TY - JOUR AU - Vunk, Aldur PY - 2022/09/05 Y2 - 2024/03/28 TI - The land between Pärnu and Salaca – a contact or border zone for Estonian- and Livonian-speaking people? JF - Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics JA - ESUKA-JEFUL VL - 13 IS - 1 SE - Articles DO - 10.12697/jeful.2022.13.1.11 UR - https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2022.13.1.11 SP - 283–306 AB - <p>The land from Salaca to Pärnu was already divided into two language areas&nbsp;before the Middle Ages because of 40 km of uninhabitable terrain. This paper is about&nbsp;the pattern that habitation took as it developed between the 16th and 19th centuries and&nbsp;contemporary information about possible Livonian settlers in this area. The unification&nbsp;of the districts of Pärnu and Salaca during 1582–1693 was the culmination of intensive&nbsp;contacts between neighbours. The war-time setbacks and diseases during the 17th and&nbsp;18th centuries led to a closer connection with Ruhnu and other islands in the Gulf of&nbsp;Rīga. Additional factors were also involved in the development of a unique form of the&nbsp;language spoken in this area. From the 18th century, most contacts were halted due to&nbsp;serfdom and thus only some details of possible communication between the Livonians&nbsp;and Estonians are given in this paper from this later period.</p><p><strong>Kokkuvõte. Aldur Vunk: Maa Pärnu ja Salatsi vahel – kas eesti ja liivi&nbsp;keele kõnelejate segunemis- või piirivöönd?</strong> Salatsist kuni Pärnuni ulatunud&nbsp;ala oli juba enne keskaega jagatud kaheks keelevööndiks liivlaste&nbsp;ja eestlaste vahel. Ajalooline rajajoon oli moodustunud kuni 40 km ulatuses&nbsp;asustamata ala tõttu: liivane rannariba Ainažist Võisteni oli elukohaks&nbsp;liiga kitsas ja liivaluidete&nbsp;tagant algas Musta soo nime kandnud soine ala.&nbsp;Artiklis&nbsp;on lühidalt kirjeldatud selle piirkonna maastiku kujunemist; sellele&nbsp;järgneb ülevaade arheoloogiliste uuringute hetkeseisust ja 13. sajandist säilinud&nbsp;allikate&nbsp;tõlgendus asustusloolisest&nbsp;aspektist. Kirjeldataval alal polnud&nbsp;arvatavasti&nbsp;märkimisväärset&nbsp;asustust&nbsp;ajani, kui rajati kalurikülad ja keskaegse&nbsp;Saksa Ordu Liivimaa Tahkuranna mõisas alustati kalapüüdmist ja -kuivatamist&nbsp;strateegiliseks&nbsp;toiduvaruks maakaitseväele. Põhiosa artiklist kirjeldab asustusmustri&nbsp;arengut&nbsp;16. sajandist kuni 19. sajandini ja kaasaegset informatsiooni&nbsp;võimalikest&nbsp;liivi asukatest selles piirkonnas. Pärnu ja Salatsi maakondade&nbsp;ühendamine&nbsp;ajavahemikuks&nbsp;1582–1693 oli tihedate kogukondlike kontaktide&nbsp;kulminatsioon&nbsp;kogu piirkonnas&nbsp;ja eriti Tahkuranna mõisa lõunapoolse osa&nbsp;(Orajõe, Kabli, Treimani) ja Uus-Salatsi kõrvalmõisa Ainaži vahel. 17. sajandi&nbsp;esimestel&nbsp;kümnenditel&nbsp;ja aastatel 1695–1711 piirkonda tabanud tagasilöögid&nbsp;viisid nendest&nbsp;taastunud&nbsp;elanikkonna lähedaste kontaktideni Ruhnu ja teiste&nbsp;saartega Liivi lahe ääres. Nii kaasati veelgi naaberkeeli kohaliku murde väljakujunemisse.&nbsp;Alates 18. sajandist on enamus varasemaid sidemeid pärisorjuse&nbsp;süvenemise tõttu katkenud&nbsp;ja seetõttu on artiklis sellest ajast olnud käsitleda&nbsp;vaid üksikuid detaile võimalikest kontaktidest eesti- ja liivikeelsete inimeste&nbsp;vahel.</p><p><strong>Kubbõvõttõks. Aldur Vunk: Mō Pǟrnov ja Salāts vaisõ – ēsti ja līvõ kīel&nbsp;rõkāndijizt kubbõ sieggimiz agā rubīž ārā?</strong> Arā Salāts ja Pǟrnov vaisõ&nbsp;jõbā jedmõl sidāmtaigõ vȯļ jagdõd kōdõ kīelarrõ līvlizt ja ēstlizt vail. Istōrili&nbsp;rubīžarā vȯļ suggõn pigā 40 kilomētõrt laigā, sīestõ, ku sǟl iz ūo jelānikīdi:&nbsp;jõugi rāndavīrki Ainažõst Võiste sōņõ vȯļ jelāmiz pierāst iļ āiga ōdõz ja&nbsp;jõugõ kȭnkad tagān kūoḑõn īrgiz Mustā sūo. Kēra lītõld nīžõb iļ sīe arā mōnit&nbsp;suggimi,&nbsp;tǟmikšõb arheolōglizt tuņšlimizt tieutõd iļ sīe kūož tämpõ, ja vaņtlõb&nbsp;ka 13. āigastsadāst pīlõnd ovātõd pǟl leb istōriliz jelāmiz aspekt. Se arā iz ūo&nbsp;tǟdzi jeldõbkūož sīe āiga sōņi, ku sugīzt kalāmīed kilād ja sidāmtaigi Saksā&nbsp;Orden Tahkuranna mȯizõs īrgiz kalā vejjimiz ja kūjastimiz, až se vȯļ vajāg&nbsp;suodāmīedõn sīedõbõks.&nbsp;Kēra amā jemīņ nīžõb iļ rovzt sīes rāndas 16. āigastsadāst&nbsp;19. āigastsadā sōņi ja tǟmikšõb tämpiži tīetõkši iļ sīe, või täs arāl jelīztõ&nbsp;ka līvlizt. Pǟrnov ja Salāts mōkõrd ītimi 1582.–1693. āigastis vȯļ kubbõpūtimizt&nbsp;kulminātsij amāl arāl, īžkizt Tahkuranna mȯizõ jedālpūoļiz jag (Orājoug, Kabli,&nbsp;Treimani) ja Ūd-Salāts kiļgizmȯizõ Ainaži vaisõ. Pierrõ 17. āigastsadā ežmizt&nbsp;āigastkimmõd&nbsp;āigal ja 1695.–1711. āigastis suggõn lǟlamt aigõ īrgiz jo sūr arā&nbsp;jelānikād kubbõpūtimi Rūnõmō ja munt Piškīz mier kōlad jelānikādõks.&nbsp;Nei&nbsp;kūožpēļizt kīeldmūrdõd sizzõl tuļtõ täpiņtõkst ka mūšti kēļšti. Pierrõ 18. āigastsaddõ&nbsp;vanād siḑīmõd ātõ kaddõnd ja siepierāst kēras sōb vaņtõltõd set mūnda&nbsp;kubbõpūtimi ēsti- ja līvõkēļiz rovzt vail.</p> ER -