõd ka funktsijd, kus imperatīvõd sōbõd kȭlbatõd. Sīepierāst sīe tuņšlimiz sidāms um kūoḑõn līvõ jussīv pärsōn formõd distributsij, nei īž ka pärsōn ja funktsij kovariātsij. Tuņšlimizõs ātõ kȭlbatõd kōd līvõ kīel korpus dattõd. Tuņšlimi nägțõb, ku kuolmõz pärsōn um amā prototīpli līvõ kīel jussīv form, bet lieudtõb ātõ ka amād munt pärsōnõd formõd. Ämḑi jussīv formidi võib kȭlbatõ nei prototīpližis, ku ka äbprototīpližis funktsijši. Kuolmõnd ja tuoiz pärsōn formõd amā jemīņ sōbõd kȭlbatõd prototīpližis imperatīv funktsijši, bet ežmiz pärsōn formõd funktsijši, mis irdistiz äb sōtõ pidtõ imperatīv funktsijõks, nägțõbõks, kontsesij, võttõks aga kizzimiz kītõmis. Tuņšlimiz rezultātõd nägțõbõd, ku līvõ jussīv funktsijd prototīplizitõ võibõd mȯjjõ nei rõkvīț, ku ka pärsōn, mis tǟntõb, ku jegā pärsōnõn imperatīv prototīplizt funktsijd võibõd vȱlda mõitizt.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2022-09-05

How to Cite

Dailidėnaitė, M. (2022). The Livonian jussive: person and function. Eesti Ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 13(1), 65–90. https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.03