Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful <p><span style="font-weight: 400;">The Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (ESUKA – JEFUL) publishes original research papers on the linguistics of Estonian and other Finno-Ugric languages. The journal aims to stimulate the linguistic study of Estonian and other Finno-Ugric languages and to raise the standards of research for the discipline as a whole. The journal is open to contributions from anyone who may wish to submit.&nbsp;</span><span style="font-weight: 400;">The publication of the submission is decided on the basis of peer reviews. </span></p> en-US jeful@ut.ee (Helen Plado & Pärtel Lippus) ivo.volt@ut.ee (Ivo Volt) Mon, 06 Sep 2021 16:29:48 +0300 OJS 3.1.2.4 http://blogs.law.harvard.edu/tech/rss 60 Foreword http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.00 <p>Foreword</p> Tuomas Huumo, Liina Lindström, Maarja-Liisa Pilvik Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.00 Mon, 06 Sep 2021 14:13:00 +0300 Löytyä-verbin konstruktioiden yhteydessä esiintyvä subjektin sijanvaihtelu http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.01 <p><strong>Abstrakti.</strong> Artikkeli tarkastelee <em>löytyä</em>-verbin konstruktioiden nominatiivi- ja partitiivisubjektin vaihtelua. Aineistona on korpuksista poimittu 779 havainnon satunnaisotos, jota tarkastellaan sekä kvantitatiivisesti tilastollisin menetelmin että kvalitatiivisesta näkökulmasta. Tutkimus pyrkii selvittämään, mitkä muuttujat vaikuttavat <em>löytyä</em>-verbin sisältävien lauseiden subjektien sijanvalintaan. Valikoidut muuttujat ovat subjektin luku, subjektin jaollisuus, subjektin sanaluokka, sanajärjestys, aikamuoto, subjektin ja verbin välinen kongruenssi sekä subjektin lemma, joka toimii satunnaismuuttujana. Regressioanalyysin keinoin subjektin sijanvalintaa ennustetaan mainittujen muuttujien ja niiden välisten vuorovaikutussuhteiden avulla. Laadullisessa analyysissa käsitellään myös näiden morfosyntaktisten ja semanttisten seikkojen vaikutusta lauseen eksistentiaalisuuden sekä subjektin kvantiteetin ja definiittisyyden tulkintaan.</p> <p><strong>Abstract. Rodolfo Basile, Ilmari Ivaska: Subject case alternation in constructions containing the Finnish verb <em>löytyä</em>.</strong> This article examines the nominative-partitive subject alternation occurring with constructions containing the Finnish verb <em>löytyä</em>. The material used is taken from corpora and consists of a random sample of 779 observations, analyzed both quantitatively by means of statistical methods, and from a qualitative point of view. The research aims at investigating which variables influence the case alternation of subjects of constructions containing the verb <em>löytyä</em>. The chosen variables are subject number, subject divisibility, subject part of speech, word order, tense, agreement and subject lemma, the only random variable. With the help of regression analysis, the subject case is predicted on the basis of said variables and of interactions between them. The qualitative analysis will also discuss the relationship these morphosyntactic and semantic variables have with the existential interpretations of the clause as well as with the subject quantity and definiteness.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Rodolfo Basile, Ilmari Ivaska: Subjekti käändevaheldus <em>löytyä</em>-verbiga konstruktsioonides.</strong> Artiklis uuritakse nominatiivi- ja partitiivikujulise subjekti vaheldumist soome keele <em>löytyä</em>-verbi sisaldavates konstruktsioonides. 779 vaatlust sisaldavat korpustest pärinevat juhuvalimit analüüsitakse nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete meetoditega. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, millised tegurid <em>löytyä</em>-verbi sisaldavate konstruktsioonide subjekti käändevalikut mõjutavad. Käsitletavad tegurid on subjekti arv, loendatavus, sõnaliik, konstruktsiooni sõnajärg, ajavorm ning subjekti ja verbi ühildumine. Juhusliku muutujana kaasatakse ka subjekti lemma. Regressioonanalüüsi abil ennustatakse subjekti käändevalikut mainitud tegurite ja nendevaheliste koosmõjude kaudu. Kvalitatiivse analüüsi käigus arutletakse ka selle üle, milline on nimetatud morfosüntaktiliste ja semantiliste tegurite mõju lause eksistentsiaalsele tõlgendusele ning subjekti kvantiteedile ja definiitsusele.</p> Rodolfo Basile, Ilmari Ivaska Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.01 Mon, 06 Sep 2021 14:22:30 +0300 ‑kin-liitteen semantiikasta ja diskursiivisista tehtävistä http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.02 <p><strong>Abstrakti.</strong> Artikkelissa tarkastellaan <em>‑kin</em>-liitteen sisältäviä nominaalisia ilmauksia, yhtäältä pronomineja, joissa ‑<em>kin</em> on sananmuodon kiinteä osa, ja toisaalta NP=<em>kin</em>-rakennetta, joissa ‑<em>kin</em> on itsenäiseen nominiin liitetty fokuspartikkeli. Lähtökohtana on oletus, että pro-sanoilla <em>jokin</em>, <em>kukin</em>, <em>mikin</em> on referentiaalisesti jotakin yhteistä NP=<em>kin</em>-rakenteen kanssa. ‑<em>kin</em>-liitteisiä pronomineja kuvataan selauksen käsitteen (rans. <em>parcours</em>, eng. <em>scanning</em>) avulla. Selaus tarkoittaa kielellistä operaatiota, jossa jonkin luokan jäseniä käydään läpi pysähtymättä yhdenkään niistä kohdalle. Yksinkertaisten pronominien (<em>jokin</em>, <em>kukin</em>) lisäksi huomio kohdistuu kahdesta pro-sanasta muodostuvaan distributiiviseen rakenteeseen <em>milloin mikin</em> ja sen diskursiivisiin käyttöihin. Artikkelissa esitetään, että selauksen käsite valottaa myös NP=<em>kin</em>-rakenteen merkitystä. ‑<em>kin</em>-partikkeli konstruoi NP:n tulkinnan taustalle luokan, jonka puitteissa sen tarkoite rinnastuu toisiin samankaltaisessa asemassa oleviin tarkoitteisiin. Tässä tapauksessa selausoperaatio ei koske NP:n referenssin rakentumista, vaan se vaikuttaa NP:n tarkoitteen statukseen osallistujana lausuman ilmaisemaan predikaatioon. ‑<em>kin</em> merkitsee, että tarkoitteeen ja predikaation suhde ei ole ainutkertainen. Selausoperaatiosta seuraa erilaisia tulkintoja sen mukaan, miten ‑<em>kin</em>-partikkelin konstruoima luokka muodostuu, ja aktivoiko partikkeli lausuman tulkinnassa yhden vai useamman fokuksen.</p> <p><strong>Abstract. Outi Duvallon: On the semantics and discourse functions of the Finnish clitic ‑<em>kin</em>.</strong> This paper presents a study on two kinds of nominal expressions containing the morpheme ‑<em>kin</em>, the pronouns composed of a stem (<em>jo</em>‑, <em>ku</em>‑, <em>mi</em>‑) and the suffix ‑<em>kin</em>, and the NP=<em>kin</em> construction in which ‑<em>kin</em> is a clitic focus particle attached to an independent noun. The starting point is the assumption that the pronouns with the suffix ‑<em>kin</em> have something in common with the NP=<em>kin</em> construction with respect to their referential properties. The analysis is based on the concept of <em>scanning</em> (Fr. <em>parcours</em>), defined as designating an operation that consists in going through items of a class without stopping at anyone. In addition to the simple pronouns <em>jokin</em> ‘something’, <em>kukin</em> ‘each one’, attention is paid to the two-part expressions with distributive meaning, such as <em>milloin mikin</em> ‘at different times, different things’. The paper aims to show that the concept of scanning makes it also possible to shed light on the meaning and discourse functions of the NP=<em>kin</em> construction.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Outi Duvallon: Liite ‑<em>kin</em> semantikast ja diskursiivsetest funktsioonidest.</strong> Artiklis vaadeldakse kaht tüüpi <em>kin</em>-liidet sisaldavaid nominaalseid väljendeid: asesõnu, kus ‑<em>kin</em> on sõnavormi osa, ning NP=<em>kin</em> konstruktsioone, kus ‑<em>kin</em> on iseseisva nimisõnaga liidetud fookuspartikkel. Lähtutakse eeldusest, et asesõnad <em>jokin</em>, <em>kukin</em>, <em>mikin</em> on referentsiaalselt mingis osas NP=<em>kin</em> konstruktsiooniga sarnased. <em>Kin</em>-liitelisi asesõnu analüüsitakse skaneerimise mõiste abil (pr. <em>parcours</em>, ingl. <em>scanning</em>). Skaneerimine tähistab tegevust, mille käigus vaadeldakse järjestikku mingi klassi liikmeid, ühelgi eraldi peatumata. Lisaks lihtasesõnadele (<em>jokin</em>, <em>kukin</em>) pööratakse tähelepanu kahest asesõnast koosnevale distributiivse tähendusega väljendile <em>milloin mikin</em> ja selle kasutusele diskursuses. Artiklis näidatakse, et skaneerimise mõiste võimaldab heita valgust ka NP=<em>kin</em> konstruktsiooni tähendusele ja diskursiivsetele funktsioonidele.</p> Outi Duvallon Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.02 Mon, 06 Sep 2021 14:35:24 +0300 Demonstratiivpronoomenid ja -adverbid määratlejatena. Miks me oleme siin ilmas, selles olukorras? http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.03 <p><strong>Kokkuvõte.</strong> Artiklis analüüsime eesti keele demonstratiivide referentsiaalseid omadusi sellistes konstruktsioonides, kus demonstratiivid kuuluvad definiitse määratlejana nimisõnafraasi koosseisu. Otsime vastust küsimusele, mille poolest erinevad demonstratiivadverb (nt <em>siin</em>, <em>seal</em>) ning demonstratiivpronoomen (<em>see</em>, <em>too</em>), kui need esinevad määratlejana koos kohakäändes nimisõnafraasiga (vrd <em>siin koolis</em> ja <em>selles koolis</em>). Oleme püstitanud hüpoteesi, et demonstratiivadverbid seostuvad ruumitähendust väljendavate substantiividega, demonstratiivpronoomenid esinevad aga nende substantiividega, mille referent on mitteruumiline. Uurimuse andmestik pärineb 2017. aasta eesti keele ühendkorpusest, kust oleme võtnud 100 lauset iga demonstratiivi kohta igas kohakäändes, seega kokku 2400 lauset. Materjali analüüsime kvantitatiivselt (tingimuslike otsustuspuude ja juhumetsadega) ning kvalitatiivselt. Uurimuse tulemused kinnitavad, et substantiivi semantilised omadused, täpsemalt substantiivi semantiline klass ning konkreetsus, on seotud määratleja valikuga. Kohatähenduses substantiividega esineb määratlejana sagedamini demonstratiivadverb, mittekoha tähenduses substantiivide määratlejana kasutatakse aga demonstratiivpronoomenit. Mittekohta tähistavate substantiivide korral mõjutab määratleja valikut omakorda sõna konkreetsus. Seega on võimalik demonstratiivseid määratlejaid eesti keeles kasutada referenti looval viisil.</p> <p><strong>Abstract. Helen Hint, Piia Taremaa, Maria Reile, Renate Pajusalu: Demonstrative pronouns and demonstrative adverbs as determiners in Estonian: why are we in “here world” in “this situation”?</strong> We investigate the variation of definite determiner constructions in Estonian: noun phrases with a demonstrative pronoun (<em>see</em> ‘this’, <em>too</em> ‘that’) or demonstrative adverb (<em>siin</em> ‘here’, <em>seal</em> ‘there’) as a determiner are contrasted. The question is what differentiates the use of a demonstrative pronoun and a demonstrative adverb if used in a determiner position in an NP. The data from Estonian National Corpus 2017 were tagged for semantic class of a noun, noun concreteness, and verb type. We collected 100 clauses for each sub-construction (six spatial cases crossed with four determiner forms), 2400 clauses in total. For statistical analysis, we used conditional random forests and inference trees. We show that nouns expressing spatial meaning prefer demonstrative adverbs as determiners, while non-spatial nouns combine with demonstrative pronouns. Spatiality-wise polysemous nouns exhibit more varied preferences. Adverbial determiners are more probably used with concrete nouns, and abstract nouns co-occur with pronominals. Overall, the frequency of demonstrative adverbs as NP attributes confirms that demonstrative adverbs are productive determiners in Estonian.</p> Helen Hint, Piia Taremaa, Maria Reile, Renate Pajusalu Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.03 Mon, 06 Sep 2021 14:51:19 +0300 Hyvin edessä, ihan yläpuolella, melkein vierellä – Mitä astemääritteet kertovat akseligrammien semantiikasta http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.04 <p><strong>Abstrakti.</strong> Projektiiviset grammit (kieliopilliset sanat, esimerkiksi <em>edessä</em>, <em>oikealla</em>, <em>yläpuolella</em>) asemoivat muuttujan (<em>Figure</em>) kolmiulotteiseen koordinaatistoon, jonka suhteutuskohtana on kiintopiste (<em>Ground</em>). Grammeilla on lisäksi skalaarisia merkityksiä, joita voidaan korostaa astemääritteiden avulla. Artikkelissa tarkastellaan suomen projektiivisten grammien esiintymismahdollisuuksia astemääritteiden kanssa, jotka ilmaisevat joko avointa (<em>melko</em>, <em>hyvin</em>) tai sulkeista skaalaa (<em>melkein</em>, <em>aivan</em>). Tarkastelussa erottuu kolme astemääritteen ja grammin yhteisesiintymän päätyyppiä. Tyypissä (1) muuttuja sijaitsee säiliömäisen kiintopisteen (kuten rakennuksen) sisäpuolella. Skalaarinen merkitys perustuu tällöin muuttujan vähenevään etäisyyteen kiintopisteen yhdestä sisärajasta (esimerkiksi seinästä): mitä lähempänä muuttuja sijaitsee rajaa, sitä korkeampi skalaarisuus (<em>Istuin teatterissa melko edessä ~ ihan vasemmalla</em>). Tyypissä (1) esiintyy niin avoimen kuin sulkeisen skaalan astemääritteitä. Kahdessa muussa päätyypissä muuttuja sijaitsee kiintopisteen ulkopuolella, ja skalaarisuus perustuu joko (2) muuttujan ja kiintopisteen välisen etäisyyden vähenemiseen (<em>Auto seisoi ihan</em> ’välittömästi’ <em>oven edessä</em>) tai (3) muuttujan skalaarisesti vähenevään poikkeamaan koordinaatiston jostain akselista (<em>Lamppu riippui melkein ~ täsmälleen</em> ’suoraan’ <em>pöydän yläpuolella</em>). Tyypeissä (2) ja (3) esiintyy vain sulkeisen skaalan astemääritteitä.</p> <p><strong>Abstract. Tuomas Huumo: What degree modifiers reveal about the meaning of Finnish spatial grams?</strong> Projective spatial grams (‘in front of’, ‘to the right of’, ‘above’) localize Figure (F) in a three-dimensional coordinate system with Ground (G) as its origin. This paper addresses the compatibility of Finnish projective grams with degree modifiers (DM). DMs comprise two types: a) open-scale DMs (‘somewhat’, ‘rather’, ‘very’) and b) closed-scale DMs (‘almost’, ‘quite’, ‘completely’). Three types of scalar meaning are observed. The first one (1) applies when F is inside G, and the scalar conceptualization is based on a decreasing distance between F and one extremity of the inside of G. In type (1), both open- and closed-scale DMs are felicitous. The two other types concern situations in which F is outside G and the scalar meaning is based on either (2) a decreasing distance between F and G or (3) an increasing preciseness of F’s alignment on an axis. In (2) and (3), only closed-scale DMs are felicitous.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Tuomas Huumo: Mida kõnelevad astmemäärused soome keele projektiivsete grammide tähenduse kohta?</strong> Projektiivsed grammid (‘ees’, ‘paremal’, ‘kohal’) lokaliseerivad kujundi (<em>Figure</em>) kolmemõõtmelises koordinaatsüsteemis, mille alguspunktiks on taust (<em>Ground</em>). Artiklis analüüsitakse soome keele projektiivsete grammide koosesinemise võimalusi kaht tüüpi astmemäärustega: a) avatud skaala astmemäärused (intensiivsusmäärused, nt ‘natuke’, ‘üsna’, ‘väga’) ja b) suletud skaala astmemäärused (täielikkusastme määrused, nt ‘peaaegu’, ‘täiesti’). Autor eristab kolme astmemääruse ja grammi koosesinemise põhitüüpi. Tüübis (1) asub kujund kolmemõõtmelise tausta seespool. Skalaarne tähendus põhineb kujundi ning tausta siseruumi ühe serva vahelise kauguse vähenemisel: mida lähemal paikneb kujund servale, seda kõrgem on skalaarsus (nt ‘Istusin teatris üsna ees ~ päris vasakul’). Tüübis (1) esinevad nii avatud kui suletud skaala astmemäärused. Ülejäänud kahes tüübis paikneb kujund väljaspool tausta, ning skalaarsus põhineb kas (2) kujundi ja tausta vahelise kauguse vähenemisel (nt ‘Auto seisis peaaegu ~ täitsa ukse ees’) või (3) kujundi asendi väheneval kõrvalekaldel koordinaatsüsteemi teatud teljest (nt ‘Lamp rippus peaaegu ~ täpselt laua kohal’). Tüüpides (2) ja (3) esinevad ainult suletud skaala astmemäärused.</p> Tuomas Huumo Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.04 Mon, 06 Sep 2021 15:01:38 +0300 The alternation between exterior locative cases and postpositions in Estonian web texts http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.05 <p><strong>Abstract.</strong> A probabilistic grammar approach to language assumes that grammatical knowledge has a probabilistic component and that this probabilistic knowledge of language is derived from language experience. It is assumed that the extent and nature of grammatical knowledge is reflected in language variation. In the present paper, the probabilistic variation patterns of the Estonian exterior locative cases and the corresponding postpositions are determined by exploring a large, manually annotated dataset of Estonian web texts. It is proposed that there are both similarities and differences in the morphosyntactic knowledge on the part of Estonian speakers as pertains to the three alternations: allative <em>~ peale</em> ‘onto’, adessive <em>~ peal</em> ‘on’, ablative <em>~ pealt</em> ‘off’. The study points towards the stability and direction of the factors that have been found significant in the previous studies. Multivariate analysis of corpus data shows that the grammatical knowledge of Estonian exterior cases and the corresponding postpositions is probabilistic and regulated by both morphosyntactic and semantic factors.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Jane Klavan: Eesti keele väliskohakäänete ja kaassõnade <em>peal</em>, <em>peale</em>, <em>pealt</em> kasutus eestikeelses veebis.</strong> Tõenäosusliku grammatika raamistikus eeldatakse, et grammatiline teadmine hõlmab endas tõenäosuslikku komponenti ja et see tõenäosuslik komponent pärineb suures osas keele kasutuse kogemusest. Sellistelt põhimõtetelt lähtuvate uurimuste eesmärgiks on mõõta grammatilise teadmise ulatust ja olemust nagu see peegeldub keelelises varieeruvuses. Esitan suuremahulise korpusuurimuse eesti keele väliskohakäänete ja nendega rööpselt tarvitatavate kaassõnade (<em>peale</em>, <em>peal</em>, <em>pealt</em>) paralleelsest kasutusest eestikeelsetel veebilehtedel. Korpusandmete multifaktoriaalne analüüs näitab, et grammatiline teadmine sellest rööpsest kasutusest on tõenäosuslik ja et seda reguleerivad nii morfosüntaktilised kui semantilised tegurid.</p> Jane Klavan Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.05 Mon, 06 Sep 2021 15:10:38 +0300 Comparing the productivity of Estonian deverbal suffixes -mine, -us, and -ja in five registers: A quantitative usage-based approach http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.06 <p><strong>Abstract.</strong> This article provides an empirical, usage-based account of the different aspects of morphological productivity of three Estonian deverbal suffixes: -<em>mine</em>, -<em>us</em>, and -<em>ja</em>, in five different registers. The fundamental quantitative measures developed by Baayen (1989, 1992, 1993) and his colleagues are applied to relatively small corpus samples in order to test how well these measures conform to the linguist’s intuition about the productivity of the derivation patterns under different communicative settings. The results suggest that while the sample size does affect the reliability of the results, the measures prove a useful approximation of productivity in different registers, even for samples with low token counts.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Maarja-Liisa Pilvik: Eesti keele deverbaalsufiksite -<em>mine</em>, -<em>us</em> ja -<em>ja</em> produktiivsuse võrdlus viies registris: kvantitatiivne kasutuspõhine lähenemine.</strong> Artikkel annab empiirilise, kasutuspõhise ülevaate kolme eesti keele deverbaalsufiksi – -<em>mine</em>, -<em>us</em> ja -<em>ja</em> – produktiivsusest viies eesti keele registris. Produktiivsuse eri aspekte näitlikustavad kvantitatiivsed mõõdikud (Baayen 1989, 1992, 1993), mis on leidnud morfoloogilise produktiivsuse uurimustes laialdast kasutust. Analüüsi tulemused näitavad, et selleks uurimuses kasutatud valimi võrdlemisi väike maht mõjutab mõnevõrra mõõdikute tõlgendamist ning nende usaldusväärsust. Samas haakuvad kvantitatiivse analüüsi tulemused hästi keeleteadlase intuitsiooniga ning kasutatud morfoloogilise produktiivsuse mõõdikud võivad seega olla eri registrite empiiriliseks võrdlemiseks kasulikud isegi siis, kui valimid on korpuslingvistilises mõistes väikesed.</p> Maarja-Liisa Pilvik Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.06 Mon, 06 Sep 2021 15:19:19 +0300 Object case variation of the pronoun mis ‘what’ in spontaneous spoken Estonian and Estonian dialects http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.07 <p><strong>Abstract.</strong> The Estonian language makes a systematic distinction between total and partial objects on the basis of semantic and syntactic features: total objects occur in nominative or genitive, partial objects in partitive. However, in the case of the interrogative-relative pronoun <em>mis</em> ‘what’, the partitive <em>mida</em> in the expected partial object position can be replaced with the nominative <em>mis</em>. The aim of this paper is to determine which variables significantly affect this object case variation, how the variation differs between contemporary speech and archaic dialects and what might have possibly motivated the development of this variation. This study is based on the data in the Phonetic Corpus of Estonian Spontaneous Speech and the Corpus of Estonian Dialects. The results show that the variation is most affected by verb type, clause type, length of the following word and dialect. It is concluded that there might be multiple motivations behind this variation, mainly language contact (or a lack of it in certain areas), high usage frequency of the pronoun <em>mis</em> and the effect of the standardisation of language.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Hanna Pook: Pronoomeni <em>mis</em> käände varieerumine objekti positsioonis spontaanses eesti keeles ja eesti murretes.</strong> Eesti keeles eristatakse täis- ja osasihitist mitmete semantiliste ja süntaktilise tunnuste põhjal; täissihitis on nominatiivis või genitiivis, osasihitis partitiivis. Relatiiv-interrogatiivpronoomeni <em>mis</em> puhul võib aga oodatud osasihitise positsioonis asendada partitiivi <em>mida</em> nominatiiviga <em>mis</em>. Selle artikli eesmärk on välja selgitada, millised tunnused mõjutavad oluliselt pronoomeni <em>mis</em> objekti käände varieerumist, kuidas see varieerumine erineb vanemates kohamurretes ja tänapäevases spontaanses kõnes ning mis on selle varieerumise võimalikud põhjused ja mõjurid. Analüüs põhineb eesti keele spontaanse kõne foneetilisel korpusel ja eesti murrete korpusel. Tulemused näitavad, et <em>mis</em> ja <em>mida</em> varieerumist osaobjekti positsioonis mõjutavad kõige enam verbitüüp, lausetüüp, järgneva sõna silpide arv ja murre. On tõenäoline, et pronoomeni <em>mis</em> käände varieerumine on korraga olnud mõjutatud mitmest tegurist, peamiselt keelekontaktidest (või kontaktivähesusest teatud piirkondades), pronoomeni <em>mis</em> suurest kasutussagedusest ja keele standardiseerimisest.</p> Hanna Pook Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.07 Mon, 06 Sep 2021 15:26:42 +0300 des-, mata- ja maks-konverbitarindi inforoll http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.08 <p><strong>Kokkuvõte.</strong> Artikkel käsitleb eesti keele <em>des</em>-, <em>mata</em>- või <em>maks</em>-konverbitarindit sisaldavat komplekslauset. Aluseks on kvalitatiivne uurimus, mille käigus on analüüsitud 1803 konverbitarindit sisaldava lause semantilisi, morfosüntaktilisi ja infostruktuurilisi tunnuseid. Antakse ülevaate sellest, missuguseid inforolle täidab konverbitarind põhilause suhtes ja missuguste teguritega seostub konverbitarindi inforolli varieerumine. Uurimusest selgub konverbitarindi neli põhilist inforolli: 1) raamistav teema, 2) reema taustaosa, 3) fookus ja 4) omaette infoüksus. Konverbitarindi inforoll seostub tihedalt sõnajärjega, nii konverbi kui ka tarindi asukohaga. Konverbialguline tarind toimib tavaliselt omaette infoüksusena, konverbilõpuline ja ühesõnaline tarind aga moodustavad põhilausega ühise infoüksuse. Tarindi inforoll oleneb seejuures tarindi asukohast: konverbilõpuline või ühesõnaline eestarind toimib tavaliselt raamistava teemana, sisetarind reema taustaosana ja järeltarind fookusena. Teistest teguritest seostuvad konverbitarindi inforolliga nt kirjavahemärgistus, põhilause kommunikatiivne tüüp, fookustavad üldlaiendid, konverbi laiendite pikkus ja struktuur ning semantiline funktsioon.</p> <p><strong>Abstract. Carl Eric Simmul: The informational role of Estonian ‑<em>des</em>, ‑<em>mata</em> and ‑<em>maks</em> converb constructions.</strong> This article discusses the complex clauses that entail an Estonian ‑<em>des</em>, ‑<em>mata</em> or ‑<em>maks</em> converb construction, i.e., an infinite construction functioning as a free modifier. The article is based on a study of 1803 sentences entailing a converb construction, and gives an overview of the informational roles of the converb construction as well as the main factors of its variation. The study revealed that the Estonian converb construction has four main informational roles: 1) frame-setting topic, 2) background of the comment, 3) focused part of the comment and 4) distinct information unit. The informational role of a converb construction mainly depends on the word order. A construction starting with a converb normally functions as a distinct information unit. A construction ending with a converb or consisting only of a converb normally forms an unitary information unit together with the main clause. The specific informational role of the construction ending with a converb or consisting only of a converb is dependent on the position of the construction: constructions located before the main clause function as topics, constructions located inside the main clause function as the background part of the comment, constructions located after the main clause function as foci. Other important factors related to the informational role are, for example, the interpunction, the communicative type of the main clause, focusing adverbs, the semantic function of the converb construction, the length and structure of the arguments of the converb construction.</p> Carl Eric Simmul Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.08 Mon, 06 Sep 2021 15:31:32 +0300 Mis juhtus ja kes tegi? Põhjustamisahela eestikeelsed väljendusvahendid http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.09 <p><strong>Kokkuvõte.</strong> Artikkel käsitleb kausatiivsuse väljendusvahendeid suulises eesti keeles. 14 eesti keelt emakeelena kõnelejat kirjeldasid 43 videoklipis kujutatud põhjustamisahelat. Uurimuse esimene eesmärk oli saada ülevaade kasutatud väljendusvahenditest. Materjalis esinesid täielikult põhjuslikkust väljendavad vahendid (põhjustamis- ja tulemussündmust sisaldavad) ja põhjustamisahela osade sidujad. Põhjustamissituatsiooni osasündmuste seos võidi jätta eksplitsiitselt väljendamata, osi ühendati ka sõnaga <em>ja</em> või <em>ning</em>, sidesõnadega (nt <em>sest</em>) ja konnektiividega (nt <em>mille peale</em>). Põhjustamisahela väljendusvahenditena kasutati ka relatiivlauseid, <em>des</em>-konverbi, <em>v</em>-kesksõna, elatiivi, komitatiivi, kaassõnu, erinevaid konstruktsioone (nt analüütilisi kausatiivikonstruktsioone) ja derivatiivseid ning leksikaalseid kausatiive. Teine eesmärk oli vaadata väljendusvahendite jagunemist erinevate situatsioonitüüpide vahel. Kõigis kirjeldustes esines näiteid, milles põhjustamissituatsiooni osi eksplitsiitse väljendusvahendiga ei seotud, seoti sõnadega <em>ja</em> või <em>ning</em> või kasutati mõnda muud siduvat sõna. Kõikide situatsioonitüüpide kirjeldamiseks kasutati ka põhjuslikkust väljendavaid muutuskonstruktsioone, relatiivlauseid, derivatiivseid ja leksikaalseid kausatiive.</p> <p><strong>Abstract. Kairit Tomson, Ilona Tragel: What happened and who did it? Means of expressing causality in Estonian.</strong> The aim of this paper is to give an overview of the means of causal chain in Estonian and to describe how those means are distributed between causal situation types. The results of this research are based on the experiment with 14 Estonian speakers who described 43 video clips by answering the question “What happened?”. The video clips originate from the project “Causality across Languages”. Participants described causal situations by using 1) constructions (e.g <em>rebib pooleks</em> ‘tears apart’, <em>ajab naerma</em> ‘makes laugh’, <em>palub visata</em> ‘asks to throw’), 2) morphological causatives, 3) lexical causatives, 4) linking words between subevents (e.g <em>ja</em> ‘and’, <em>nii et</em> ‘so that’, <em>sest</em> ‘because’ and relative pronouns), 5) other morphosyntactic means (<em>des</em>-converb, case suffixes, postpositions). In addition, subevents were mentioned without adding any linking word in between.</p> Kairit Tomson, Ilona Tragel Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.09 Mon, 06 Sep 2021 15:38:00 +0300 Kuhu suundub püsivus? Verbidega jääma ja jätma väljendatud sündmuste kujutamine katses http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.10 <p><strong>Kokkuvõte.</strong> Uurimus põhineb autorite välja töötatud joonistamise ja häälega mõtlemise katse tulemustel. Katses paluti katseisikutel (21 eesti keelt emakeelena kõnelejat) kujutada ja selgitada katse läbiviijale 24 verbi suunda (näiteks nooltega). Selles artiklis esitame täpsemalt neist kahe – <em>jääma</em> ja <em>jätma</em> – analüüsi. Verb <em>jätma</em> on <em>jääma</em> kausatiivtuletis. See mõjutab ka nende tähenduserinevust – <em>jääma</em> on passiivsem, <em>jätma</em> aga aktiivsem ja agenti rõhutav. Katseisikute kujutiste ja selgituste põhjal kirjeldame, milline oli noolte suund kujutistel ja millistest elementidest koosneb mõlema uuritava verbi skeem. Selgus, et katseisikud kujutasid verbi <em>jätma</em> suunda nooltega, verbi <em>jääma</em> oli kujutatud pigem punktide, täppide, ringide või kaarjate joontega. Kujutistel ja selgitustes avaldusid ka tüüpilised skeemi osalised: JÄÄJA, JÄTJA ja JÄETU. Mõlema verbi tegevuse aega kujutati ja selgitati minevikulisusega. Sarnane on ka nende verbide mõistemetafoorsus: mõlemad kajastavad pigem negatiivset hinnangut. Verbi <em>jääma</em> tähenduses on olulisel kohal see, et potentsiaalne muutus ei toimu. Verb <em>jätma</em> väljendab aga seda, et potentsiaalse muutuse mittetoimumine põhjustatakse.</p> <p><strong>Abstract. Ilona Tragel, Jane Klavan: The direction and participants of the events expressed by the verbs <em>jääma</em> and <em>jätma</em>: a drawing experiment.</strong> We use an innovative experimental design to extract the regularities of the general conceptual structure from the speakers’ mind: a drawing task with a thinkaloud protocol. 21 native speakers of Estonian provided schematic representations of 20 experimental verbs and 4 control verbs. Our discussion focuses on <em>jääma</em> ‘stay, remain’ and <em>jätma</em> ‘leave something somewhere’. <em>jääma</em> typically expresses intransitive events and <em>jätma</em> transitive events. We zoom in on the following topics: transitivity and causativity, the positive/negative evaluation of the activity, the schematic representation of the direction of verbs and the elements belonging to the verb schema. Our study shows that the differences in the transitivity of the two verbs are reflected in the drawings and explanations given by the participants. Our results confirm the general prediction that abstract verbs have an image-schematic direction, but the specifics of the direction vary according to the type of verb.</p> Ilona Tragel, Jane Klavan Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.10 Mon, 06 Sep 2021 15:45:27 +0300 When Finnish and Karelian person systems come together: Comparing open person constructions in Border Karelian dialects http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.11 <p><strong>Abstract.</strong> This article is a contribution to the recent discussion on open reference and especially on open second-person singular usage in Finnish and other European languages. The article focuses on four referentially open person constructions – namely the zero construction, the necessive construction, the second-person singular construction, and the imperative construction – and their interplay and variation in spoken discourse in Border Karelian dialects. The aim of this article is three-fold. First and foremost, it argues that the aforementioned open person constructions are fundamentally four separate types. Second, it aims to expand the on-going discussion on open reference in Finnish by introducing the person system of its closely related but highly endangered cognate language, Karelian. Third, it raises the following question: In a wider Finnic context, is the zero construction, above all, a Finnish way of leaving the reference open and unspecified?</p> <p><strong>Kokkuvõte. Milla Uusitupa: Kui soome ja karjala isikusüsteemid kohtuvad: avatud isikukonstruktsioonide võrdlus piiriala karjala murretes.</strong> Artikkel on täiendus hiljutisele diskussioonile avatud viitesuhtest ja eriti avatud ainsuse teise isiku kasutusest soome keeles ja teistes Euroopa keeltes. Artikkel keskendub neljale avatud viitesuhtega isikukonstruktsioonile – nullkonstruktsioon, netsessiivkonstruktsioon, ainsuse teise isiku ja imperatiivkonstruktsioon – ning nende vastastikusele mõjule ja varieerumisele piiriala karjala murrete suulises diskursuses. Artiklil on kolm eesmärki. Esimene ja peamine eesmärk on osutada, et eelmainitud avatud isikukonstruktsioonid moodustavad neli põhitüüpi. Teiseks, artikkel laiendab käimasolevat diskussiooni avatud viitesuhtest soome keeles, tutvustades ohustatud lähisugulaskeele, karjala keele isikusüsteemi. Kolmandaks tõstatab artikkel küsimuse, kas läänemeresoome keelte kontekstis on nullkonstruktsioon just soome keelele omane viis jätta viitesuhe avatuks ja täpsustamata.</p> Milla Uusitupa Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.11 Mon, 06 Sep 2021 15:49:54 +0300 Kas elliptiline (nimisõnata) kaassõnafraas on olemas? http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.12 <p><strong>Kokkuvõte.</strong> Sõnaliigiliselt on kaassõnade ja määrsõnade klass võrdlemisi erinevad. Kaassõnu on keeles suhteliselt väike ja piiratud hulk, neid tekib aja jooksul küll juurde, kuid kaassõnaks grammatiseerumine muudest sõnaliikidest on pikem protsess. Kaassõna defineerivaks omaduseks on esinemine alati koos nimisõna(fraasi)ga, mille käände kaassõna määrab. Määrsõnade klass seevastu on suur ja heterogeenne, määrsõnu saab hõlpsasti juurde tuletada tuletusliidete abil. Ometi ühendab kaas- ja määrsõnu see, et suur osa kaassõnu võib esineda samas tähenduses ka määrsõnana. Artiklis on uurimise all sõnad, mis võivad esineda nii kaassõna kui ka määrsõnana, säilitades seejuures sama funktsiooni. Kolme sõna (<em>asemele</em>, <em>peale</em> ja <em>läbi</em>) näitel on fookuses kontiinum kaassõna ja määrsõna (ja abimäärsõna) vahel, kus kaassõnafraasi obligatoorseks osaks olev nimisõna(fraas) võib olla kadunud, kuid sisuliselt vähem või rohkem hõlpsasti juurde mõeldav. Selline kontiinum kaassõna, määrsõna ja ühendverbi vahel peegeldab keele paindlikkust ja kõneleja valikuvõimalusi väljenduda võimalikult täpselt vastavalt suhtluseesmärgile.</p> <p><strong>Abstract. Ann Veismann: Can we speak about adpositional phrases without complements?</strong> The aim of the present study is to examine the continuum between adpositions and adverbs in Estonian. The paper focuses on three words that can be used with the same meaning either as adpositions or as adverbs: <em>asemele</em> ‘instead of [allative case]’, <em>peale</em> ‘onto’ and <em>läbi</em> ‘through’. Data for the study was collected from the Estonian National Corpus 2019 via Sketch Engine. Adpositional phrases without a complement encompass the following possibilities: a) a complement noun is mentioned in the same or the previous sentence; b) a complement noun has occurred somewhere in the foregoing text; c) a suitable complement noun can be established from general knowledge about the world; d) phrases with a quasi-complement, e.g. with a noun that could be a complement even though it is not in complement case (genitive) but in a local case (elative or allative); e) phrases with a demonstrative pro-adverb which refers to the place of the complement entity. The study also discusses verb-particle combinations with the same adverbs. Verb-particle combinations with <em>asemele</em> are more typical combinations than those with <em>peale</em> and <em>läbi</em> which usually form more idiomatic phrasal verbs. One implication of this study is that the continuum between the adposition and adverb reveals the linguistic flexibility which enables language users the possibility of expressing themselves exactly according to the needs of the communication situation.</p> Ann Veismann Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.12 Mon, 06 Sep 2021 15:54:49 +0300 The Finnish exclusive-negative construction ei…ku(i)n in the network of exclusion expressions http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.13 <p><strong>Abstract.</strong> This paper shows that Finnish has the option of expressing ‘only’-like exclusive meaning with a clausal construction, here called the Exclusive-Negative Construction, ENC. It is similar to the better-known French <em>ne…que</em> construction but differs from it at many points where Finnish and French grammar differ, especially in the way negation is expressed in the two languages. The Finnish ENC contains overt negation, which accounts for its somewhat narrower distribution than the alternative option, the use of the focus particle <em>vain/vaan</em> ‘only’. Adopting the Construction Grammar framework, the paper argues that the ENC is a simple clausal construction with the idiosyncrasy of mixed polarity, a formal division of the clause into a negative and affirmative part. Derivation from an underlying comparative is rejected, but it is shown that the ENC has associations to more explicit ways of expressing exclusion. These conclusions receive support from dialectal and other non-standard data.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Maria Vilkuna: Soome keele välistav-eitav konstruktsioon <em>ei...ku(i)n</em> välistust väljendavate keeleliste vahendite võrgustikus.</strong> Artiklis näidatakse, et soome keeles võib väljendada välistavat tähendust (nagu <em>ainult</em>) lausekonstruktsiooniga, mida artiklis nimetatakse välistavaks-eitavaks konstruktsiooniks (<em>the Exclusive-Negative Construction</em>, <em>ENC</em>). See sarnaneb prantsuse keele konstruktsiooniga <em>ne...que</em>, ent erineb sellest mitmes aspektis, kus soome ja prantsuse keel üldiseltki erinevad, eriti mis puudutab eituse väljendamise viise kahes keeles. Soome konstruktsioon sisaldab eksplitsiitset eitust, mis seletab seda, miks konstruktsiooni kasutusala on mõnevõrra kitsam kui selle alternatiivil, fookuspartiklil <em>vain/vaan</em> ‘ainult’. Kasutades konstruktsioonigrammatika raamistikku, näidatakse artiklis, et ENC on lausekonstruktsioon, mille eripäraks on kahetine polaarsus: konstruktsioon jaotub vormiliselt eitavaks ja jaatavaks osaks. Väidetakse, et konstruktsioon ei ole tuletatud komparatiivikonstruktsioonist, kuid on seotud eksplitsiitsemalt välistust väljendavate vahenditega. Neid järeldusi toetavad murrete ja muu mittestandardse keelekasutuse andmed.</p> Maria Vilkuna Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2021.12.1.13 Mon, 06 Sep 2021 16:00:13 +0300