TY - JOUR AU - Verschik, Anna PY - 2022/09/05 Y2 - 2024/03/29 TI - Yiddish varieties in the Livonian contact area JF - Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics JA - ESUKA-JEFUL VL - 13 IS - 1 SE - Articles DO - 10.12697/jeful.2022.13.1.07 UR - https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2022.13.1.07 SP - 185–205 AB - <p>The aim of this article is to discuss the Yiddish varieties of Courland and&nbsp;Estonia in the general context of the co-territorial languages: Baltic German, Latvian,&nbsp;Livonian, and Estonian. As a rule, discussion of Yiddish in the region is mostly based&nbsp;on the classical descriptions of the Yiddish varieties from the beginning of the 20th&nbsp;century. It is demonstrated that common features in phonology and lexicon of Courland&nbsp;(and Estonian) Yiddish and Baltic German are, in fact, regional and attested at least in&nbsp;varieties of Estonian but often in Latvian and Livonian as well. It is argued that due&nbsp;to the multilingualism of Jews in the region, a wider perspective of modern contact&nbsp;linguistics and multilingualism and analysis is needed. In the 20th century, multilingual&nbsp;speech was a norm at least among Estonian Jews, and, based on fieldwork data from the&nbsp;1990s among multilingual Estonian Jews, there is no clear preference of insertional or&nbsp;alternational code-switching. However, if alternational code-switching is preferred in a&nbsp;community, it might explain the low number of conventionalised lexical borrowings (as&nbsp;is the case for Latvian borrowings in Yiddish).</p><p><strong>Kokkuvõte. Anna Verschik: Jidiši keelekujud liivi kontaktalal.</strong> Artikli eesmärk&nbsp;on kirjeldada Kuramaa ja Eesti jidiši keele variante naaberkeelte (s.o.&nbsp;baltisaksa, läti, liivi ja eesti keele) kontekstis. Reeglina põhineb kohalike jidiši&nbsp;keelekujude analüüs nn klassikalistel, 20. sajandi algusest pärit kirjeldustel.&nbsp;Artiklis näidatakse, et fonoloogilised ühisjooned Kuramaa ja Eesti jidišis&nbsp;ja baltisaksa keeles on tegelikult regionaalsed ning esinevad vähemalt eesti&nbsp;keeles,&nbsp;aga tihtilugu ka läti ja liivi keeles. Kuna tegu on mitmekeelsusega,&nbsp;oleks vaja laiemat, moodsa kontaktlingvistika põhist analüüsi. 20. sajandil oli&nbsp;vähemalt Eesti juutidele omane nn mitmekeelne kõne ning 1990ndatel kogutud&nbsp;välitööandmete põhjal saab väita, et ei ole kindlalt domineerivat koodivahetuse&nbsp;tüüpi (sisestav vs. vahelduv). Kuid siis, kui kogukonnas domineerib vahelduv&nbsp;koodivahetus, seletab see leksikaalsete laenude väikest arvu (nagu nt läti&nbsp;laenude&nbsp;puhul jidišis).</p><p><strong>Kubbõvõttõks. Anna Verschik. Jidiš kīelvīțõd līvõ kīel kontaktõd arāl.&nbsp;</strong>Kēra merk um kēraldõ Kurmō ja Ēstimō jidiš kīel variantidi kāimad kīeld (s.t.&nbsp;Baltijmōd saksā, lețkīel, līvõ ja ēsti kīel) kontekstõs. Kūožpēļizt jidiš kīelvīțõd&nbsp;analīz alīzõks ātõ n.n. irdizt 20. āigastsadā īrgandõks kēraldõkst. Kēra nägțõb,&nbsp;ku ītizt fonolōgij eņtšsuglitõd Kurmō ja Ēstimō jidišõs ja Baltijmōd saksā kīels&nbsp;āt regionālizt ja nǟdõb ka ēsti kīels, saggõld ka lețkīels ja līvõ kīels. 20. āigastsadās&nbsp;Ēstimō zīḑõdõn vȯļ ummi n.n. setmiņkēļi rõk, ja 1990. āigastis kūoŗdõd&nbsp;tieut pǟl vaņtlõs võib kītõ, ku kīels pūtõb ikšāinagi dominīeriji kōd vaidimiz tīp&nbsp;(sizzõlpandõb vs. mõitantiji). Sīegid siz, až kubgõns dominīerõb mõitantiji kōd&nbsp;vaidimi, se sēļțab piškīzt leksikālizt täpīņtõkst luggõ (nägț. lețkīel täpīņtõkst&nbsp;jidiš kīels).</p> ER -