http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/issue/feed Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 2020-01-28T14:30:39+02:00 Urmas Sutrop urmas.sutrop@kirmus.ee Open Journal Systems <p>The Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (ESUKA – JEFUL) publishes linguistic articles and large-scale studies on Estonian and other Finno-Ugric languages, as well as special theme issues. Papers on general linguistics are published only when they draw on data from the Estonian or other Finno-Ugric languages or when the treatment is important for the study of Estonian and other Finno-Ugric languages. The journal is open to contributions from anyone who may wish to submit. The only criterion for publication is the quality of the submission, which is decided on the basis of blind peer review (the names of the author and reviewer are both kept anonymous). The journal has an international advisory board. The journal aims to stimulate the study of the Estonian and other Finno-Ugric languages and to raise the standards of research for the discipline as a whole.</p> http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.1.00a Preface to the special issue of ESUKA – JEFUL “Aspects of Speech Studies II” 2020-01-28T14:30:39+02:00 Hille Pajupuu hille.pajupuu@eki.ee Rene Altrov rene.altrov@eki.ee Meelis Mihkla meelis.mihkla@eki.ee <p>Preface to the special issue of ESUKA – JEFUL “Aspects of Speech Studies II”</p> 2019-12-17T16:13:43+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.1.00b Saatesõna ESUKA – JEFUL erinumbrile „Kõneuurimise suundi II“ 2020-01-28T14:30:39+02:00 Hille Pajupuu hille.pajupuu@eki.ee Rene Altrov rene.altrov@eki.ee Meelis Mihkla meelis.mihkla@eki.ee <p>Saatesõna ESUKA – JEFUL erinumbrile „Kõneuurimise suundi II“</p> 2019-12-17T16:22:46+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.1.01 Breath holds in spontaneous speech 2020-01-28T14:30:38+02:00 Kätlin Aare katlin.aare@ling.su.se Marcin Włodarczak wlodarczak@ling.su.se Mattias Heldner heldner@ling.su.se <p>This article provides a first quantitative overview of the timing and volumerelated properties of breath holds in spontaneous conversations. Firstly, we investigate breath holds based on their position within the coinciding respiratory interval amplitude. Secondly, we investigate breath holds based on their timing within the respiratory intervals and in relation to communicative activity following breath holds. We hypothesise that breath holds occur in different regions of the lung capacity range and at different times during the respiratory phase, depending on the conversational and physiological activity following breath holds. The results suggest there is not only considerable variation in both the time and lung capacity scales, but detectable differences are also present in breath holding characteristics involving laughter and speech preparation, while breath holds coinciding with swallowing are difficult to separate from the rest of the data based on temporal and volume information alone.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Kätlin Aare, Marcin Włodarczak ja Mattias Heldner: Hinge kinni hoidmine spontaanses kõnes.</strong> Artikkel kirjeldab hinge kinni hoidmist spontaansetes vestlustes ajaliste ja kopsumahuga seotud omaduste kaudu. Hinge kinni hoidmist analüüsitakse esmalt selle põhjal, kus see käimasoleva hingamisfaasi kopsumahu ulatuse suhtes asub. Teine fookus on ajalisel faktoril: kus hoitakse hinge kinni käimasoleva hingamisfaasi alguse ja lõpu ning vestlustes sisalduva kõne vm suhtes. Hüpoteeside kohaselt peaks hinge kinni hoidmine ajalisel ja kopsumahuga seotud skaalal toimuma erinevas kohas sõltuvalt sellest, milline kontekst hinge kinni hoidmist vestluses ümbritseb. Tulemused näitavad, et kuigi hinge kinni hoidmine esineb suure varieeruvusega mõlemal skaalal, sisaldab andmestik mustreid, mis eristavad kõneplaneerimisega seotud hinge kinni hoidmist teistest alternatiividest. Tulemustest selgub ka, et neelatustega seotud hinge kinni hoidmist on keeruline muudest eristada vaid aja ja kopsumahuga seotud informatsiooni abil.</p> <p><strong>Märksõnad:</strong> hinge kinni hoidmine, kõnehingamine, spontaanne kõne, vestlused kolme osalejaga</p> 2019-12-17T16:27:42+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.1.02 Estonian geminate plosives: some durational characteristics 2020-01-28T14:30:37+02:00 Liis Ermus liis.ermus@eki.ee <p>Consonants in Estonian occur in three quantity degrees: short, long, and overlong. Plosives have also been described as lenis and fortis. Long and fortis correspond to geminate. As single plosives have been described acoustically several times, only overall durations of geminates have been reported. The present study examines durational patterns of geminate plosives in Estonian and their relations to the same patterns in single plosives. Influences of articulation place, quantity, syllable structure, and speech style on overall duration, burst duration, and voiced transition were sought. The biggest differences in duration occurred due to quantity degree. Some influence of syllable structure occurred, similar to previous findings. Patterns were mostly similar to those in singleton plosives, although there were some differences in voicing. Almost no difference compared to singletons with respect to burst phase duration was found.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Liis Ermus: Eesti keele geminaatklusiilid: kestust puudutavaid tunnuseid.</strong> Eesti keele konsonandid esinevad kolmes vältes: lühike, pikk ja ülipikk. Sulghäälikuid on kirjeldatud ka leenise ja fortisena. Pikk ja ülipikk välde ning fortis vastavad geminaadile. Lühikeste sulghäälikute akustikat eesti keeles on korduvalt uuritud, kuid geminaatide kohta on esitatud vaid mõningast kestusinfot. Käesolev uurimus keskendus eesti keele geminaatsulghäälikute kestuses esinevatele korrapäradele ja nende võrdlusele lühikeste sulghäälikute kestusmustritega. Vaadeldi häälduskoha, välte, silbistruktuuri ja kõnestiili mõju häälikute üldkestusele, samuti vallandumisfaasi ja helilise algussiirde kestusele. Suurimad kestuserinevused olid tingitud välteerinevustest. Ilmnes mõningane silbistruktuuri mõju, mis oli kooskõlas eelnevate uurimustega. Kestusmustrid olid üldjoontes sarnased lühikeste sulghäälikute kestusmustritega, põhilised erinevused esinesid helilisuses. Vallandumisfaasi kestuses seevastu polnud võrreldes lühikeste häälikutega peaaegu mingeid erinevusi.</p> <p><strong>Märksõnad:</strong> eesti keel, geminaadid, sulghäälikud, kestus, seotud kõne, akustiline foneetika</p> 2019-12-17T16:31:03+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.1.03 Temporal patterns of words with and without suffixes in spontaneous Hungarian 2020-01-28T14:30:36+02:00 Mária Gósy gosy.maria@nytud.mta.hu Ákos Gocsál gocsal.akos@pte.hu <p>Temporal properties of words are defined by physiological, psychical, and language-specific factors. Lexical representations are assumed to be stored either in a morphologically decomposed form or in a conceptually non-decomposed form. We assumed that the duration of words with and without suffixes would refer to the route of their lexical access. Measured durations of Hungarian nouns with various lengths produced by 10 speakers in spontaneous utterances revealed significant differences, depending on the words’ morphological structures. Durations of monomorphemic nouns were shorter than those of multimorphemic nouns, irrespective of the number of syllables they contained. Our interpretation is that multimorphemic words are accessed decompositionally in spontaneous speech, meaning that stem activation of the semantic representation is followed by activation of one or more suffixes. Durational differences of monomorphemic and multimorphemic words were not stable across word lengths. The number of suffixes did not influence the words’ temporal patterns.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Mária Gósy ja Ákos Gocsál: Sufiksiga ja sufiksita sõnade ajaline struktuur spontaanses ungari keeles.</strong> Sõnade ajalised omadused sõltuvad füsioloogilistest, psühholoogilistest ja keelespetsiifilistest teguritest. Eelduste kohaselt on sõnad mentaalses leksikonis representeeritud kas morfeemideks analüüsituna või tervikmõistena. Uurimuses lähtuti eeldusest, et sufiksiga ja sufiksita sõnade kestus viitab sellele, kuidas juurdepääs neile toimub. Mõõdeti kümne kõneleja spontaansetes lausungites produtseeritud eri pikkusega ungari nimisõnade kestust. Ilmnes, et kestus sõltus oluliselt sõna morfoloogilisest ülesehitusest. Tüvisõnade kestus oli tuletiste omast lühem, sõltumata silpide arvust sõnas. Järelduseks saadi, et juurdepääs tuletistele toimub spontaanses kõnes osade kaupa: tüve semantilise representatsiooni aktiveerimisele järgneb sufiksi või sufiksite aktiveerimine. Tüvisõnade ja tuletiste kestuserinevused olid eri pikkusega sõnade puhul erinevad. Sufiksite arv sõna ajalist struktuuri ei mõjutanud.</p> <p><strong>Märksõnad:</strong> kestus, nimisõnad, tüvisõnad ja tuletised, leksikaalne juurdepääs, spontaansed lausungid</p> 2019-12-17T16:38:58+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.1.04 Sõna esinemissagedus ja tähenduste eristamise vajadus häälduse mõjutajana 2020-01-28T14:30:35+02:00 Mari-Liis Kalvik mari-liis.kalvik@eki.ee Liisi Piits liisi.piits@eki.ee <p>Artikkel käsitleb kaht eesti keeles varieeruvat nähtust: <em>h</em> hääldamist sõna alguses ning <em>i</em>-tüveliste (C)VVC-struktuuriga sõnade lõpukonsonantide palatalisatsiooni. Mõlema nähtuse puhul uuritakse, milline on sõna esinemissageduse ning tähenduste eristamise vajaduse mõju hääldusele. Uurimismaterjaliks on 42 <em>h</em>-algulist sõna ja 30 pika vokaaliga ühesilbilist <em>i</em>-tüvelist sõna, mis on keelejuhtide poolt ette loetud. 94 keele juhi 3945 hääldusjuhu uurimine andis tulemuseks, et a) <em>h</em> väljahääldamine oli valdav (92% juhtudest); b) suurema esinemissagedusega sõnades oli sõnaalguline <em>h</em> enamasti lühem ja see jäeti välja hääldamata sagedamini kui väiksema esinemis sagedusega sõnades; c) esines tendents, et sõnades, kus <em>h</em>-l on tähendust eristav ülesanne, oli <em>h</em> veidi sagedamini ja veidi pikemalt välja hääldatud. 40 keelejuhi 1280 hääldusjuhu analüüs näitas, et a) väiksema esinemissagedusega sõnu ei palataliseeritud märgatavalt vähem kui suurema esinemissagedusega sõnu ning b) sõnu, kus palatalisatsiooni esinemine eristab tähendusi, palataliseeriti rohkem.</p> <p><strong>Abstract. Mari-Liis Kalvik and Liisi Piits: Word frequency and a meaning-distinguishing function of a phoneme as a reason for variation.</strong> The article investigates the variation of word-initial /h/ and palatalization in i-stemmed monosyllabic words with a (C)VVC structure. Two possible causes of the variation were examined: word frequency and meaning-distinguishing function of a phoneme. Material was collected by means of a reading task. The text consisted of words with both the word-initial /h/ and palatalized consonants. Altogether, 5225 pronunciations were analysed. The results show that: a) in 92% of occasions the word-initial /h/ was pronounced; b) in high frequency words, the word initial /h/ was shorter or absent more often than in low frequency words; c) the word-initial /h/ in a meaning-distinguishing position tended to be more often pronounced and to be longer; d) consonant palatalization in i-stemmed words with a (C)VVC structure did not depend significantly on word frequency; and e) in the words where palatalization had a meaning- distinguishing function, the palatalized consonant was slightly longer than in the words where the function did not exist.</p> <p><strong>Keywords:</strong> Estonian, word-initial /h/, palatalization, reading experiment, word frequency, meaning-distinguishing function, duration</p> 2019-12-17T17:00:59+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.1.05 Estoñol, a computer-assisted pronunciation training tool for Spanish L1 speakers to improve the pronunciation and perception of Estonian vowels 2020-01-28T14:30:34+02:00 Katrin Leppik katrin.leppik@ut.ee Cristian Tejedor-García cristian@infor.uva.es <p>Over the past few years the number of online language teaching materials for non-native speakers of Estonian has increased. However, they focus mainly on vocabulary and pay little attention to pronunciation. In this study we introduce a computerassisted pronunciation training tool, Estoñol, developed to help native speakers of Spanish to train their perception and production of Estonian vowels. The tool’s training program involves seven vowel contrasts, /i-y/, /u-y/, /ɑ-o/, /ɑ-æ/, /e-æ/, /o-ø/, and /o-ɤ/, which have proven to be difficult for native speakers of Spanish. The training activities include theoretical videos and four training modes (exposure, discrimination, pronunciation, and mixed) in every lesson. The tool is integrated into a pre/post-test design experiment with native speakers of Spanish and Estonian to assess the language learners’ perception and production improvement. It is expected that the tool will have a positive effect on the results, as has been shown in previous studies using similar methodology.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Katrin Leppik ja Cristian Tejedor-García: Estoñol, mobiilirakendus hispaania emakeelega eesti keele õppijatele vokaalide häälduse ja taju treenimiseks.</strong> Eesti keele õppimiseks on loodud mitmeid e-kursusi ja mobiilirakendusi, kuid need keskenduvad peamiselt sõnavara ja gram matika õpetamisele ning pööravad väga vähe tähelepanu hääldusele. Eesti keele häälduse omandamise lihtsustamiseks töötati välja mobiilirakendus Estoñol, mis on mõeldud hispaania emakeelega eesti keele õppijatele. Varasemad uurimused on näidanud, et hispaania emakeelega eesti keele õppijatele valmistab raskusi vokaalide /ɑ, y, ø, æ, ɤ/ hääldamine. Mobiilirakenduse sisu on jagatud seitsmeks peatükiks, kus on võimalik harjutada vokaalipaaride /i-y/, /u-y/, /ɑ-o/, /ɑ-æ/, /e-æ/, /o-ø/, /o-ɤ/ tajumist ja hääldamist. Iga peatükk algab teoreetilise videoga, millele järgnevad taju- ja hääldusharjutused. Mobiilirakenduse mõju hindamiseks keeleõppija hääldusele ja tajule plaanitakse läbi viia eksperiment.</p> <p><strong>Märksõnad:</strong> CAPT, eesti keel, hispaania keel, L2, hääldus, taju, vokaalid, Estoñol</p> 2019-12-17T17:10:50+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.1.06 Keele asend eesti palatalisatsioonis 2020-01-28T14:30:33+02:00 Anton Malmi anton.malmi@ut.ee Pärtel Lippus partel.lippus@ut.ee <p>Artiklis uuritakse palatalisatsiooni mõju konsonandi ja talle eelneva vokaali häälduskohale ja kestusele. Katse viidi läbi elektromagnetartikulograafi abil, mis mõõdab katseisiku artikulaatoritele liimitud sensorite liikumist kolmemõõtmelises ruumis. Tulemused näitasid, et palataliseerimisega kaasnes konsonandi ja talle eelneva vokaali hääldamisel keele kõrgem ja eespoolsem asend. Keele eesosa kõrgus oli vähesel määral palatalisatsioonist mõjutatud, kuid kõrguse muutumine ei olnud süsteemne. Tulemused ei näidanud palatalisatsiooni süstemaatilist efekti ka konsonandi ja talle eelneva vokaali kestusele. Ainult üksikutel juhtudel pikenes hääliku kestus palataliseeritud kontekstis olulisel määral.</p> <p><strong>Abstract. Anton Malmi and Pärtel Lippus: The position of the tongue in Estonian palatalization.</strong> This article analyses the effect of secondary palatalization of alveolar consonants on the place of articulation and the segmental duration in Estonian CVC words. The study was carried out with 21 test subjects using a Carstens AG501 electromagnetic articulograph. The results show that the place of articulation of palatalized consonants was always higher and more anterior than that of non-palatalized consonants. The back of the tongue was raised towards the hard palate, but the height of the apical part of the tongue was not systematically affected by palatalization. With few exceptions, the duration of the vowels and consonants were not affected by palatalization.</p> <p><strong>Keywords:</strong> articulatory phonetics, experimental phonetics, articulation, palatalization, Estonian, duration, Carstens AG501</p> 2019-12-17T17:17:44+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.1.07 Production of Estonian vowels by Finnish speakers 2020-01-28T14:30:32+02:00 Einar Meister einar.meister@ttu.ee Lya Meister lya.meister@ttu.ee <p>In the study, we examined the production of Estonian vowel categories by second language (L2) speakers of Estonian (native language Finnish) and compared them to those of native Estonian (L1) speakers. The vowel systems of the two languages are very similar: all eight Finnish vowels have close counterparts in Estonian, though Estonian has one more vowel category. The vowels for acoustic analysis were extracted from the target words embedded in sentences read by both L1 and L2 informants. The results showed that using the native Finnish vowel patterns for the Estonian counterparts has been a successful strategy – due to phonetic similarity of the shared vowels in the two languages, the L2 vowels assimilate well to Finnish L1 vowel categories. The L2 learners have acquired proper tongue position for the new vowel category /õ/ in tongue height and in front-back dimension, but deviate from the L1 speakers in use of the lip rounding gesture.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Einar Meister ja Lya Meister: Eesti vokaalid soome emakeelega keelejuhtide häälduses.</strong> Artiklis uuriti soome emakeelega keelejuhtide eesti vokaalide hääldust ja võrreldi seda eesti emakeelega keelejuhtide hääldusega. Eesti ja soome vokaalisüsteemid on väga sarnased – kõigil soome vokaalidel on eesti keeles foneetiliselt lähedane vaste. Eesti keeles on lisaks veel üks vokaalikategooria, s.o ümardamata keskkõrge tagavokaal /õ/. Uuringus kasutati eesti ja soome emakeelega keelejuhtide loetud samu lauseid, vokaalide akustiliseks analüüsiks eraldati neist rõhulised vokaalid. Kõigi vokaalide puhul leiti kolme formandi sagedused, millest esimene (F1) on seotud keele kõrgusega, teine (F2) keele ees-tagapoolsusega ja kolmas (F3) huulte ümardatusega. Tulemused näitasid, et (1) tänu soome vokaalide foneetilisele sarnasusele vastavate eesti vokaalidega oli soome emakeelega kõnelejate eesti vokaalide hääldus lähedane eesti emakeelega keelejuhtidele; (2) on omandatud küll /õ/-vokaali hääldusasend nii keele kõrguse (F1) kui ka ees-tagapoolsuse (F2) teljel, kuid F3 väärtuste põhjal paigutub soomlaste hääldatud /õ/ ümarate vokaalide rühma.</p> <p><strong>Märksõnad:</strong> eesti keel, soome keel, L2, vokaalide hääldus, akustiline analüüs</p> 2019-12-17T17:21:49+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.1.08 The perception of prominence: a Rapid Prosody Transcription study with Estonian listeners 2020-01-28T14:30:31+02:00 Nele Ots Ots@em.uni-frankfurt.de Eva Liina Asu eva-liina.asu@ut.ee <p>This study investigates the effect of different prosodic variables (e.g., pitch, syllable duration, presence of pitch accent and intonation boundary) and non-prosodic variables (e.g., type of verbal argument, presence of clause boundary, part-of-speech and number of syllables) on the perception of prominence in spontaneous Estonian. Following the methodology of Rapid Prosody Transcription, 396 randomly selected speech fragments from ten speakers were presented over the internet to 51 prosodically untrained listeners, whose task was to highlight the words they heard as prominent. The same dataset was annotated for intonational pitch accents and boundary tones by two experts. The results demonstrate that the strongest predictors of prominence perception are the pitch and duration of stressed syllables together with the presence of a pitch accent while the non-prosodic variables are somewhat weaker. The study corroborates earlier findings in that the perceptual salience in spoken language processing depends largely on the acoustic signal-based cues.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Nele Ots ja Eva Liina Asu: Prominentsuse taju eesti keeles: prosoodia kiirtranskribeerimise uurimus eesti keele kõnelejatega.</strong> Artikkel uurib eri prosoodiliste tunnuste (põhitoon, rõhulise silbi kestus, tooni aktsendi ja intonatsioonipiiri olemasolu) ning mitteprosoodiliste tunnuste (verbi argument, klausipiiri olemasolu, sõnaliik ja silpide arv) mõju prominentsuse tajule spontaanses eesti keeles. Lähtudes prosoodia kiirtranskriptsiooni (<em>Rapid Prosody Transcription</em>, RPT) metodoloogiast, esitati 396 juhuslikult valitud spontaanse kõne lõiku interneti teel 51-le prosoodia valdkonnas koolitamata kuulajale, kelle ülesandeks oli tekstis esile tõsta sõnad, mis kuuldusid neile rõhulisena. Kaks kõneprosoodia uurijat transkribeerisid samades kõne lõikudes tooniaktsendid ja intonatsioonipiirid. Tulemused näitavad, et prominentsuse taju tähtsaimad ennustajad on tooniaktsent, põhitoon ning silbi kestus. Mitteprosoodilised tunnused mõjutavad prominentsuse taju mõnevõrra vähem. Katse tulemused kinnitavad varasemate uurimuste järeldust, et tajutud prominentsus sõltub eelkõige akustilistest signaalipõhistest tunnustest.</p> <p><strong>Märksõnad:</strong> prominentsus, taju, intonatsioon, tooniaktsent, sõnaliik, argumendistruktuur, prosoodia kiirtranskriptsioon (RPT), eesti keel</p> 2019-12-17T17:26:57+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.1.09 Towards a vividness in synthesized speech for audiobooks 2020-01-28T14:30:30+02:00 Hille Pajupuu hille.pajupuu@eki.ee Rene Altrov rene.altrov@eki.ee Jaan Pajupuu jaan.pajupuu@industry62.com <p>The goal of this study was to determine which acoustic parameters are significant in differentiating the speaking styles of a narrator and that of male and female characters as voiced by a reader of audiobooks. The study was initiated by a need to improve the expressivity and differentiation of speaking styles in fiction books read out by synthesized voices. The corpus used as research material was created from an audio novel, as read by a professional male voice artist. To determine whether it is possible to identify these speaking styles from the voice of the reader, a web-based perception test consisting of 48 sentences was conducted. The results showed that the listeners identified all three styles. For acoustic analysis, the openSMILE toolkit was used and 88 eGeMAPS-defined parameters were extracted for every sentence in the corpus. All styles were differentiated by 38 statistically significant parameters. To improve vividness, synthesizers aimed at reading fiction books could be trained to perform all three styles.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Hille Pajupuu, Rene Altrov ja Jaan Pajupuu: Teel audioraamatute sünteeskõne elavdamisele.</strong> Uurimuse eesmärk oli teada saada, milli sed olulisemad akustilised parameetrid eristavad audioraamatu lugeja hääles jutustaja kõnet ning mees- ja naistegelaste otsekõnet. Uurimuse tingis vajadus parandada sünteeshäälega loetavate juturaamatute väljendus rikkust ja kõnestiilide eristatavust. Uurimismaterjalina kasutati professionaalse meeshäälega loetud audioromaani „Tõde ja õigus I“ põhjal loodud korpust. Et teada saada, kas audioraamatu lugeja hääle põhjal on kuulaja võimeline eristama eri kõnestiile (jutustaja kõnet, mees- ja naistegelaste otsekõnet), koostati 48 lausest koosnev tajutest. Testi tulemused näitasid, et kuulajad tundsid ära kõik kolm kõnestiili. Akustiliseks analüüsiks kasutati kogu korpuse materjali. openSMILE’i tööriistaga ekstraheeriti kõnest iga lause jaoks 88 eGeMAPSis defineeritud parameetrit. Statistiliselt oluliselt eristasid kõnestiile 38 parameetrit, millest 18 oli seotud hääle kvaliteedi ja tämbriga, 11 hääle valjusega, 8 hääle kõrgusega ja 1 tempoga. Kuna tajutest ja akustiliste parameetrite analüüs näitasid, et audioraamatus eristusid nii jutustaja kõne, naistegelaste otsekõne kui ka meestegelaste otsekõne, võib pidada otstarbekaks õpetada juturaamatuid ettelugevaid süntesaatoreid esitama kõiki kolme kõnestiili.</p> <p><strong>Märksõnad:</strong> audioraamatud, kõnestiil, otsekõne, karakteri kõne, GeMAPS, kõneanalüüs, ekspressiivne kõnesüntees</p> 2019-12-17T17:33:50+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.1.10 Intensiivsus, rõhk ja välde eesti keeles 2020-01-28T14:30:29+02:00 Heete Sahkai heete.sahkai@eki.ee Meelis Mihkla meelis.mihkla@eki.ee <p>Uurimuses vaadeldakse, kas ja millised intensiivsuse parameetrid eristavad eesti keeles (a) lauserõhutut, lauserõhulist ja emfaatilise lauserõhuga sõna, (b) sõnarõhulist ja -rõhutut silpi ning (c) kolme väldet, ning kas võimalikud korrelatsioonid on sõltu matud põhitoonist. Intensiivsuse parameetritest on vaatluse all sõnarõhulise silbi intensiivsuse tase, intensiivsuse ulatus sõnas ja intensiivsuse kontuur rõhulises silbis. Uurimuse tulemusena leiti, et lause tasandi tingimusi ‒ lauserõhutut, lauserõhulist ja emfaatilise lauserõhuga sõna ‒ eristab üksteisest rõhulise silbi intensiivsuse tase, mis on tugevalt seotud rõhulise silbi põhitoonitasemega. Sõna tasandi tingimusi ‒ sõna rõhulist silpi ja välteastmeid ‒ eristavad intensiivsuse parameetrid seevastu on põhitoonist sõltumatumad. Sõnarõhulist silpi eristab rõhutust kõrgem intensiivsuse tase, ning välteastmeid eristavad intensiivsuse ulatus sõnas ja intensiivsusekontuur rõhulises silbis.</p> <p><strong>Abstract. Heete Sahkai and Meelis Mihkla: Intensity, stress, and quantity in Estonian.</strong> The study examines the correlations of overall intensity with a) deaccented, accented and emphatically accented words; b) stressed and unstressed syllables; and c) short, long and overlong word quantities. The study considers three intensity parameters: the intensity level and the intensity contour of the stressed syllable, and the intensity range of the word. The authors ask whether and which of these parameters correlate with the examined categories, and whether the possible correlations are independent of fundamental frequency. The study finds that the phrase level categories – deaccented, accented, and emphatically accented words – are distinguished by the intensity level of the stressed syllable, which correlates strongly with F0. The intensity parameters that correlate with the word level categories are more independent of F0. The stressed syllable is distinguished from the unstressed syllable by a higher intensity level. The three quantity degrees are distinguished by the intensity range of the word and the intensity contour in the stressed syllable.</p> <p><strong>Keywords:</strong> Estonian, word quantity, word stress, phrasal stress, emphasis, acoustic correlates, intensity, fundamental frequency</p> 2019-12-17T17:39:58+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.1.11 Sõnaalgulise /h/ hääldus samadel kõnelejatel avalikus ja argisuhtluses 2020-01-28T14:30:28+02:00 Pire Teras pire.teras@ut.ee <p>Selles artiklis käsitletakse sõnaalgulise /h/ hääldamist. Varem tehtud uurimused on osutanud /h/ häälduse olenemisele suhtlusolukorrast: argisuhtluses jääb /h/ tihti hääldamata, aga teksti lugedes ja avalikus suhtluses juhtub seda pigem harva. Lisaks suhtlusolukorrale on leitud muidki /h/ hääldust mõjutavaid tegureid. Tähelepanu ei ole aga pööratud sellele, kuivõrd varieerub /h/ hääldus samal kõnelejal eri suhtlusolukorras. Kaheksa keelejuhi häälduse analüüs näitab, et kõik hääldavad /h/-d rohkem avalikus kui argisuhtluses. Peamiseks /h/ hääldamist mõjutavaks teguriks osutus sõna lauserõhulisus: /h/-d hääldatakse oluliselt sagedamini rõhulistes kui rõhututes sõnades. Rõhuliste sõnade puhul oli keelejuhtide vahel oluline erinevus: kaks keelejuhti hääldas /h/-d teistest oluliselt vähem (enim rõhulistes sõnades pärast pausi ja vokaaliga lõppevat sõna ning harva esinevates sõnades), teised hääldasid /h/-d pea alati avalikus suhtluses ning argisuhtluses enim lausungialgulistes ja -lõpulistes sõnades. Rõhututes sõnades hääldas enamik keelejuhte /h/-d oluliselt rohkem avalikus suhtluses ning argisuhtluses hääldasid kõik kõnelejad /h/-d oluliselt rohkem pärast pausi.</p> <p><strong>Abstract. Pire Teras: Pronunciation of word-initial /h/ by same speakers in formal and informal speech.</strong> In the present paper, the pronunciation of word-initial /h/ is considered. Previous research has pointed to the influence of the communicative situation: in informal speech /h/ is frequently dropped, but while reading texts and in formal speech this rarely happens. In addition, other factors influencing the pronunciation of /h/ have been found. However, no attention has been paid to how the same speaker pronounces the wordinitial /h/ in different communicative situations. This analysis of the pronunciation of eight speakers shows that all of them retained /h/ more often in formal than in informal speech. The main factor influencing the pronunciation of /h/ is accentuation: /h/ is pronounced significantly more often in accented than in deaccented words. In the case of accented words, differences between speakers were found: two speakers dropped /h/ significantly more often (/h/ was more often retained after a pause, after a vowel-final word and in not frequent words), others pronounced it almost always in formal speech and in informal speech they used it more often in utterance initial and final words. In deaccented words, /h/ was significantly more often pronounced in formal speech (except for two speakers) and in informal speech after a pause.</p> <p><strong>Keywords:</strong> phonetics, word-initial /h/, variation, Estonian</p> 2019-12-17T17:44:02+02:00 ##submission.copyrightStatement##