http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/issue/feed Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 2022-09-05T17:48:41+03:00 ESUKA/JEFUL Editorial Office jeful@ut.ee Open Journal Systems <p><span style="font-weight: 400;">The Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (ESUKA – JEFUL) publishes original research papers on the linguistics of Estonian and other Finno-Ugric languages. The journal aims to stimulate the linguistic study of Estonian and other Finno-Ugric languages and to raise the standards of research for the discipline as a whole. The journal is open to contributions from anyone who may wish to submit.&nbsp;</span><span style="font-weight: 400;">The publication of the submission is decided on the basis of peer reviews. </span></p> http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2022.13.1.00 Foreword / Eessõna / Eḑḑisõnā 2022-09-05T17:48:36+03:00 Valts Ernštreits valts.ernstreits@lu.lv Karl Pajusalu karl.pajusalu@ut.ee 2022-09-05T16:43:24+03:00 Copyright (c) 2022 Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2022.13.1.01 Language resources and tools for Livonian 2022-09-05T17:48:37+03:00 Valts Ernštreits valts.ernstreits@lu.lv Mark Fišel mark.fisel@ut.ee Matīss Rikters matiss.rikters@ut.ee Marili Tomingas marili.tomingas@ut.ee Tuuli Tuisk tuuli.tuisk@ut.ee <p>This article describes linguistic collections of Livonian, development of&nbsp;digital resources, and their usage. The main motivation is to ensure the accessibility&nbsp;of Livonian&nbsp;intangible cultural heritage and linguistic materials for the Livonian and&nbsp;research communities as well as using digital technologies for the purpose of ensuring&nbsp;accessibility and making creation of resources more efficient. This paper also discusses&nbsp;digital technologies and tools needed by the Livonian community and researchers as&nbsp;well as challenges deriving from work with limited resources. A separate section discusses&nbsp;possibilities for adopting language technologies for low-resource languages&nbsp;based on the experiment of building a machine translation module for Livonian.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Valts Ernštreits, Mark Fišel, Matīss Rikters, Marili Tomingas,&nbsp;Tuuli Tuisk: Keeleressursid ja -vahendid liivi keele jaoks.</strong> Käesolev artikkel&nbsp;annab ülevaate liivi keelekogudest, digitaalsete ressursside arendamisest liivi&nbsp;keele jaoks ja nende kasutamisest, et tagada liivi vaimse kultuuripärandi ja&nbsp;keeleliste&nbsp;materjalide kättesaadavus nii liivi kogukonnale kui ka laiemale&nbsp;teadlaskonnale.&nbsp;Samuti on digitehnoloogia kasutamise eesmärgiks tagada&nbsp;parem ligipääs allikatele ning muuta liivi keele jaoks vajalike ressursside&nbsp;loomine&nbsp;tõhusamaks. Artiklis käsitletakse liivlaste kogukonnale ja teadlastele&nbsp;vajalikke digitehnoloogiaid ja vahendeid ning piiratud ressurssidega tööst tulenevaid&nbsp;väljakutseid. Eraldi alapeatükis analüüsitakse vähese ressursiga keelte&nbsp;keeletehnoloogia kasutuselevõttu, tuginedes liivi masintõlke katsetamisele.</p> <p><strong>Kubbõvõttõks. Valts Ernštreits, Mark Fišel, Matīss Rikters, Marili&nbsp;Tomingas,&nbsp;Tuuli Tuisk: Resursõd ja vaindõkst līvõ kīel pierāst.</strong> Kēra&nbsp;tǟmikšõb iļvaņtlimiz iļ līvõ kīel kubūd, līvõ kīel pierāst lūodõd digitālizt&nbsp;resursõd,&nbsp;nänt kazāntimiz ja kȭlbatimiz, višīņtõs līvõd vaimlizt kultūr pierāndõkst&nbsp;ja tarmõs võimiži päzzõ kīel materjalõd jūrõ līvliztõn eņtšõdõn ja ka&nbsp;tuņšlijiztõn. Digitālizt tehnolōgijd kazāntimiz merk um ka parāntõ ovātõd&nbsp;kȭlbatimiz võimiži ja tīedõ līvõ kīel pierāst vajāglizt resursõd lūomiz jo kievāmõks.&nbsp;Kēra nīžõb iļ digitālizt tehnologijd ja vaindõkst, mis ātõ tārpalizt līvõd ja&nbsp;tuņšlijizt pierāst, ja iļ problēmõd, mis suggõbõd piškīzt resursõdõks jelāmizõst.&nbsp;Īžki kabāl um pivāstõd kīel tehnologijd kȭlbatimizõn piškīzt resursõdõks kīeld&nbsp;pierāst – sīesõ alīzõks um kȭlbatõd līvõ kīel mašīntulkõm lūomiz nägțõb.</p> 2022-09-05T00:00:00+03:00 Copyright (c) 2022 Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2022.13.1.02 Notes on an obsolete tensed negative pronoun construction in Livonian 2022-09-05T17:48:39+03:00 Rogier Blokland rogier.blokland@moderna.uu.se <p>In language contact situations indefinite pronouns are susceptible to&nbsp;borrowing&nbsp;and/or calquing, and Livonian, which has been under strong influence of&nbsp;Latvian,&nbsp;is no exception. The negative prefixoid <em>äb</em>, originally the third person singular&nbsp;of the negative auxiliary <em>äb</em>, and calqued on Latvian <em>ne</em>- NEG, has been used to form&nbsp;nouns (e.g., <em><span style="text-decoration: underline;">äb</span>kūlzit</em>&nbsp;NEG.obedience ‘disobedience’), adjectives (e.g., <em><span style="text-decoration: underline;">äb</span>jõvā</em>&nbsp;NEG.good&nbsp;‘bad’) and adverbs (e.g., <em><span style="text-decoration: underline;">äb</span>knaššõ</em>&nbsp;NEG.nicely ‘nastily’), but in a number of 19th century&nbsp;sources one also finds indefinite pronouns with this same negative prefixoid, e.g., <em>a̤b</em>&nbsp;<em>midāgid</em> ‘nothing’. However, due to the synchronous identity of äb as a tensed negative&nbsp;auxiliary (present tense: <em>äb</em>, past tense: <em>iz</em>), in past tense clauses the negative prefixoid&nbsp;of indefinite pronouns was then also inflected, leading to forms such as is <em>midāgid</em>. For&nbsp;a brief period in the 19th century Livonian therefore had a tensed negative pronominal&nbsp;construction.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Rogier Blokland: Tähelepanekuid ajaliselt määratletud eitusvormi&nbsp;sisaldava vana asesõnakonstruktsiooni kohta liivi keeles.</strong> Keelekontaktisituatsioonis&nbsp;võidakse indefiniitseid asesõnu kergesti laenata ja/või&nbsp;tõlkida ning tugeva läti keele mõju all olnud liivi keel ei ole selles suhtes&nbsp;erand. Eitav prefiksoid <em>äb</em>, mis algselt on eituse ainsuse 3. pöörde abiverb,&nbsp;on tõlkelaen läti keelest: <em>ne</em>- NEG. Liivi <em>äb</em>-i abil moodustatakse nimisõnu&nbsp;(nt <em><span style="text-decoration: underline;">äb</span>kūlzit</em> NEG.sõnakuulelikkus ‘sõnakuulmatus’), omadussõnu (nt <em><span style="text-decoration: underline;">äb</span>jõvā</em>&nbsp;NEG.hea ‘halb’) ja määrsõnu (nt <em><span style="text-decoration: underline;">äb</span>knaššõ</em>&nbsp;NEG.ilusasti ‘inetult’), kuid mitmest&nbsp;19. sajandi allikast on leida ka indefiniitseid asesõnu sama eitava prefiksoidiga,&nbsp;nt <em>a̤b</em> <em>midāgid</em> ‘ei midagi’. Kuna äb on samal ajal ka eituse ajaliselt määratletud&nbsp;abiverb (olevikus&nbsp;<em>äb</em>, minevikus <em>iz</em>), on mineviku ajavormis lausetes indefiniitse&nbsp;asesõna eitav prefiksoid olnud samuti muudetud mineviku ajale vastavaks:&nbsp;<em>is midāgid</em>. Seega esinesid liivi keeles 19. sajandil lühikest aega eituse&nbsp;ajaliselt määratletud pronoomenikonstruktsioonid.</p> <p><strong>Kubbõvõttõks. Rogier Blokland: Tǟdõlpanmizt iļ vanā azūmsõnā konstruktsij,&nbsp;mis sizāldõb āigas markīertõd kīeldõksformõ.</strong> Kīeld kubbõpūtimiz&nbsp;situātsijs äbpīldzizt azūmsõnād võibõd kievāmstiz sōdõ täpīņtõd ja/agā tulktõd&nbsp;ja nei se um ka līvõ kīels, mis um vȯnd viš lețkīel mȯj alā. Kīeldõks prefiksoid&nbsp;<em>äb</em>, mis amā ežmõks um vȯnd 3. pärsōn abverb īdlug kīeldõks form,&nbsp;um kalk lețkīelstõ: <em>ne</em>- NEG. Līvõ kīels sīe äb abkõks sōbõd lūodõd nimsõnād&nbsp;(nägțõbõks, <em>äbkūlzit</em>&nbsp;NEG.kūlzit), ummitsõnād (nägțõbõks, <em>äbjõvā</em>&nbsp;NEG.jõvā)&nbsp;ja vīțsõnād (nägțõbõks, <em>äbknaššõ</em>&nbsp;NEG.knaššõ). Setmiņst 19. āigastsadā&nbsp;ovātst&nbsp;ātõ lieudtõb ka äbpīldzizt azūmsõnād seļļizt eņtš prefiksoidõks, nägțõbõks,&nbsp;<em>a̤b midāgid</em>. Až äb sīel eņtš āigal um ka āigas markīertõd kīeldõks abverb&nbsp;(paldīņizāigas&nbsp;<em>äb</em>, lǟndzāigas <em>iz</em>), siz lǟndzāigas äbpīldziz azumsõnā kīeldõks&nbsp;prefiksoid kītõmis um vȯnd neiīž ka lǟndzāiga vorms: <em>is midāgid</em>. Nei siz&nbsp;19. āigastsadās līvõ kīels lītizt aigõ ātõ vȯnnõd āigas markīertõd azūmsõnā&nbsp;kīeldõks konstruktsijd.</p> 2022-09-05T00:00:00+03:00 Copyright (c) 2022 Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2022.13.1.03 The Livonian jussive: person and function 2022-09-05T17:48:38+03:00 Milda Dailidėnaitė milda@ut.ee <p>Alongside the imperative proper, Livonian has developed a secondary indirect&nbsp;imperative paradigm referred to as the jussive. The category of person is the most&nbsp;controversial&nbsp;category concerning imperatives. The scope of the functions of imperatives&nbsp;has also received a lot of attention. This study focuses on the distribution of the&nbsp;person forms of the Livonian jussive and the covariance between function and person.&nbsp;Jussive occurrences from two corpora have been analysed for person and function,&nbsp;cross-referenced, and analysed for prototypicality of function. The Livonian jussive is&nbsp;most frequently used in the third person, but all person forms are attested. All forms&nbsp;occur in prototypical and non-prototypical imperative functions, but the first-person&nbsp;forms are used more frequently for non-prototypical functions, while other forms are&nbsp;used more often for prototypical functions. The results suggest that prototypicality&nbsp;might be determined both by mood as well as person, meaning that prototypical imperative&nbsp;functions might be different for every person.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Milda Dailidėnaitė: Liivi jussiiv: isik ja funktsioon.</strong> Liivi&nbsp;keeles&nbsp;on imperatiivi kõrval välja kujunenud sekundaarne indirektne imperatiiv,&nbsp;mida kutsutakse jussiiviks. Jussiivi kasutatakse kõikide isikutega. Kuna&nbsp;isikukategooria on tekitanud imperatiivide puhul kõige rohkem vaidlusi ning&nbsp;palju tähelepanu on pälvinud ka funktsioonid, milles imperatiivid tüüpiliselt&nbsp;esinevad, on selle uurimuse keskmes liivi jussiivi isikuvormide distributsioon&nbsp;ning isiku ja funktsiooni kovariatsioon.&nbsp;Uurimuses on analüüsitud kahe liivi keele korpuse andmeid. Kõigepealt&nbsp;on määratud jussiivi vormide isik ja funktsioon ning seejärel vaadatud, kui&nbsp;prototüüpselt&nbsp;ja millistes funktsioonides on iga isiku vorme kasutatud. Uurimus&nbsp;näitab,&nbsp;et kolmas isik on kindlalt kõige prototüüpsem liivi jussiivi vorm,&nbsp;kuid kõik isikuvormid on andmetes esindatud. Kõiki jussiivi isikuvorme&nbsp;on kasutatud nii prototüüpsetes kui ka mitteprototüüpsetes funktsioonides.&nbsp;Kolmanda&nbsp;ja teise isiku vormid ilmnevad enamasti prototüüpsetes imperatiivi&nbsp;funktsioonides,&nbsp;esimese isiku vormid aga funktsioonides, mida tavaliselt&nbsp;imperatiividega&nbsp;ei seostata, näiteks mööndlauses, otstarbelauses või küsilauses.&nbsp;Uurimistulemused&nbsp;viitavad sellele, et liivi jussiivi funktsioonide prototüüpsust&nbsp;võib määrata nii kõneviis kui ka isik, mis tähendab, et iga isiku puhul võivad&nbsp;olla prototüüpsed imperatiivi funktsioonid erinevad.</p> <p><strong>Kubbõvõttõks. Milda Dailidėnaitė: Līvõ kīel jussīv: pärsōn ja funktsij.</strong>&nbsp;Līvõ kīels imperatīv kilgs um suggõn sekundāri äbkūoḑi imperatīv, mis&nbsp;sōb nuttõd&nbsp;jussīvõks. Jussīv sōb kȭlbatõd amād pärsōnõdõks. Imperatīvõd&nbsp;kategōrijšti&nbsp;amā jemīņ um rõkāndtõd iļ pärsōn kategōrij. Pǟgiņ tǟdõlpanmiz&nbsp;alā ātõ vȯnnõd ka funktsijd, kus imperatīvõd sōbõd kȭlbatõd. Sīepierāst sīe&nbsp;tuņšlimiz&nbsp;sidāms um kūoḑõn līvõ jussīv pärsōn formõd distributsij, nei īž ka&nbsp;pärsōn ja funktsij kovariātsij.&nbsp;Tuņšlimizõs ātõ kȭlbatõd kōd līvõ kīel korpus&nbsp;dattõd.&nbsp;Tuņšlimi nägțõb, ku kuolmõz pärsōn um amā prototīpli līvõ kīel jussīv&nbsp;form, bet lieudtõb ātõ ka amād munt pärsōnõd formõd. Ämḑi jussīv formidi&nbsp;võib kȭlbatõ nei prototīpližis, ku ka äbprototīpližis funktsijši. Kuolmõnd&nbsp;ja tuoiz pärsōn formõd amā jemīņ sōbõd kȭlbatõd prototīpližis imperatīv&nbsp;funktsijši,&nbsp;bet ežmiz pärsōn formõd funktsijši, mis irdistiz äb sōtõ pidtõ&nbsp;imperatīv&nbsp;funktsijõks,&nbsp;nägțõbõks, kontsesij, võttõks aga kizzimiz kītõmis.&nbsp;Tuņšlimiz rezultātõd nägțõbõd, ku līvõ jussīv funktsijd prototīplizitõ võibõd&nbsp;mȯjjõ nei rõkvīț, ku ka pärsōn, mis tǟntõb, ku jegā pärsōnõn imperatīv prototīplizt&nbsp;funktsijd võibõd vȱlda mõitizt.</p> 2022-09-05T00:00:00+03:00 Copyright (c) 2022 Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2022.13.1.04 The verb vajadzēt ‘to need, must’ in Latvian: its Livonian origins, modal and distributional features 2022-09-05T17:48:40+03:00 Andra Kalnača andra.kalnaca@lu.lv Ilze Lokmane ilze.lokmane@lu.lv <p>The focus of this study is on the Latvian modal verb <em>vajadzēt</em> ‘to need, must’&nbsp;derived from the noun <em>vajaga</em> ‘need, necessity’ believed to be a borrowing from Livonian&nbsp;<em>vajag</em>, <em>vajāg</em> ‘need, necessary’. The objective of this study is to provide a full, comprehensive&nbsp;description of the grammatical forms and distribution of the verb <em>vajadzēt</em>,&nbsp;and an analysis of its modal and evidential semantics. This is essential, first and foremost,&nbsp;for contrastive language studies (vis-à-vis Livonian and Estonian counterparts of&nbsp;the verb <em>vajadzēt</em>) and will help to lay the necessary foundation for further research on&nbsp;modal verbs and their associated syntactic constructions in Latvian (Baltic) and Finnic&nbsp;language contacts.</p> <p>The verb <em>vajadzēt</em> is part of a larger system of Latvian impersonal modal verbs&nbsp;taking a dative experiencer/agent/possessor; it is also, by virtue of its semantics and&nbsp;functions, one of the primary lexical means for expressing deontic modality in contemporary&nbsp;Latvian.</p> <p>This study takes a closer look at the distribution, semantics of the verb and its&nbsp;syntactic&nbsp;constructions, which are clearly related to the expression of deontic, sometimes&nbsp;also epistemic, and evidential meanings. In addition, the study provides an overview&nbsp;of the grammatical forms of the verb <em>vajadzēt</em> and its parallel uses with the debitive&nbsp;mood.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Andra Kalnača, Ilze Lokmane: Läti verb vajadzēt ‘vajama,&nbsp;pidama’: selle liivi juured ning modaalsuse ja distributsiooni eripärad.</strong>&nbsp;Selle uurimuse keskmes on läti modaalverb <em>vajadzēt</em> ‘vajama, pidama’, mis&nbsp;on tuletatud nimisõnast <em>vajaga</em> ‘vajadus, tarvidus’, mida omakorda peetakse&nbsp;laenuks&nbsp;liivikeelsest sõnast <em>vajag</em>, <em>vajāg</em> ‘vajadus, vajalik’. Uurimuse eesmärk&nbsp;on anda kõikehõlmav ülevaade verbi <em>vajadzēt</em> grammatilistest vormidest ja&nbsp;distributsioonist&nbsp;ning analüüsida selle modaalset ja evidentsiaalset semantikat.&nbsp;See on oluline eelkõige kontrastiivse keeleuurimise jaoks (verbi <em>vajadzēt</em>&nbsp;võrdlemisel&nbsp;liivi ja eesti vastetega) ning aitab luua vajaliku aluse modaalverbide&nbsp;ja nendega seotud süntaktiliste konstruktsioonide edasiseks uurimiseks&nbsp;seoses läti (balti) ja läänemeresoome keelekontaktidega.</p> <p>Verb <em>vajadzēt</em> on osa suuremast läti üldisikuliste modaalverbide süsteemist,&nbsp;kus kogeja/agent/valdaja ühildub daativis; samuti on see oma semantika ja&nbsp;funktsioonide tõttu üks peamisi leksikaalseid vahendeid deontilise modaalsuse&nbsp;väljendamiseks tänapäeva läti keeles.</p> <p>Käesolevas uurimuses vaadeldakse lähemalt verbi distributsiooni, semantikat&nbsp;ja selle süntaktilisi konstruktsioone, mis on selgelt seotud deontiliste, mõnikord&nbsp;ka episteemiliste ja evidentsiaalsete tähenduste väljendamisega. Lisaks&nbsp;antakse uurimuses ülevaade verbi <em>vajadzēt</em> grammatilistest vormidest ja selle&nbsp;paralleelsest kasutusest debitiiviga.</p> <p><strong>Kubbõvõttõks. Andra Kalnača, Ilze Lokmane: Lețkīel verb vajadzēt:&nbsp;sīe līvõd jūrd, modalitāt ja distribūtsij eņtšsuglit.</strong> Sīe tuņšlimiz sidāms&nbsp;um lețkīel modāli verb <em>vajadzēt</em> ‘um vajāg’, mis alīzõks um nimsõnā <em>vajaga</em>&nbsp;‘vajāgõm’, mis tegīž um täpīņtõd līvõ kīel sõnāst <em>vajāg</em>. Tuņšlimiz merk um&nbsp;tǟmikšõ iļvaņtlõks iļ verb vajadzēt formõd ja distribūtsij, ja tuņšlõ sīe modāliz ja&nbsp;evidentsiāliz semantik. Se um tǟdzi amā jeds kontrastīviz kīel tuņšlimiz pierāst&nbsp;(ītlõs verb <em>vajadzēt</em> līvõ ja ēsti kīelkõks) ja äbțõb lūodõ tārpaliz alīz modālizt&nbsp;verbõd ja näntkõks sidtõd sintaks konstruktsijd jeddõpēḑiz tuņšlimiz&nbsp;pierāst&nbsp;lețkīel (baltõd) ja vāldamiersūomõ kīeld kontaktõd kontekstõs. Verb <em>vajadzēt</em>&nbsp;um ikš jag jo sūrst lețkīel modālizt verbõd sistēmst; nei īž eņtš semantik ja&nbsp;funktsijd pūolst tämpizõs lețkīels se um ikš tǟdzi leksikāli vaindõks&nbsp;deontiliz&nbsp;modalitāt nägțimiz pierāst. Sīes tuņšlimizõs jo ležgõld sōbõd vaņtõltõd&nbsp;verb&nbsp;distribūtsij, semantika ja sīe sintaks konstruktsijd, mis ātõ sieldist sidtõd&nbsp;deontiliz,&nbsp;vaišti ka epistēmliz ja evidentsiāliz tǟntõks nägțimizõks. Nei iž tuņšlimi&nbsp;tǟmikšõb iļvaņtlõks iļ verb <em>vajadzēt</em> formõd ja sīe paralēliz kȭlbatimiz&nbsp;īdskubs debitīvõks.</p> 2022-09-05T00:00:00+03:00 Copyright (c) 2022 Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2022.13.1.05 Livonian polar questions in their areal context 2022-09-05T17:48:37+03:00 Miina Norvik miina.norvik@ut.ee Helle Metslang helle.metslang@ut.ee Karl Pajusalu karl.pajusalu@ut.ee Eva Saar eva.saar@ut.ee <p>This paper analyses strategies for forming polar questions and their historical&nbsp;sources in the two main varieties of Livonian – Courland Livonian and Salaca&nbsp;Livonian. The results reveal that the main means for marking polar questions in both&nbsp;varieties are sentence-initial particles. Their usage is compared to the means found in&nbsp;other varieties&nbsp;spoken in the Central Baltic area. This micro-areal comparison offers&nbsp;an in-depth analysis&nbsp;of the main patterns in the area, including their developmental&nbsp;paths. It appears that on several occasions, Livonian, Latvian, Latgalian, and Leivu&nbsp;South Estonian&nbsp;(spoken&nbsp;in Latvia) pattern together as opposed to the Estonian and South&nbsp;Estonian varieties (spoken in Estonia) and Lutsi and Kraasna South Estonian (spoken,&nbsp;respectively, in southeastern Latvia and the southern Pskov region in Russia). The data&nbsp;originate from various sources and different times, and were obtained by using both&nbsp;manual and automated methods; the analyses are qualitative.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Eva Saar: Liivi&nbsp;keele üldküsimused areaalsel taustal.</strong> Artiklis analüüsitakse üldküsimuse&nbsp;vormistamise strateegiaid ning nende kujunemise allikaid kahes liivi keele&nbsp;põhikujus – Kuramaa liivi keeles ja Salatsi liivi keeles. Tulemused näitavad,&nbsp;et mõlemas on üldküsimusi moodustatud peamiselt lausealguliste partiklitega.&nbsp;Liivi keele üldküsimuste struktuuri võrreldakse areaalselt lähedaste keelte ja&nbsp;murrete moodustusviisidega. Selline mikroareaalne võrdlus võimaldab sügavuti&nbsp;analüüsida Balti areaalis leiduvaid põhilisi üldküsimuste vormimalle ning&nbsp;nende arenguteid. Artiklist ilmneb, et mitmel juhul osutuvad sarnaseks liivi,&nbsp;läti, latgali ja lõunaeesti leivu keelesaare üldküsimuste moodustusviisid, erinedes&nbsp;eesti keele, lõunaeesti murdekujude ning lõunaeesti lutsi ja kraasna&nbsp;keelesaare&nbsp;üldküsimuse moodustusest.&nbsp;Andmestik on kogutud mitmesugustest&nbsp;eri aegade allikatest ning seda on analüüsitud kvalitatiivselt.</p> <p><strong>Kubbõvõttõks. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Eva Saar.&nbsp;Līvõ kīel iļammizt kizzimizt areāl kontekstõs.</strong> Kēras sōbõd vaņtõltõd&nbsp;amnämniz kizzimiz lūomiz stratēgijd ja nänt ovātõd kōds līvõ kīel vīțs –&nbsp;Kurmō līvõ kīels ja Salāts līvõ kīels. Tuņšlimi nägțõb, ku mȯlmis sōbõd&nbsp;kȭlbatõd partikõld, mis irdistiz ātõ lieudtõb kītõm īrgandõksõs. Kēra ītlõb&nbsp;līvõ kīel amnämnizt kizzimizt&nbsp;struktūrõ seļļizt īž struktūrõdõks munt ležgõlizt&nbsp;kēļši ja kīelmūrdis. Seļļi ītlimi äbțõb tuņšlõ amā sagdidi amnämnizt kizzimizt&nbsp;formõd modelidi ja nänt suggimizt Vāldamier areāls. Nei īž tuņšlimi nägțõb,&nbsp;ku amnämnizt kizzimizt&nbsp;struktūr pierrõ līvõ kēļ, lețkēļ, ladgal kēļ ja jedālēsti&nbsp;leivu kīelkōla ātõ jõvāgid ītizt – nēši kēļši struktūrõd ātõ mõitizt äbku ēsti&nbsp;kīels, jedālēsti kīelmūrdis, jedālēsti Lutsi ja kraasna kīelkōlis lieudtõb. Tieutõd&nbsp;tuņšlimiz pierāst ātõ kubbõ pandõd īžkižist ovātist ja tuņšlimiz pierāst sōbõd&nbsp;kȭlbatõd kvantitatīvizt metōdõd.</p> 2022-09-05T00:00:00+03:00 Copyright (c) 2022 Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2022.13.1.06 The forms of third person and demonstrative pronouns in spoken Livonian recordings 2022-09-05T17:48:40+03:00 Marili Tomingas marili.tomingas@ut.ee <p>This article studies the inflectional forms of Livonian third person and&nbsp;demonstrative pronouns as used in spoken language recordings. In Standard Livonian,&nbsp;these words have the nominative singular forms <em>tämā/ta</em> ‘he/she; this’, <em>se</em> ‘this’, <em>tūo</em>&nbsp;‘that’, and the nominative plural forms <em>nämād</em> ‘they’ (for <em>tämā</em>), <em>ne</em> ‘they; these’ (for&nbsp;both <em>ta</em> and <em>se</em>), and <em>tuoist</em> ‘those’ (for <em>tūo</em>). The current empirical study describes their&nbsp;use based on Livonian fieldwork recordings from the Archives of Estonian Dialects&nbsp;and Kindred Languages (AEDKL). In the present article, the inflectional forms and the&nbsp;main functional tendencies of Livonian third person and demonstrative pronouns are&nbsp;described, comparing them also to the forms mentioned in earlier Livonian grammars&nbsp;and dictionaries to see if there is any change in their use.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Marili Tomingas: Kolmanda isiku ja demonstratiivpronoomenite&nbsp;vormid suulises liivi keeles.</strong> Artikkel uurib liivi keele kolmanda&nbsp;isiku ja demonstratiivpronoomenite käändevorme suulise liivi keele salvestistes.&nbsp;Andmestikuna kasutati 13 salvestist viie liivi keele kõnelejaga. Kuna&nbsp;liivi keeles võib kolmanda isiku ja demonstratiivpronoomenitel olla nii pikki&nbsp;kui ka lühikesi vorme, oli eesmärk teada saada, millisel kujul need suulises&nbsp;keeles esinevad ja kas kasutatakse rohkem pikki või lühikesi vorme. Samuti&nbsp;uuriti, kas demonstratiivpronoomen <em>tūo</em> on suulises keeles veel kasutuses. Tulemusi&nbsp;võrreldi ka varasemate liivi grammatikate andmetega. Ilmnes, et suulises&nbsp;keeles kasutatakse lisaks kirjakeele vormidele ka kolmanda isiku ainsuse&nbsp;nominatiivi vormi <em>tä</em> ja mitmuse vorme <em>nēd</em>, <em>nad</em> ja <em>nät</em>, lisaks kolmanda&nbsp;isiku&nbsp;ainsuse daativi lühikest vormi <em>täm</em> ning demonstratiivpronoomeni <em>se</em> puhul&nbsp;kasutatakse instrumentaalis ja sisekohakäänetes veidi enam lühikesi vorme.</p> <p><strong>Kubbõvõttõks. Marili Tomingas. Kuolmõnd pärsōn ja nägțijizt azūmsõnād&nbsp;morfolōgij sūlizõs līvõ kīels.</strong> Kēra tuņšlõb līvõ kīel kuolmõnd pärsōn ja&nbsp;nägtijizt&nbsp;azūmsõnād morfolōgliži formidi sūlizõs līvõ kīels. Dattõd ātõ perīņ&nbsp;vīd līvõ kīel rõkāndijizt kīelst. Kēra merk vȯļ seļțõ, mingizt azūmsõnād&nbsp;sūlizõs kīelsõ ātõ kȭlbatõd pitkād ja lītizt formõdõks, ja mingizt formõd sōbõd&nbsp;kȭlbatõbõd jemīņ. Sai ka tuņšõltõd, või azūmsõnā <em>tūo</em> vel sōb kȭlbatõd sūlizõs&nbsp;kīels. Tuņšlimizõs um nǟdõb ka rezultātõd ītlimi jedmilizt gramatikādõks ja&nbsp;sõnārōntõdõks. Um nǟdõb, ku sūlizõs kīels kērakīel formõd kūoral sōbõd&nbsp;mūndakõrd&nbsp;kȭlbatõd ka nominatīv formõd <em>tä</em>, <em>nēd</em>, <em>nad</em> ja <em>nät</em>, nei īž ka kuolmõnd&nbsp;pärsōn datīv līti form <em>täm</em>. Instrumentāls ja sizāližis kūožnõtkīs sūlizõs&nbsp;kīelsõ nägțijiz azūmsõnā se lītizt formõd saitõ kȭlbatõd rōz emīņ äbku pitkād.</p> 2022-09-05T00:00:00+03:00 Copyright (c) 2022 Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2022.13.1.07 Yiddish varieties in the Livonian contact area 2022-09-05T17:48:41+03:00 Anna Verschik annave@tlu.ee <p>The aim of this article is to discuss the Yiddish varieties of Courland and&nbsp;Estonia in the general context of the co-territorial languages: Baltic German, Latvian,&nbsp;Livonian, and Estonian. As a rule, discussion of Yiddish in the region is mostly based&nbsp;on the classical descriptions of the Yiddish varieties from the beginning of the 20th&nbsp;century. It is demonstrated that common features in phonology and lexicon of Courland&nbsp;(and Estonian) Yiddish and Baltic German are, in fact, regional and attested at least in&nbsp;varieties of Estonian but often in Latvian and Livonian as well. It is argued that due&nbsp;to the multilingualism of Jews in the region, a wider perspective of modern contact&nbsp;linguistics and multilingualism and analysis is needed. In the 20th century, multilingual&nbsp;speech was a norm at least among Estonian Jews, and, based on fieldwork data from the&nbsp;1990s among multilingual Estonian Jews, there is no clear preference of insertional or&nbsp;alternational code-switching. However, if alternational code-switching is preferred in a&nbsp;community, it might explain the low number of conventionalised lexical borrowings (as&nbsp;is the case for Latvian borrowings in Yiddish).</p> <p><strong>Kokkuvõte. Anna Verschik: Jidiši keelekujud liivi kontaktalal.</strong> Artikli eesmärk&nbsp;on kirjeldada Kuramaa ja Eesti jidiši keele variante naaberkeelte (s.o.&nbsp;baltisaksa, läti, liivi ja eesti keele) kontekstis. Reeglina põhineb kohalike jidiši&nbsp;keelekujude analüüs nn klassikalistel, 20. sajandi algusest pärit kirjeldustel.&nbsp;Artiklis näidatakse, et fonoloogilised ühisjooned Kuramaa ja Eesti jidišis&nbsp;ja baltisaksa keeles on tegelikult regionaalsed ning esinevad vähemalt eesti&nbsp;keeles,&nbsp;aga tihtilugu ka läti ja liivi keeles. Kuna tegu on mitmekeelsusega,&nbsp;oleks vaja laiemat, moodsa kontaktlingvistika põhist analüüsi. 20. sajandil oli&nbsp;vähemalt Eesti juutidele omane nn mitmekeelne kõne ning 1990ndatel kogutud&nbsp;välitööandmete põhjal saab väita, et ei ole kindlalt domineerivat koodivahetuse&nbsp;tüüpi (sisestav vs. vahelduv). Kuid siis, kui kogukonnas domineerib vahelduv&nbsp;koodivahetus, seletab see leksikaalsete laenude väikest arvu (nagu nt läti&nbsp;laenude&nbsp;puhul jidišis).</p> <p><strong>Kubbõvõttõks. Anna Verschik. Jidiš kīelvīțõd līvõ kīel kontaktõd arāl.&nbsp;</strong>Kēra merk um kēraldõ Kurmō ja Ēstimō jidiš kīel variantidi kāimad kīeld (s.t.&nbsp;Baltijmōd saksā, lețkīel, līvõ ja ēsti kīel) kontekstõs. Kūožpēļizt jidiš kīelvīțõd&nbsp;analīz alīzõks ātõ n.n. irdizt 20. āigastsadā īrgandõks kēraldõkst. Kēra nägțõb,&nbsp;ku ītizt fonolōgij eņtšsuglitõd Kurmō ja Ēstimō jidišõs ja Baltijmōd saksā kīels&nbsp;āt regionālizt ja nǟdõb ka ēsti kīels, saggõld ka lețkīels ja līvõ kīels. 20. āigastsadās&nbsp;Ēstimō zīḑõdõn vȯļ ummi n.n. setmiņkēļi rõk, ja 1990. āigastis kūoŗdõd&nbsp;tieut pǟl vaņtlõs võib kītõ, ku kīels pūtõb ikšāinagi dominīeriji kōd vaidimiz tīp&nbsp;(sizzõlpandõb vs. mõitantiji). Sīegid siz, až kubgõns dominīerõb mõitantiji kōd&nbsp;vaidimi, se sēļțab piškīzt leksikālizt täpīņtõkst luggõ (nägț. lețkīel täpīņtõkst&nbsp;jidiš kīels).</p> 2022-09-05T00:00:00+03:00 Copyright (c) 2022 Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2022.13.1.08 Livonian in the linguistic landscape 2022-09-05T17:48:37+03:00 Gunta Kļava gunta.klava@lu.lv Valts Ernštreits valts.ernstreits@lu.lv <p>In the context of endangered languages, the linguistic landscape is viewed&nbsp;as an effective way of expressing the symbolic value of a language and enhancing&nbsp;language awareness. It is an area where Livonian has been present only sporadically&nbsp;and with the activity of community members, their supporters, and local institutions&nbsp;over time. This article describes the path of Livonian to a more pronounced presence&nbsp;in the linguistic landscape and its possible significance in the language revitalisation&nbsp;process. This article also describes the laws defining the status and use of Livonian in&nbsp;the public space in Latvia as well as Livonian language practice, including a historical&nbsp;overview of the presence of Livonian in the linguistic landscape. This article also identifies&nbsp;the path for the inclusion of Livonian on official road signs, touching upon the&nbsp;formal and substantive arguments of institutions as well as providing insight into the&nbsp;necessity for the use of Livonian in the public space and the role of the linguistic landscape&nbsp;as a significant&nbsp;input both for language awareness in the community and for the&nbsp;strengthening&nbsp;of understanding of the benefits of multilingualism and multiculturalism&nbsp;in the general public.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Valts Ernšteits, Gunta Kļava: Liivi keele koht keelemaastikul.</strong>&nbsp;Ohustatud keelte kontekstis peetakse keelemaastikku efektiivseks keele&nbsp;sümboolse&nbsp;väärtuse väljendamise ja keeleteadlikkuse edendamise vahendiks.&nbsp;See on ala, milles liivi keel esineb sporaadiliselt ja seda enamasti kogukonna,&nbsp;selle toetajate ja kohalike institutsioonide vahendusel. Artikkel käsitleb liivi&nbsp;keele teekonda suurema nähtavuse suunas keelemaastikul ja keelemaastiku&nbsp;võimalikku rolli keele taaselustamise protsessis. Samuti esitleb artikkel õigusakte,&nbsp;mis määratlevad liivi keele staatust ja selle kasutust avalikus ruumis, ning&nbsp;nende rakendamist, lisaks esitades ka ajaloolise ülevaate liivi keele esinemisest&nbsp;keelemaastikul. Artikkel vaatleb samuti pürgimusi kasutada liivi keelt ametlikel&nbsp;liiklusmärkidel&nbsp;ning riigiasutuste formaalseid ja sisulisi vastuargumente&nbsp;sellele initsiatiivile.&nbsp;Samuti toob artikkel üldisemalt esile liivi keele kasutamise&nbsp;vajadust avalikus ruumis, keelemaastiku olulist rolli keeleteadlikkuse edendamisel&nbsp;liivi kogukonnas ning mitmekeelsuse ja kultuurilise mitmekesisuse&nbsp;tähtsusest arusaamisel ühiskonnas.</p> <p><strong>Kubbõvõttõks. Gunta Kļava, Valts Ernšteits: Līvõ kīel kūož kīel mōnists.</strong>&nbsp;Ädāstõd kīeld kontekstõs kīel mōnist võib vȱlda kīel simbōliz vǟrtõks&nbsp;ulznägțimiz ja kīel tǟdõlpanmiz kazāntimiz vaindõks. Se um arā, missõs līvõ&nbsp;kēļ um nǟdõb set sporādliz vīțõ ja amā jemīņ kubgõn, sīe tigtijizt ja pāikalizt&nbsp;institūtsijd abkõks. Kēra nīžõb iļ līvõ kīel riek, laz se vȯlkõ jo jemīņ nǟdõb&nbsp;kīel mōnists, ja kīel mōnist kūož kīel virgtimizõs. Nei īž kēra võtāb īdõkubbõ&nbsp;pandõkši, missõs um kēraltõd līvõ kīel status ja sīe kȭlbatimi immõrgouțs,&nbsp;nīžõb iļ sīe, kui ne pandõkst strōdõbõd, ja tǟmikšõb ka istōriliz iļvaņtlõks iļ sīe,&nbsp;kui līvõ kēļ um vȯnd nǟdõb kīel mōnists. Kēras sōbõd vaņtõltõd ka kōļimizt&nbsp;kȭlbatõ līvõ kīel kuožvīțõd pǟl ja vald institūtsijd argumentõd seļļiz īrgandõks&nbsp;vastõ. Nei īž se kēra nīžõb iļ sīe, mikšpierāst līvõ kīeldõ vȯlks kȭlbatõmõst&nbsp;immõrgouțs, iļ kīel mōnist tǟntõks, nustõs kīel vǟrtõkst līvõd kubgõns, ja&nbsp;setmiņkēļit&nbsp;ja kultūr setmiņpūolit tǟntõkst mūoštamiz pierāst kubgõns.</p> 2022-09-05T00:00:00+03:00 Copyright (c) 2022 Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2022.13.1.09 The manifestations of Livonian intangible cultural heritage across the Latvian and Estonian border: framing early field notes from research sites 2022-09-05T17:48:38+03:00 Lolita Ozoliņa lolita.ozolina@lu.lv Valts Ernštreits valts.ernstreits@lu.lv Kadri Koreinik kadri.koreinik@ut.ee Ieva Vītola ieva.vitola@lu.lv <p>Today the Livonian core area includes 14 coastal villages on the northern&nbsp;Courland peninsula in the northwest of Latvia. Yet, the manifestations of Livonian&nbsp;intangible heritage can be observed in several cultural landscapes as Livonians once&nbsp;inhabited territories along the Gulf of Rīga, extending into modern Estonian lands and&nbsp;the lower course of the Gauja and Daugava Rivers. Despite the indigenous origin of&nbsp;Livonian culture, these manifestations are often marginalised and not immediately&nbsp;visible.</p> <p>This paper seeks to describe the first comparative findings from the international&nbsp;research project “Re-voicing cultural landscapes: narratives, perspectives, and performances&nbsp;of marginalised intangible cultural heritage”, which brings together researchers&nbsp;from four European universities, incl. the University of Latvia and the University of&nbsp;Tartu.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Lolita Ozoliņa, Valts Ernštreits, Kadri Koreinik, Ieva Vītola:&nbsp;Liivi vaimse kultuuripärandi manifestatsioonid Lätis ja üle piiri Eestis:&nbsp;raamistamas märkmeid välitöödelt.</strong> Nüüdsel ajal tuntakse liivi alana&nbsp;Kuramaa&nbsp;14 rannaküla Loode-Lätis. Ometi leidub liivi vaimse kultuuripärandi&nbsp;märke nii mõnelgi pool mujal – neil kultuurimaastikel, kus piki Liivi lahe vasak ja&nbsp;paremkallast kulges liivlaste asustus, mis ulatus koguni Koiva ja Väina jõe&nbsp;alamjooksule ja üle riigipiiri Eestissegi. Vaatamata liivi kultuuri põlistele juurtele&nbsp;on need märgid aga marginaalseks kahandatud ja sestap silmale&nbsp;peidetud.&nbsp;Artikkel võtab kirjeldada ja võrrelda esmaseid andmeid rahvusvahelisest&nbsp;uurimisprojektist&nbsp;“Kultuurimaastike hääle taasleidmine: marginaliseeritud&nbsp;vaimse kultuuripärandi narratiivid, väljavaated ja toimimine”, mis toob kokku&nbsp;teadlasi neljast Euroopa ülikoolist, sh Läti ja Tartu ülikoolist.</p> <p><strong>Kubbõvõttõks. Lolita Ozoliņa, Valts Ernštreits, Kadri Koreinik, Ieva&nbsp;Vītola: Līvõd vaimliz kultūr pierāndõks manifestātsijd Lețmōl ja iļ rubīž&nbsp;Ēstimōl: tǟdõlpanmizt nurmtīestõ.</strong> Paldīņiz āigal amā jemīņ neku līvõd&nbsp;jeltõbkūož&nbsp;ātõ tundtõb 14 Kurmō rāndakillõ – Līvõd rānda. Sīegid līvõd vaimliz&nbsp;kultūr pierāndõks um liedtõb ka mūsõ – nēši kultūrmōnistis, kus mȯlmõd pūol&nbsp;Piškīzt mīerda vaņši aigši jelīztõ līvlizt, ja mis ulātizt Koiva ja Vēna jougūd sōņ&nbsp;ja iļ rubīž ka Ēstimōlõ. Vaņtlõmõt līvõ kultūr muinizt jūrd pǟl, se pierāndõks&nbsp;ni um sōnd jo pientizõks ja sīestõ ka siļmšti urgtõd. Kēra nīžõb ja ītlõb ežmiži&nbsp;tuņšlimiztieutidi rovvõdvailizõs tuņšlimizprojekts “Kultūrmōnistõd īel ūd pǟl&nbsp;lieudimi: margināliz vaimliz kultūr pierāndõks naratīvõd, tulbizt võimizt ja&nbsp;pīlimi”, mis tūob īdõkubbõ tuņšlijiži nēļast Eirōp iļīzskūolst, nänt siegās ka&nbsp;Tartu ja Lețmō Iļīzskūolst.</p> 2022-09-05T00:00:00+03:00 Copyright (c) 2022 Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2022.13.1.10 Spoon-shaped pendants in the culture of the Livonians and inhabitants of Ancient Russia in the 11th–13th centuries: preliminary study results 2022-09-05T17:48:41+03:00 Roberts Spirgis bobi@inbox.lv Valentina Kuznetsova valentkuznets@mail.ru Vladislav Sobolev vlad.sobolev@mail.ru <p>In the culture of the ancient Livonians and Russians there was a particular&nbsp;group of pendants in the shape of household utensils, mostly made of copper alloys.&nbsp;This article deals with spoon-shaped pendants discovered in the settlements and burials&nbsp;of the second part of the 11th–13th century. Spoon-shaped pendants were rather rare&nbsp;for ancient Livonians. We have collected information about 19 finds from the Daugava&nbsp;region. In the territory of ancient Russia, about one hundred items have been found. In&nbsp;the historiography, spoon-shaped pendants were regarded as pagan amulets associated&nbsp;with the idea of satiation, wealth, and well-being. In our opinion, due to the late date of&nbsp;the items and their widespread distribution in Christian lands, they could be miniatures&nbsp;of the Eucharist spoons used in Orthodox communion.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Roberts Spirģis, Valentina Kuznetsova, Vladislav Sobolev:&nbsp;Lusikakujulised ripatsehted 11.–13. sajandi liivi kultuuris ja muistse&nbsp;Venemaa asukatel: esialgsed uurimistulemused.</strong> Muistsete liivlaste ja&nbsp;venelaste kultuuris oli eripärane rühm majapidamisesemete kujulisi ripatseid,&nbsp;mis oli tehtud&nbsp;peamiselt vasesulamitest. See artikkel vaatleb lusikakujulisi&nbsp;ripatseid,&nbsp;mida on leitud 11. sajandi teise poole kuni 13. sajandi asulakohtadest&nbsp;ja haudadest.&nbsp;Lusikripatsid olid muistsetel liivlastel üsna haruldased. Autorid&nbsp;on kogunud teavet 19 leiu kohta Daugava piirkonnast. Muinasvene alalt on&nbsp;leitud&nbsp;kokku ligikaudu sada sellist eset. Historiograafias on lusikripatseid&nbsp;peetud paganlikeks amulettideks, mida on seostatud külluse, tervise ja heaolu&nbsp;taotlusega.&nbsp;Autorite arvates võisid hilise esinemisaja ja kristlikes maades laialdase&nbsp;leviku tõttu olla need aga armulaualusika miniatuursed kujutised ortodoksses&nbsp;ühenduses.</p> <p><strong>Kubbõvõttõks. Roberts Spirģis, Valentina Kuznetsova, Vladislav Sobolev:&nbsp;Kōjvīțlizt tänktõkst 11.–13. āigastsadā līvõd kultūrs ja muiniz Krīevmō&nbsp;jelānikād jūs. Ežmizt tuņšlimizt rezultātõd.</strong> Līvõd ja muinizt krīevõd&nbsp;kultūrs īžki kūož um pǟmizõld bronzõst vaļmõstõd kuodažād vīțlizt tänktõkst&nbsp;gruppõn.&nbsp;Kēras sōbõd vaņtõltõd tänktõkst-kōjd, mis sōbõd lieudtõd 11. ā.s.&nbsp;tuoiz pūol – 13. ā.s. jeltõbkūožis agā matūkstkūožis. Līvõd jūs tänktõkstkōjḑi&nbsp;līedab ōrald. Kēras ātõ īdõkubbõ pandõd tieutõd iļ 19 lieudtõd tänktõkst&nbsp;Vēna joug immõrgouțs. Muinizõs Krīevmōl um lieudtõd immõr sadā tänktõkst.&nbsp;Tieudlizõs kērandõksõs aŗŗõbõd, ku tänktõkst-kōjd ātõ pagānd amuletõd,&nbsp;mis ātõ mõttõltõd&nbsp;rikūz ja jõvāvȯlmiz lūomiz pierāst. Sīen vastõ rõkāndõb se,&nbsp;ku tänktõkst&nbsp;ātõ obbizt ja jo laigāld lieudtõb rištusk mōši. Sīepierāst autōrd&nbsp;aŗŗõbõd, ku tänktõkst-kōjd võikst vȱlda pareiznikād usk jumāllōda liturgijs&nbsp;kȭlbatõb kōjd miniatūrd.</p> 2022-09-05T00:00:00+03:00 Copyright (c) 2022 Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2022.13.1.11 The land between Pärnu and Salaca – a contact or border zone for Estonian- and Livonian-speaking people? 2022-09-05T17:48:39+03:00 Aldur Vunk aldur@historicus.ee <p>The land from Salaca to Pärnu was already divided into two language areas&nbsp;before the Middle Ages because of 40 km of uninhabitable terrain. This paper is about&nbsp;the pattern that habitation took as it developed between the 16th and 19th centuries and&nbsp;contemporary information about possible Livonian settlers in this area. The unification&nbsp;of the districts of Pärnu and Salaca during 1582–1693 was the culmination of intensive&nbsp;contacts between neighbours. The war-time setbacks and diseases during the 17th and&nbsp;18th centuries led to a closer connection with Ruhnu and other islands in the Gulf of&nbsp;Rīga. Additional factors were also involved in the development of a unique form of the&nbsp;language spoken in this area. From the 18th century, most contacts were halted due to&nbsp;serfdom and thus only some details of possible communication between the Livonians&nbsp;and Estonians are given in this paper from this later period.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Aldur Vunk: Maa Pärnu ja Salatsi vahel – kas eesti ja liivi&nbsp;keele kõnelejate segunemis- või piirivöönd?</strong> Salatsist kuni Pärnuni ulatunud&nbsp;ala oli juba enne keskaega jagatud kaheks keelevööndiks liivlaste&nbsp;ja eestlaste vahel. Ajalooline rajajoon oli moodustunud kuni 40 km ulatuses&nbsp;asustamata ala tõttu: liivane rannariba Ainažist Võisteni oli elukohaks&nbsp;liiga kitsas ja liivaluidete&nbsp;tagant algas Musta soo nime kandnud soine ala.&nbsp;Artiklis&nbsp;on lühidalt kirjeldatud selle piirkonna maastiku kujunemist; sellele&nbsp;järgneb ülevaade arheoloogiliste uuringute hetkeseisust ja 13. sajandist säilinud&nbsp;allikate&nbsp;tõlgendus asustusloolisest&nbsp;aspektist. Kirjeldataval alal polnud&nbsp;arvatavasti&nbsp;märkimisväärset&nbsp;asustust&nbsp;ajani, kui rajati kalurikülad ja keskaegse&nbsp;Saksa Ordu Liivimaa Tahkuranna mõisas alustati kalapüüdmist ja -kuivatamist&nbsp;strateegiliseks&nbsp;toiduvaruks maakaitseväele. Põhiosa artiklist kirjeldab asustusmustri&nbsp;arengut&nbsp;16. sajandist kuni 19. sajandini ja kaasaegset informatsiooni&nbsp;võimalikest&nbsp;liivi asukatest selles piirkonnas. Pärnu ja Salatsi maakondade&nbsp;ühendamine&nbsp;ajavahemikuks&nbsp;1582–1693 oli tihedate kogukondlike kontaktide&nbsp;kulminatsioon&nbsp;kogu piirkonnas&nbsp;ja eriti Tahkuranna mõisa lõunapoolse osa&nbsp;(Orajõe, Kabli, Treimani) ja Uus-Salatsi kõrvalmõisa Ainaži vahel. 17. sajandi&nbsp;esimestel&nbsp;kümnenditel&nbsp;ja aastatel 1695–1711 piirkonda tabanud tagasilöögid&nbsp;viisid nendest&nbsp;taastunud&nbsp;elanikkonna lähedaste kontaktideni Ruhnu ja teiste&nbsp;saartega Liivi lahe ääres. Nii kaasati veelgi naaberkeeli kohaliku murde väljakujunemisse.&nbsp;Alates 18. sajandist on enamus varasemaid sidemeid pärisorjuse&nbsp;süvenemise tõttu katkenud&nbsp;ja seetõttu on artiklis sellest ajast olnud käsitleda&nbsp;vaid üksikuid detaile võimalikest kontaktidest eesti- ja liivikeelsete inimeste&nbsp;vahel.</p> <p><strong>Kubbõvõttõks. Aldur Vunk: Mō Pǟrnov ja Salāts vaisõ – ēsti ja līvõ kīel&nbsp;rõkāndijizt kubbõ sieggimiz agā rubīž ārā?</strong> Arā Salāts ja Pǟrnov vaisõ&nbsp;jõbā jedmõl sidāmtaigõ vȯļ jagdõd kōdõ kīelarrõ līvlizt ja ēstlizt vail. Istōrili&nbsp;rubīžarā vȯļ suggõn pigā 40 kilomētõrt laigā, sīestõ, ku sǟl iz ūo jelānikīdi:&nbsp;jõugi rāndavīrki Ainažõst Võiste sōņõ vȯļ jelāmiz pierāst iļ āiga ōdõz ja&nbsp;jõugõ kȭnkad tagān kūoḑõn īrgiz Mustā sūo. Kēra lītõld nīžõb iļ sīe arā mōnit&nbsp;suggimi,&nbsp;tǟmikšõb arheolōglizt tuņšlimizt tieutõd iļ sīe kūož tämpõ, ja vaņtlõb&nbsp;ka 13. āigastsadāst pīlõnd ovātõd pǟl leb istōriliz jelāmiz aspekt. Se arā iz ūo&nbsp;tǟdzi jeldõbkūož sīe āiga sōņi, ku sugīzt kalāmīed kilād ja sidāmtaigi Saksā&nbsp;Orden Tahkuranna mȯizõs īrgiz kalā vejjimiz ja kūjastimiz, až se vȯļ vajāg&nbsp;suodāmīedõn sīedõbõks.&nbsp;Kēra amā jemīņ nīžõb iļ rovzt sīes rāndas 16. āigastsadāst&nbsp;19. āigastsadā sōņi ja tǟmikšõb tämpiži tīetõkši iļ sīe, või täs arāl jelīztõ&nbsp;ka līvlizt. Pǟrnov ja Salāts mōkõrd ītimi 1582.–1693. āigastis vȯļ kubbõpūtimizt&nbsp;kulminātsij amāl arāl, īžkizt Tahkuranna mȯizõ jedālpūoļiz jag (Orājoug, Kabli,&nbsp;Treimani) ja Ūd-Salāts kiļgizmȯizõ Ainaži vaisõ. Pierrõ 17. āigastsadā ežmizt&nbsp;āigastkimmõd&nbsp;āigal ja 1695.–1711. āigastis suggõn lǟlamt aigõ īrgiz jo sūr arā&nbsp;jelānikād kubbõpūtimi Rūnõmō ja munt Piškīz mier kōlad jelānikādõks.&nbsp;Nei&nbsp;kūožpēļizt kīeldmūrdõd sizzõl tuļtõ täpiņtõkst ka mūšti kēļšti. Pierrõ 18. āigastsaddõ&nbsp;vanād siḑīmõd ātõ kaddõnd ja siepierāst kēras sōb vaņtõltõd set mūnda&nbsp;kubbõpūtimi ēsti- ja līvõkēļiz rovzt vail.</p> 2022-09-05T00:00:00+03:00 Copyright (c) 2022 Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2022.13.1.12 A century of Livonian studies at the University of Tartu 2022-09-05T17:48:39+03:00 Tuuli Tuisk tuuli.tuisk@ut.ee Karl Pajusalu karl.pajusalu@ut.ee <p>The significance of the Livonian language and culture to Estonians is greater&nbsp;than mere historical closeness. The discipline of Livonian studies has been a part of&nbsp;Estonian national self-definition. The current article provides an overview of Livonian&nbsp;research and instruction since 1919 when the University of Tartu became the national&nbsp;university of Estonia. A consistent focus on Livonian language and culture during&nbsp;the last hundred years has been a good example of the Estonian national university’s&nbsp;broader mission, where national and international dimensions interweave in many ways.&nbsp;The University of Tartu is the only institution in Estonia where the Livonian language&nbsp;has been approached in such a multifaceted and in-depth manner, and has been taught,&nbsp;researched, and popularised.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Sajand liivi uuringuid Tartu&nbsp;Ülikoolis.</strong> Liivi keele ja kultuuri tähendus eestlastele on suurem kui pelgalt&nbsp;ajalooline&nbsp;lähedus. Liivi uuringud on olnud osa Eesti rahvuslikust enesemääratlusest.&nbsp;Käesolev artikkel esitab ülevaate liivi keele uurimisest ja õpetamisest&nbsp;Tartu Ülikoolis alates aastast 1919, kui sellest ülikoolist sai Eesti&nbsp;rahvusülikool.&nbsp;Järjepidev liivi keele ja kultuuriga tegelemine viimase saja aasta&nbsp;jooksul on hea näide Eesti rahvusülikooli laiemast missioonist, kus rahvuslik&nbsp;ja rahvusvaheline mõõde põimuvad mitmel moel. Tartu Ülikool on ainuke&nbsp;asutus Eestis, kus liivi keelega on nii mitmekülgselt ja pikaaegselt tegeldud –&nbsp;õpetatud,&nbsp;uuritud ja tutvustatud.</p> <p><strong>Kubbõvõttõks. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Līvõd tuņšlimizt āigastsadā&nbsp;Tartu Iļīzskūols.</strong> Līvõ kīel ja kultūr tǟntõks ēstlizt pierāst um jo sūr äb ku&nbsp;set istōrili ležglit. Līvõd tuņšlimi um vȯnd ikš jag Ēstimō eņtšmēļitõst.&nbsp;Kēra tǟmikšõb iļvaņtlõks iļ līvõ kīel tuņšlimiz ja opātimiz Tartu Iļīzskūols&nbsp;1919. āigastõst, ku Tartu Iļīzskūolst tuļ Ēsti rov iļļiskūol, tämpiz sōņõ. Līvõ&nbsp;kīelkõks ja kultūrõks jelāmi perīz sadā āigast āigal um jõvā nägțõb Ēstimō&nbsp;rov iļīzskūol jo laigāst missijõst, missõst um nǟdõb, kui īdtuoizõks sieggõbõd&nbsp;rovvi ja rovvõdvaili. Tartu Iļļiskūol um āinagi optõbkūož Ēstimōl, kus līvõ kēļ&nbsp;um vȯnd nei sūr ov sizāl kōgiņ aigõ – siedā um opātõd ja tuņšõltõd, sīestõ um&nbsp;rõkāndtõd.</p> 2022-09-05T00:00:00+03:00 Copyright (c) 2022 Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics