Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful <p>The Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (ESUKA – JEFUL) publishes linguistic articles and large-scale studies on Estonian and other Finno-Ugric languages, as well as special theme issues. Papers on general linguistics are published only when they draw on data from the Estonian or other Finno-Ugric languages or when the treatment is important for the study of Estonian and other Finno-Ugric languages. The journal is open to contributions from anyone who may wish to submit. The only criterion for publication is the quality of the submission, which is decided on the basis of blind peer review (the names of the author and reviewer are both kept anonymous). The journal has an international advisory board. The journal aims to stimulate the study of the Estonian and other Finno-Ugric languages and to raise the standards of research for the discipline as a whole.</p> en-US urmas.sutrop@kirmus.ee (Urmas Sutrop) ivo.volt@ut.ee (Ivo Volt) Wed, 23 Jan 2019 00:00:00 +0200 OJS 3.1.1.0 http://blogs.law.harvard.edu/tech/rss 60 Foreword / Eessõna / Eḑḑisõnā http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.00 Foreword / Eessõna / Eḑḑisõnā Valts Valts Ernštreits, Karl Pajusalu ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.00 Mon, 31 Dec 2018 00:00:00 +0200 A journey of discovery through the Livonian world: the scholarly work of Tiit-Rein Viitso http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.01 <p>This article presents a survey of Tiit-Rein Viitso’s studies on Livonian. Viitso has studied a variety of aspects of this southernmost Finnic language. In the current article, Viitso’s studies on Livonian are grouped into six parts: studies on (1) Livonian pronunciation and word prosody; (2) grammar; (3) vocabulary; overviews of the (4) Livonian language; the (5) Livonian language in the Finnic context; and (6) Livonian folklore, culture, and people. The most important part of Viitso’s Livonian studies concerns gradation in Livonian and its complicated system of morphophonological alternations. His research activities have been crowned with remarkable monumental works including the largest Livonian dictionary to date with an extensive grammatical survey (2012). Being deeply interested in the Finnic languages, Viitso has studied the historical contacts of the Livonian language and its broader Finnic context.</p><p><strong>Kokkuvõte. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Uurimisreis läbi liivi maailma: Tiit-Rein Viitso uurimused.</strong> Artiklis antakse ülevaade emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso liiviteemalistest uurimustest. Liivi keel on olnud Viitsole paeluvamaid keeli juba üle 50 aasta. Liivi keelt on ta uurinud kõige erinevamatest aspektidest. Artiklis on Viitso liivi uurimusi vaadeldud kuues suures rühmas, milleks on uurimused (1) liivi hääldusest ja sõnaprosoodiast, (2) liivi grammatikast, (3) sõnavarast; lisaks ülevaated (4) liivi keelest, (5) liivi keelest läänemeresoome kontekstis, (6) liivi folkloorist, kultuurist ja inimestest.</p><p><strong>Märksõnad</strong>: Tiit-Rein Viitso, läänemeresoome keeled, liivi keel, uurimisajalugu</p><p><strong>Kubbõvõttõks. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Tuņšlimiz reiz leb līvõd mōīlma: Tiit-Rein Viitso tuņšlimizt.</strong> Kēras āt vaņţõltõd profesor Tiit-Rein Viitso līvõkīel tuņšlimiz tīed. Līvõ kēļ um vȯnd Viitso pierāst ikš amā interesant kēļ jemīņ äbku 50 āigastõ. Ta um tuņšlõn līvõ kīeldõ setmiņ aspektist. Sīes kēras Viitso tuņšlimiztīed at jagdõd kūdõ gruppõ: (1) līvõ kīel īeldimi ja sõnād prozodij, (2) līvõ kīel gramatik, (3) līvõ sõnād, (4) iļammizt kērad iļ līvõ kīel, (5) līvõ kēļ vāldamiersūomõ kīeld siegās, (6) līvõ folklōr, kultūr ja rovst.</p> Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.01 Mon, 31 Dec 2018 00:00:00 +0200 The relationship between the Enlightenment and the survival of the Livonian language in Salaca Parish http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.02 <p>In the 18th century, the Livonian language in Salaca Parish became the subject of academic interest, and also persecution. This article examines the contradictory challenges posed by the Age of Enlightenment, primarily the exclusion of the Livonian language from public use that was carried out with the help of administrative and legal measures. The sources for the article include contemporary descriptions, as well as data related to the families that can be identified as being Livonians. The differing attitudes of the two largest manor administrators toward the Livonian peasants and their language is highlighted along with the ensuing consequences. There is also a description of the projects and undertakings that were impacted by the Enlightenment at the parish’s larger manors. To start, the article defines the borders of the Livonians’ linguistic island in the first half of the 18th century, and in conclusion, a comparison is provided of the language usage of the Livonians in this same area in the first half of the 19th century.</p><p><strong>Kokkuvõte. Aldur Vunk: Seosed valgustusaja ja liivi keele püsimise vahel Salatsi kihelkonnas.</strong> Valgustusliikumise mõju Balti kubermangudes ei väljendunud kõikjal positiivsete arengute kaudu ja 18. sajandil ei suudetud ühiskonda kaasajastada tasakaalustatult, hävitamata elutervele kultuurile omast paljusust. Valgustusaeg koos samal ajal süvenenud pärisorjusega oli Salatsi liivi talupoegadele mitmeti väljakutsuv; võrreldes varasema ajaga sõltus nende kultuurilise ja keelelise omapära püsimine kohalikest mõisnikest ja nende heakskiidul ametisse pandud pastoritest. See polnud aga kaugeltki parim võimalus, sest koos uue mentaliteedi võidulepääsemisega oli suurenenud lõhe ka haritud ja valgustatud inimeste eneste vahel. Liivlaste kultuurilist emantsipatsiooni takistasid seisuslikud tõkked ja Salaca kihelkonna kaugus nii kubermangu- kui ka kreisikeskustest ei võimaldanud siia koonduda rohkematel haritlastel kui pastor ja mõisnike koduõpetajad. Liivlaste identiteedi väga oluline nõrgenemine valgustusaja kestel Salatsi kihelkonnas on tuvastatav nende asustusalana kirjeldatud piirkonna kiires kahanemises 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi alguses. Ometi polnud Salatsi kihelkond valgustusajal vaimse elu orbiidilt kadunud ja täielikku pimedusse mattunud kolgas, kus valgustusideed oleks olnud täiesti tundmatud. Pigem suurenes sellel ajastul haritud inimeste iseteadlike suundumiste osakaal ja palju sõltus ka Salatsi kihelkonna väheste haritlaste huvidest. Samal ajal kui saksakeelsesse teadusperioodikasse jõudis teadmine akadeemilist huvi pakkuvast liivlaste kultuurist, algas selle väljenduste mahasurumine. Aastatel 1742–1778 kihelkonnakogudust teeninud pastor Johann Conrad Burchard saatis Peterburi Teaduste Akadeemia liikmele August Ludwig von Schlözerile liivi keele alase kaastöö ja jätkas selle keele uurimist Salatsi kihelkonnas. Tema järeltulija, pastor Ignatius Franz Hackel, võttis aga eesmärgiks liivi talupoegade iidse ja omapärase kultuuri hävitamise, mis ühiskonna poolt tema kätte antud volituste ja pika ametiaja (1778–1836) toel ka teoks sai. Lisaks pastoritele oli suur osakaal talupoegade elu suunamisel mõisnikel. 1738. aastal poolitatud Salatsi mõisa kahes pooles olid tingimused liivi kultuuri säilimisele erinevad. Salatsi kihelkonnas elanud liivlastest kasutas oma emakeelt kauem Svētciemsi mõisa kogukond. Seda mõisa pidasid 18. sajandil valdavalt kohalikud või samast piirkonnast pärit mõisnikud ja väljapaistvaim neist oli Riia literaatide suhtlusringkonda kuulunud kihelkonna sillakohtunik Friedrich Gustav von Dunten. 1769. aastal mõisa üle võtnud parun Dunten korraldas samal aastal kohalike talupoegade keele jäädvustamise Riia Toomkiriku ülempastori ja konsistooriumi koolijuhi Immanuel Justus von Esseni juures. Samal ajal Vecsalaca mõisas suurejoonelisi ja ajastule iseloomulikke kultuurimonumente püstitanud parun Friedrich Hermann von Fersen rõhutas küll oma majapidamise kuulumist antiikse ja germaani kultuuri mõjuvälja, kuid aitas ise kaasa seal veel elujõulise liivi kultuuri väljasuretamisele.</p><p><strong>Märksõnad</strong>: liivlased, Salaca kihelkond, Vecsalaca, Svētciems, Ķirbiži, 18. sajand, liivi keel</p><p><strong>Kubbõvõttõks. Aldur Vunk: Sidtõkst sieldõmāiga ja līvõ kīel pīlimiz vail Salāts mōgõrs.</strong> Sieldõmāiga likkimiz mȯj 18. āigastsadā Baltijs iz ūo set pozitīvi. Sieldõmāiga īdskubs vǟrgõdāigaks vȯļ Salāts mōaŗīntijizt pierāst lǟlam. Nänt kultūr ja kīel pīlimi tǟnkiz mȯiznikīst ja päpīst. Bet se võimi sugīd iz ūo amā paŗīmi, sīestõ põŗg kovāld rovzt eņtš vail kazīz jo sūrõks. Līvlizt identitēt 18. āigastsadā lopāndõks pūol ja 19. āigastsadā īrgandõksõs ei jo vōjlizõks, sīestõ jo piškizõks ei mō, kus ne jelīzt, ja Salāts immõrkouț vȯļ kougõn sidāmist. Salāts immõrkouț umīțigid iz ūo täužiņ pimdõ kūož, kus sieldõmāiga mõtkõd äb vȯlkst vȯnnõd tundtõbõd. Sīel īž āigal, ku saksā tieudlizt āigakērad sizzõl päzīzt tieutõd iļ līvõd kultūr, īrgiz ka līvõd kultūr mōzõ pīkstimi. Päp Johann Conrad Burchard sōtiz Pētõrburg Tieud Akadēmij nõtkõmõn August Ludwig von Schlözerõn eņtš tuņšlimiztīe iļ līvõ kīel ja jatkīz līvõ kīel tuņšlimiztīedõ Salāts immõrkouțš ka pierrõ. Bet täm tagāntuļļi, päp Ignatius Franz Hackel, īrgiz artõ līvõ kultūrõ nei ku set sȭitiz. 1738. āigasts Salāts mȯizõ sai jagdõt kōd jagūks. Sīe Pivākilā jags līvõ kēļ sai kȭlbatod amā kōgim. Mȯiznikā Friedrich Gustav von Dunten tigtiz līvõd kultūrõ. Bet nägțõbõks Vanāsalāts mȯizõ barōn Friedrich Hermann äbțiz artõ līvõd kultūrõ.</p> Aldur Vunk ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.02 Mon, 31 Dec 2018 00:00:00 +0200 Delights and distractions: descriptions and vocabulary in the 1927 and 1928 Livonian ethnographic expedition materials of Ferdinand Linnus http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.03 <p>Estonian researcher <em>Ferdinand Linnus</em> (1895–1942) was the first professional ethnologist to work with the Livonians. During three expeditions in 1927 and 1928, he spent seven months in the Livonian villages and recorded his observations and consultant accounts in nine notebooks, which he titled “Liivi etnograafia” (<em>Livonian Ethnography</em>). This is a unique, though underutilised, resource. The goal of this article is to publish a selection of F. Linnus’s notes and to acquaint researchers with this resource, which provides information on Livonian traditional culture and its related terminology in Livonian. This article provides accounts of delights and distractions – enjoyments and pastimes – from consultants representing every Courland Livonian dialect. Without altering their content, the accounts have been supplemented and arranged so they form fluid texts understandable to the reader. The content in Livonian is left in its original spelling with the corresponding form in the modern Livonian orthography given in brackets.</p><p><strong>Kokkuvõte. Renāte Blumberga: Rõõmud ja takistused: Ferdinand Linnuse 1927. ja 1928. aasta liivi etnograafiliste ekspeditsioonide materjalide kirjeldused ja sõnavara.</strong> Eestlane Ferdinand Linnus (1895–1942) oli esimene elukutseline etnoloog, kes töötas liivlaste juures. Kolme ekspeditsiooni käigus 1927. ja 1928. aastal viibis ta liivi külades kokku seitse kuud ning kirjutas keelejuhtide jutustusi üles üheksas vihikus, millele andis pealkirja “Liivi etnograafia”. See on ainulaadne allikate kogum, mida seni pole uurimustes peaaegu üldse kasutatud. Käesoleva artikli eesmärgiks on avaldada väike osa Ferdinand Linnuse üleskirjutustest ning tutvustada uurijatele seda allikat, mis pakub teavet liivi rahvuskultuurist ja sellega seonduvast terminoloogiast liivi keeles. Käesolevasse publikatsiooni on valikuliselt koondatud liivlaste jutustusi naudingute ja meelelahutuste kohta. Keelejuhid esindavad kõiki Kuramaa liivi keele murdeid. Jutustusi on nende algset sisu muutmata täiendatud ja korrastatud nii, et kujuneks ladus ja lugeja jaoks arusaadav tekst. Liivi keeles üles kirjutatud tekst on avaldatud vastavalt originaalile, aga nurksulgudes on esitatud tänapäeva liivi kirjakeele vaste.</p><p><strong>Märksõnad</strong>: etnograafia, leksika, keelekontakt, kultuurikontakt, liivi keel, liivi kultuur</p><p><strong>Kubbõvõttõks. Renāte Blumberga: Virtimi ja mīel lagtimi: kērad ja sõnāvīļa Ferdinand Linnus 1927. ja 1928. āigast līvõd etnogrāflizt ekspedītsijd materiāliš.</strong> Ēstli Ferdinand Linnus (1895–1942) vȯļ ežmi profesionāli etnolog, kis vȯļ kilās līvlizt jūs. Kuolm ekspedītsij āigal 1927. ja 1928. āigasts ta jelīz līvõd kilīs īdskubs seis kūdõ ja kēratiz ilzõ eņtš tǟdõl pandõd ažād ja kīeljūodijizt nīžõd īdõks rōntõ sil, näntõn īdskubs ta āndiz nim “Līvõd etnogrāfij”. Se um īdkȭrdali kub, mis seņtš pigātagā äb ūo tuņšlimižis kȭlbatõd. Sīepierāst sīe kēra ilzandõks um ulzõ andõ īd piškīz jag F. Linnus ilzkēratõkšist, las tuņšlijizt sōgõd tundtõbõks sīe materiālõks, mis tarmõb tieutidi iļ līvõd irdiz kultūr ja sīesõ kȭlbatõd sõnāvīļa. Kērast āt lieudtõb līvõd nīžõd iļ virtimiz ja mīel lagtimiz, ja kīeljūodijid ātõ perīņ jegāst Kurmō līvõd kīelmurdst. Nīžõd, mõitiņtõmõt nänt sižāliz, āt pandõd kõrdõl ja sǟdõd nei, laz suggõg jõvīst jūokšiji ja luggijiz pierāst arū sodõb tekst. Līvõ kīelkõks ilzõ kēratõd tekst um ulzõ andtõd nemē se um kēratõd origināls, bet kvadrātklāmbaŗis se um nägțõd tämpizõs līvõ kērakīels.</p> Renāte Blumberga ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.03 Mon, 31 Dec 2018 00:00:00 +0200 Livonian social networks and language shift http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.04 <p>This article presents a study of Livonian social networks in the beginning of the 20th century during a time of language shift. In this study, I examine whether the Livonian communities were experiencing a language shift irrespective of the population displacements during the two World Wars, which has often been given as the main reason for the Livonian language shift to Latvian. I apply the Network Strength Scale to examine if social network centrality played a role in the language shift. The study focuses on the Livonian villages of Vaid and Sīkrõg and social factors relevant to the mapping of the social network are taken from Edgar Vaalgamaa’s survey in 1935–1937. The results indicate that generational differences played a more important role than centrality in the social network in determining Latvian influence.</p><p><strong>Kokkuvõte. Patrick O’Rourke: Liivi keele sotsiaalsed võrgustikud ja keele vahetus.</strong> Artikkel tutvustab uurimust Kuramaa liivlaste sotsiaalsetest võrgustikest 20. sajandi esimesel poolel, kui keelevahetus liivi keelelt läti keelele oli juba alanud. Autor vaatleb, kuivõrd liivi kogukondades sõltus keelevahetus kahe maailmasõja aegsest elanikkonna deporteerimisest, mida on tavaliselt peetud keelevahetuse põhjuseks. Rakendatakse suhtlusvõrgustike tugevuse analüüsi, et selgitada, kas isiku keskne asend sotsiaalses võrgustikus oli keelevahetuse jaoks oluline. Uurimus keskendub liivi küladele Vaid ja Sīkrõg. Sotsiaalsete võrgustike kaardistamiseks on valitud olulised tegurid Edgar Vaalgamaa poolt aastatel 1935–1937 läbi viidud küsitluse põhjal. Tulemused näitavad, et läti keele mõju ulatus sõltub rohkem põlvkondlikest erinevustest kui isiku asendist sotsiaalses võrgustikus. Artikkel põhineb autori magistritööl, mis on kaitstud 2016. aastal Yorki Ülikoolis.</p><p><strong>Märksõnad</strong>: ajalooline lingvistika, sotsiolingvistika, sotsiaalsed võrgustikud, keelevahetus, liivi keel</p><p><strong>Kubbõvõttõks. Patrick O’Rourke: Līvõ kīel sotsiālizt võrgõd ja kīel vaidimi.</strong> Kēra tuņšlõb Kurāmō līvõd sotsiāliži võrgidi 20. āigastsadā ežmizõs pūolsõ, ku vȯļ irgõn līvõ kīel vaidimi lețkīelkõks. Kēratiji vaņțlõb, kui ulzõ ajjimi kōd mōilmasuodā āigal mȯjīz kīel vaidimiz līvõd kubgõņis. Sīe pierāst um kõlbātõd rovst võrgõd viššit analīz. Analīz abkõks um seļțõd, või se, ku rištīngõn um vȯnd sidāmi kūož sotsiālizt võrgõd sizāl, um vȯnd ka tǟdzi kīel vaidimiz āigal. Tuņšlimizõs amā jemīņ ātõ vaņțõltõd līvõd kilād Vaid ja Sīkrõg. Sotsiālizt võrgõd tǟtimiz pierāst um kȭlbatõd Edgar Vālgamō 1935.–1937. āigast tīedõd rovkizzimi. Tuņšlimi nägțõb, ku lețkīel mȯjjimi jemīņ um sidtõd sugkazāmõks, äbku rištīng kūožõks sotsiālizt võrgõd sizāl. Kēra alīzõks um kēratijiz magistõrtīe, mis um kaitstõd 2016. āigasts York Iļīzskūols.</p> Patrick O’Rourke ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.04 Mon, 31 Dec 2018 00:00:00 +0200 Chasing Livonian heritage on the Livonian Coast http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.05 <p>In 2018, the Livonian cultural space was added to the Latvian National List of Intangible Cultural Heritage, a step towards inclusion in the corresponding UNESCO list. This article seeks to document the present state of Livonian intangible cultural heritage, especially Livonian language, on the Livonian Coast. Currently, this territory is not visually demarcated and is divided among three local governments. This split also can be seen in the display of information. Signs and displays use Livonian, but their quality should be improved. Though the Latvian State Language Law states that Livonian and Latvian names can be used together on the Livonian Coast, no official bilingual signs exist. Tourism business operators rarely use Livonian heritage in their offerings. Community organisations have been more active in this regard. At their events, one can become acquainted with the cultural heritage of this region and hear Livonian.</p><p><strong>Kokkuvõte. Baiba Šuvcāne, Valts Ernštreits: Liivi pärandi otsinguil Liivi rannal.</strong> 2018. aastal kanti liivi kultuuriruum Läti rahvusliku vaimse kultuuripärandi nimekirja, et järgnevalt viia see vastavasse UNESCO nimekirja. Artikli eesmärk on dokumenteerida liivi vaimse kultuuripärandi olukorda tänapäeval, seda eriti liivi keele ajaloolisel kasutusalal Kuramaa Liivi rannas. Praegu on Liivi rand visuaalselt märgistamata ala, mis on jagatud kolme omavalitsuse vahel. Halduslik killustatus kajastub ka teabe paigutamisel. Viitadel ja stendidel on kasutatud liivi keelt, kuid liivikeelse teabe kvaliteet vajab parandamist. Ehkki Läti keeleseaduses on sätestatud, et Liivi rannas on lubatud kohtade ja organisatsioonide nimetustes kasutada läti keele kõrval ka liivi keelt, ei ole tänaseni paigaldatud ühtegi ametlikku kakskeelset silti. Ka turismiettevõtjad on loiud liivi pärandi, sealhulgas liivi keele kaasamisega oma reklaaminfosse. Aktiivsemad on ühiskondlikud organisatsioonid, kelle korraldatud üritustel on Liivi rannas võimalik tundma õppida mitmekesist kohalikku kultuuripärandit ja kuulda liivi keelt, mis ühendab liivi kultuuriruumi erinevaid tahke.</p><p><strong>Märksõnad</strong>: vaimne pärand, keele dokumenteerimine, keelekeskkond, keeleline maastik, liivi keel</p><p><strong>Kubbõvõttõks. Baiba Šuvcāne, Valts Ernštreits. Līvõd rāndas līvõd pierāndõkst vȯtšõs.</strong> 2018. āigast lopāndõksõl Līvõd īlma sai kēratõd Lețmō Rov vaimliz pierāndõks nimkerrõ ja īrgiz eņtš riek UNESCO nimkēra vōŗțõ. Kēra nīžõb iļ sīe, kui tǟdõl pandõb līvõd vaimli pierāndõks, īžkiz kēļ, um tämpõ Līvõd rāndas. Tämpõ Līvõd rānda äb ūo riekmīen nǟdõb ja um jagdõd kuolm mōgõr vail. Se um nǟdõb ka tieut äbīdlimizõs lagtimizõs Līvõd rāndas. Šiltõd ja stendõd pǟl um kȭlbatõd ka līvõ kīeldõ, bet tieut kvalitētõ vȯlks tīemõst jo paŗīmõks. Sīel īž āigal, laz kil Lețmō Vald kīel pandõks kītõb, ku Līvõd rāndas kūožnimīs ja mūši nimīs lețkīel kūoral võib kȭlbatõ ka līvõ kīeldõ, tämpiz sōņõ äb ūo tīedõd mitīdtõ kōdkēļiz šiltõ. Ka turism jeddõvõtājizt äb võrkõt tarmõ võimizt tundtõbõks sōdõ līvõd pierāndõksõks, ka līvõ kīelkõks. Täs jo kierdõd āt seļtšõd – nänt suggimižis Līvõd rāndas võib nǟdõ setmiņpūoļizt kultūr pierāndõkst ja kūlõ līvõ kīeldõ, mis um Līvõd īlma arīdi īdõkubbõ palštiji element.</p> Baiba Šuvcāne, Valts Ernštreits ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.05 Mon, 31 Dec 2018 00:00:00 +0200 The role of Livonian in Latvia from a sociolinguistic perspective http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.06 <p>This article examines the role of Livonian in present-day Latvia and describes the Livonian language situation in the context of Latvia’s language situation and current sociolinguistic issues. It describes how Livonian language and culture are represented in Latvian law, along with possibilities for realising Livonian language rights, bringing attention to the Livonians as an ethnicity, and understanding issues relating to Livonian, while also describing the use of terminology in the Livonian context. The Livonians cannot exactly be described as a “minority”. The Livonians are something more, they are a part of the modern Latvian language and also of Latvian culture and the culture of Latvia in general. And yet, the Livonian nation and language are independent entities. Therefore, the position of Livonian within Latvia should be seen from two perspectives: the preservation, development, and revitalisation of the use of Livonian as well as the mutual influence of Livonian and Latvian.</p><p><strong>Kokkuvõte. Ina Druviete, Gunta Kļava: Liivi keele roll Lätis sotsiolingvistilisest perspektiivist.</strong> Artikkel käsitleb liivi keele rolli tänapäeva Lätis, esitades liivi keele olukorra lühikirjelduse läti keele olukorra ja aktuaalsete sotsiolingvistiliste probleemide kontekstis. Lisaks liivi keele ja kultuuriga seonduva Läti seadusandluse kajastamisele on artiklis visandatud võimalused liivi keele õiguste realiseerimiseks, pöörates laiemat tähelepanu liivlaste kui rahva ja liivi keele probleemide mõistmisele, samuti pakkudes olukorrale vastavat terminite kasutust. Võib järeldada, et liivlased Lätis ei vasta terminile ‘vähemusrahvas’. Liivlased on midagi enamat, nad on kaasaegse läti keeleruumi osa ja ka Läti kultuuri osa tervikuna. Samal ajal on liivlased rahvana ja liivi keel eraldi iseseisev üksus. Seetõttu tuleks liivi keele positsiooni Lätis vaadelda kahest vaatevinklist: ühelt poolt on oluline liivi keele kasutuse säilitamine, arendamine ja taaselustamine, teisalt läti ja liivi keele omavahelise mõju jälgimine.</p><p><strong>Märksõnad</strong>: keele püsimine, keelepoliitika, keelesituatsioon, keele staatus, läti keel, liivi keel</p><p><strong>Kubbõvõttõks. Ina Druviete, Gunta Kļava: Līvõ kīel jag Lețmōl sotsiolingvistik perspektīvst.</strong> Kēra nīžõb iļ līvõ kīel jag tämpiz Lețmōl, tarmõb iļvaņtlõks iļ līvõ kīel vȯlmiz Lețmōl lețkīel ja sīe tämpizt sotsiolingvistik problēmõd kontekstõs. Lețmō pandõkst sizzõl kēratõd līvõ kīel ja kultūr status kūoral kēra nīžõb iļ võimizt līvõ kīel õigõmd kȭlbatimiz pierāst, īžkizt vaņtlõs līvõd rov ja līvõ kīel mūoštamizt, ja tarmõs terminidi līvõd tämpiz kȭrda pierāst. Võib kītõ, ku Lețmōl līvlizt pierāst äb kõlb termin ‘minoritāt’. Līvõd ātõ midāgõst jemīņ, ne ātõ tämpiz lețkīel jag ja ka Lețmō kultūr jag amnämnizt. Sīel īž āigal līvõd nemē rovz um ka īžpīliji ažā. Sīepierāst līvõ kīeldõ Lețmōl vȯlks vaņtlõmõst kōdst aspektõst: līvõ kīel kȭlbatimiz prațțimi, kazāntimi ja ūd pǟl jellõ kutsimi īdst pūolst, ja līvõ ja lețkīel eņtšvailizt mȯjjimizt tuoizõst pūolst.</p> Ina Druviete, Gunta Kļava ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.06 Mon, 31 Dec 2018 00:00:00 +0200 Non-modal phonation associated with stød vowels in Livonian http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.08 <p>Livonian is unique among the Finnic languages in possessing a two-way tonal contrast in primary stressed syllables. Observed already in the earliest linguistic descriptions of Livonian, this two-way contrast between stressed syllables with stød (also called broken tone) and plain tone closely resembles the tonal system of Latvian with which Livonian has been in close long-term contact. This paper describes a pilot study, which used six measurements of spectral tilt (h1-h2, h1-F1, h1-F2, h1+h2/2-F1, h1-F3, F2-F3) to determine whether Livonian stød was associated with any non-modal phonation, specifically creaky voice. Spectral tilt is the degree to which intensity decreases as frequency increases (Gordon and Ladefoged 2001). Earlier researchers (e.g., Vihman 1971) have noted that stød vowels tend to be laryngealised, therefore, creaky voice is a likely candidate for non-modal phonation associated with stød. The method in this study is based on that used by Esposito (2004) in her similar study of Santa Ana del Valle Zapotec. The study used data from archival recordings of Pētõr Damberg, a speaker of the East Dialect of Courland Livonian from the village of Sīkrõg, and focused on measurement of CVV syllables containing either [ǭ] or [ō] (IPA: [o̞ː] and [oː]).</p><p><strong>Kokkuvõte. Uldis Balodis: Mittemodaalne fonatsioon liivi keele katketooniga sõnade vokaalides.</strong> Liivi keel on läänemeresoome keelte seas mõneti ainulaadses olukorras, kuna sõnade pearõhulistes silpides ilmneb tonaalne vastandus. Juba varasemad liivi keele kirjeldused on näidanud, et selles vastanduvad katketoon ehk <em>stød</em> ja püsitoon. Toonisüsteemi poolest on liivi keel sarnane läti keelega, millega liivi keel on olnud pikaajalises kontaktis. Käesolevas artiklis uuritakse, kas liivi <em>stød</em> on seotud mittemodaalse fonatsiooniga, eriti nn käriseva häälega (<em>creaky voice</em>). Selle kindlaks tegemiseks mõõdeti spektrikallet (<em>spectral tilt</em>) kuuest punktist (h1-h2, h1-F1, h1-F2, h1+h2/2-F1, h1-F3, F2-F3). Spektrikalle on aste või punkt, kuhu intensiivsus võib sageduse suurenedes tõusta (Gordon and Ladefoged 2001). Käesolevas uurimuses kasutatud meetod põhineb samal meetodil, mida kasutas Esposito (2004) oma uurimuses Santa Ana del Valle Zapotec kohta. Ainestik on pärit idaliivi keelejuhilt Pētõr Dambergilt (Kuramaalt Sīkrõgi külast). Analüüsitud materjal sisaldas CVV esisilbiga sõnu, kus esinesid pikad vokaalid [ǭ] või [ō] (IPA: [o̞ː] ja [oː]). Varasemad uurimused (nt Vihman 1971) on näidanud, et <em>stød</em>iga vokaalid kalduvad olema larüngaliseeritud, mistõttu võib <em>stød</em>i puhul kärisevat häält seostada mittemodaalse fonatsiooniga, seda osutavad ka selle artikli tulemused.</p><p><strong>Märksõnad</strong>: toon, stød, katketoon, fonatsioon, spektrikalle, kärisev hääl, liivi keel</p><p><strong>Kubbõvõttõks. Uldis Balodis: Līvõ kīel īžkillijizt äbmodāli fonātsij katkāndõksõks sõņši.</strong> Līvõ kēļ um īžki vāldamiersūomõ kīeld siegās, sīest ku sīe ežmis zilbsõ võib vȱlda kakš tūoņõ (katkāndõks agā murdtõd tūoņ ja tazzi/ nūziji tūoņ). Siedā kūlizt jõvā ežmizt līvõ kīel tuņšlijizt. Līvõ kīel ja lețkīel tūoņõd sistēmõd ātõ väggi ītizt, sīest ku nänt rõkāndijizt ātõ kōgiņ jellõnd īdtuoiz kūoral. Sīes tuņšlimizõs um kȭlbatõd kūd spektõr vändit (engliš kīels <em>spectral tilt</em>) aigõ (h1-h2, h1-F1, h1-F2, h1+h2/2-F1, h1-F3, F2-F3). Sīen um sēļțamõst, või līvõ kīel katkāndõks um mingi eņtšvīți fonātsij tīp. Spektõr vändit um āiga, mis nägțõb, kui pǟgiņ kildzit sadāb, až sagdit nūzõb (Gordon ja Ladefoged 2001). Jedmilizt tuņšlimizt (ngț. Vihman 1971) ātõ nägțõnd, ku katkāndõksõks īžkillijizt jūs um lieudtõb laringalizātsij, ja keržiji ēļ sugūb äbmodālizõst fonātsijst. Sīe tuņšlimiz pierāst kȭlbatõd metod um seļļi īž nemē Esposito (2004) kȭlbatiz Santa Ana del Valle zapotek kīel tunšlimiz pierāst. Tuņšlimiz materjalõks ātõ Kurāmō idālīvõ murd rõkāndijiz Pētõr Damberg tekstõd (Damberg vȯļ Sīkrõg kilāst). Analīz pierāst sait võttõd sõnād CVV ežmiz zilbõks, missõs āt pitkād īžkillijizt [ǭ] agā [ō] (IPA: [o̞ː] ja [oː]).</p> Uldis Balodis ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.08 Mon, 31 Dec 2018 00:00:00 +0200 Observations on affricates in Livonian http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.09 <p>The aim of the current article is to observe affricates in Livonian. Studies on the Finnic languages have described affricates in South Estonian, Veps, Votic, and Karelian, while Livonian affricates are poorly studied. The phonetic data used in this article show that the voiceless alveolar affricate /ts/ [͡ts], voiceless palatal alveolar affricate / tš/ [͡tʃ], and their voiced counterparts /dz/ [d͡ z] and /dž/ [d͡ ʒ] are found in the Livonian phonological system. Also, the occurrence of a palatalised /ḑš/ [d͡ <sup>j</sup>ʃ] was detected. The words containing affricates are primarily Latvian loanwords as well as descriptive and onomatopoeic words. There are some acoustic characteristics that differentiate Livonian affricates from consonant clusters. For instance, the duration of affricates is quite short, being sometimes even shorter than that of single fricatives. The transition from the stop to the following fricative in Livonian affricates is not as sharp as in the case of similar consonant clusters. Also, the existence of the broken tone or stød must not be ignored in Livonian, as it can cause changes in the location of the syllable boundary.</p><p><strong>Kokkuvõte. Tuuli Tuisk: Tähelepanekuid liivi keele afrikaatide kohta.</strong> Artikli eesmärk on kirjeldada liivi keele afrikaate. Lääne meresoome keeltest on afrikaate kirjeldatud lõunaeesti, vepsa, vadja ja karjala keeles, liivi keele afrikaadid on aga suures osas seni kirjeldamata. Artiklis kasutatud foneetiline ainestik näitab, et liivi keele fonoloogilises süsteemis on olemas helitu alveolaarne afrikaat /ts/ [͡ts], helitu palataalalveolaarne /tš/ [͡tʃ] ja nende helilised vasted /dz/ [d͡ z] ja /dž/ [d͡ ʒ]. Lisaks on täheldatud palataliseeritud afrikaati /ḑš/ [d͡ <sup>j</sup>ʃ]. Afrikaate sisaldavad sõnad on eeskätt läti keele laensõnad, deskriptiivsed ja onomatopoeetilised sõnad. Esinevad mõned iseloomulikud akustilised tunnused, mis eristavad liivi keele afrikaate konsonantühenditest. Näiteks on afrikaadi kestus üsna lühike, olles mõnikord lühem üksikust frikatiivist. Üleminek sulult frikatiivile on afrikaatide puhul sujuvam kui vastava konsonantühendi puhul. Afrikaatide hääldamisel on oluline ka katketooni esinemine. Nimelt võib katketoon tingida häälduses silbipiiri asukoha muutuse.</p><p><strong>Märksõnad</strong>: fonoloogia, foneetika, konsonandid, afrikaadid, läänemeresoome keeled, liivi keel</p><p><strong>Kubbõvõttõks. Tuuli Tuisk: Tǟdõlpanmizt iļ līvõ kīel afrikātõd.</strong> Kēra tuņšlõb līvõ kīel afrikātidi. Vāldamiersūomõ kēļšti afrikātõd ātõ lieudtõb jedālēsti, vepsā, vaḑā ja karjala kīels. Sīegid līvõ afrikātõd äb ūotõ nei jõvīst tuņšõltõd. Fonētili material sīes kēras nägțõb, ku līvõ kīel fonolōgij sistēms attõ seļļizt afrikātõd: /tš/ [͡tʃ], /dz/ [d͡ z], /dž/ [d͡ ʒ] ja /ḑš/ [d͡ <sup>j</sup>ʃ]. Sõnād, kus attõ afrikātõd, attõ amā jemīņ lețkīelstõ täpīņtõd sõnād, deskriptīvizt ja onomatopoetik sõnād. Līvõ kīel afrikātidi äb või piddõ īņõzkillijid kubūdõks. Nägțõbõks afrikātõd attõ killõld lītizt, jo lītimizt äbku īžki frikatīv. Iļlǟmi t-st agā d-st frikatīv pǟlõ äb ūo nei vaimi ku īņõzkillijizt kubsõ. Tǟdzi um ka līvõ kīel katkāndõks agā murdtõd tūoņ. Až siedā īeldõb, zilb rubīž võib vaidõ eņtš kūož.</p> Tuuli Tuisk ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.09 Mon, 31 Dec 2018 00:00:00 +0200 The supine inessive construction in Salaca Livonian http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.10 <p>The supine inessive form in Salaca Livonian appears in a copular construction or as a sole predicate, and is usually associated with progressive and futurate readings. The linguistic data analysed in this study consist of example sentences in Salaca Livonian that are provided with Latvian, German, and/or Swedish translations. The data originate from the 19th century when Livonian was still spoken by Livonian-Latvian bilingual speakers in the northern part of Latvia. The present paper aims to study the functions and possible development of the supine inessive construction in detail, including the possibility of contact-induced change. The study takes a functional-typological and usage-based approach. We suggest that the usages of the supine inessive form reveal both language-internal development as well as instances of contact-induced development, more precisely reanalysis of Latvian forms with a similar function and/or form.</p><p><strong>Kokkuvõte. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu: Supiini inessiivikonstruktsioon salatsiliivi keeles.</strong> Salatsi liivi keeles on supiini inessiivivorm kasutusel koopulat sisaldavas konstruktsioonis või iseseisva predikaadina, olles üldiselt seostatav progressiivsete ja tulevikuliste tähendustega. Uurimuses analüüsitava keelematerjali moodustavad salatsiliivikeelsed näitelaused koos läti-, saksa- ja/või rootsikeelsete tõlgetega. Materjal pärineb 19. sajandist, mil salatsi liivi keel kõlas veel liivi-läti kakskeelsete kõnelejate suus Läti põhjaosas. Siinse artikli eesmärgiks on käsitleda täpsemini supiini inessiivikonstruktsiooni funktsioone ja võimalikku arengut, sh ka kontaktist tingitud muutuse võima likkust. Analüüsimisel on aluseks võetud funktsionaal-tüpoloogiline ja kasutuspõhine lähenemine. Artiklis näidatakse, et supiini inessiivivormi kasutus juhtude hulgas on nii selliseid, mis annavad tunnistust keelesisesest arengust, kui ka selliseid, mis viitavad keelekontaktist tingitud arengule, täpsemini sarnast funktsiooni ja/või vormi kandvate läti vormide reanalüüsile.</p><p><strong>Märksõnad</strong>: progressiiv, tuleviku väljendamine, kontaktist tingitud keelemuutus, finiidistumine, Salatsi liivi keel</p><p><strong>Kubbõvõttõks. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu: Supīn inesīv formõd Salāts līvõ kīelsõ.</strong> Salāts līvõ kīelsõ supīn inesīv sōb kȭlbatõd īdskubs kopulaks agā īžkiz; ne formõd jemmitõt võibõd nägțõ progresīvizt ja tulbizāiga tǟntõkst. Kēra alīzõks ātõ kītõmõd Salāts līvõ kīels īdskubs lețkīel, saksā kīel ja/agā rūotškīel tulkõmõdõks. Materiāl um perīņ 19. āigastsadāst, ku Salāts līvõ kīeldõ rõkāndizt līvõ- ja lețkēļizt rovst Pūojlețmōl. Kēras um tuņšõltõd, mingizt ātõ supīn inesīv konstruktsijd funktsijd, ja kui ne ātõ suggõnd. Vel um vaņtõltõd, või mõitõks võib vȱlda perīņ kīeld kontaktist. Analīz alīzõks um funktsionāli-tipologli tuņšlimizmetōd ja kȭlbatimiz tuņšlimi. Tuņšlimi nägțõb, ku supīn inesīv formõd kȭlbatimi vaišti um seļļi, ku sīesõ āt nǟdõbõd suggimizt kīel eņtš sizāl, bet ātõ ka seļļizt, mis āt perīņ kīeld kontaktist, īžkist form ja/agā funktsijd pūolst ītizt lețkēļizt formõd reanalīzõd.</p> Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.10 Mon, 31 Dec 2018 00:00:00 +0200 Demonstrative proadjectives in Livonian – morphosyntactic use and semantic functions http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.11 <p>In Livonian and other Finnic languages, demonstratives are a widely used and important group of words, often showing distal oppositions and other referential differences. Demonstrative proadjectives are a type of demonstrative word that has not been much researched thus far, as their meaning depends mostly on the other parts of the text. The present article describes the origin of Livonian demonstratives and focuses on demonstrative proadjectives and their use. Utilising example sentences from the <em>Livonian-Estonian-Latvian Dictionary</em> (Viitso, Ernštreits 2012), this study analyses the morphosyntactic use of demonstrative proadjectives and also makes observations on their semantic functions. For the morphosyntactic analysis, four parameters of demonstrative proadjectives are described: their attributiveness or non-attributiveness, their syntactic function, the case in which they are used, and their singular or plural use. In addition, observations on possible semantic functions are made using different types of sentences in which demonstrative proadjectives occur.</p><p><strong>Kokkuvõte. Marili Tomingas: Liivi demonstratiivsed proadjektiivid – morfosüntaktiline kasutus ja tähendusfunktsioonid.</strong> Artiklis kirjeldatakse liivi demonstratiivsete sõnade olemust ja kujunemist nelja ajaloolise läänemeresoome demonstratiivtüve põhjal, võrreldes lühidalt liivi keelt ka teiste läänemeresoome keeltega. Täpsemalt esitatakse liivi demonstratiivsete sõnade jaotus ning keskendutakse demonstratiivsete proadjektiivide grupile, mille tähendusi ja praktilist kasutust on seni vähe kirjeldatud proadjektiivide keerulise semantilise määratluse ning sagedase atributiivsuse tõttu. Demonstratiivsete proadjektiivide morfosüntaktilist kasutust ja funktsioone käsitletakse näitelausete põhjal, mis on võetud „Liivi-eesti-läti sõnaraamatust“ (Viitso, Ernštreits 2012), analüüsides demonstratiivsete proadjektiivide süntaktilisi positsioone, atributiivsust ja morfoloogiat. Samuti vaadeldakse demonstratiivsete proadjektiivide erinevaid semantilisi funktsioone.</p><p><strong>Märksõnad</strong>: demonstratiivid, proadjektiivid, morfoloogia, süntaks, semantika, liivi keel</p><p><strong>Kubbõvõttõks. Marili Tomingas: Nägțijid azūmummitsõnād līvõ kīelsõ – morfosintaktili kȭlbatimi ja tǟntõkst funktsijd.</strong> Kēra tarmõb iļļõvaņtļimiz iļ līvõ kīel nägțijizt azūmsõnād ja nänt suggimiz nēļast nägțijiz sõnātõvstõ (*<em>tämä</em>, *<em>taa</em>, *<em>too</em> ja *<em>se</em>). Autor sēļțab, kui līvõ nägțijizt azūmsõņḑi um jaggõmõst, ja tuņšlõb jõ pīenõst nägțijiži azūmummitsõņdi, sīest nänt kȭlbatimizt ja tǟntõkši um siedaigsōņõ vel veitõ tuņšõltõd. Kēras um nǟdõb nägțijizt azūmummitsõnād morfosintakstili analīz ja tǟntõkst nägțõbõd. Autor um kubbõn analīzmaterjal pierāst nēļakimdõ kītõmt nägțijizt azūmummitsõnādõks “Līvõkīel-ēstikīellețkīel sõnārōntõst“ (Viitso, Ernštreits 2012).</p> Marili Tomingas ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.11 Mon, 31 Dec 2018 00:00:00 +0200 Compound formation principles in Livonian http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.12 <p>Compounding is one of the most productive types of Livonian word formation. Compounds typically are synthetic and contain one or more modifiers, which follow the head of the compound. Most compound nouns have a singular genitive modifier. Livonian also has an important sub-group of compound nouns and adjectives, which has preserved the historical singular genitive ending *-<em>n</em> in modifiers. On rare occasions, the modifier can also be nominative. In such compounds, the modifier partially agrees in case with the head. An important group of Livonian compound nouns, created on the Latvian model, has declinable active present participles as modifiers. The Livonian system of compounds, just like Livonian itself, generally follows traditional Finnic compound word formation principles, but also has characteristics of compound formation typical of Latvian. Understanding the Livonian system of compounds was greatly helped by use of the Livonian written language corpus.</p><p><strong>Kokkuvõte. Valts Ernštreits: Liitsõnade moodustamise põhimõtted liivi keeles.</strong> Liitmine on üks produktiivsemaid liivi keele sõnamoodustuse liike. Üldjuhul on liitsõnad sünteetilised, koosnevad ühest või mitmest täiendsõnast, millele järgneb põhisõna. Enamiku liitsõnadest moodustavad liitnoomenid, milles täiendsõna on valdavalt ainsuse genitiivis. Liivi keeles esineb ka oluline liitsubstantiivide ja -adjektiivide rühm, mis on säilitanud täiendsõnas ajaloolise ainsuse genitiivi lõpu *-<em>n</em>. Harvadel juhtudel saab liitsubstantiivides täiendsõna olla ka nominatiivis ning sellistes liitsõnades ühildub täiendsõna käänamisel osaliselt põhisõnaga. Läti keele eeskujul on liivi keeles tekkinud oluline liitnoomenite rühm, mille täiendsõnana kasutatakse tegevust tähistavat käänduvat aktiivi oleviku partitsiipi. Nii võib öelda, et liivi liitsõnasüsteemis nagu ka liivi keeles üldisemalt ilmnevad nii läänemeresoome keelte traditsioonilised liitsõnade moodustuspõhimõtted kui ka läti keelele iseloomulikud liitsõnade moodustamise jooned. Liivi keele liitsõnade süsteemist ülevaate tegemist aitas oluliselt liivi kirjakeele korpuse kasutamine.</p><p><strong>Märksõnad</strong>: liitsõnad, keeleajalugu, keelekontaktid, liivi keel</p><p><strong>Kubbõvõttõks. Valts Ernštreits: Ītsõnād sǟdimiz pūojmõtkõd līvõ kīels.</strong> Ītimi um ikš amā produktīvist līvõ kīel sõnādlūomiz vīțist. Ītsõnād amā jemīņ ātõ sintētizt, nēḑi vīțõb ikš agā setmiņ līekõsõnnõ, mis tagān um alīzsõnā. Amā jemīņ līvõkīels ātõ nǟdõb ītnomend, kus līekõsõnā um īdlug genitīvs. Līvõ kīelst um lieudtõb ka tǟdzi ītsubstantīvõd ja ītadjektīvõd grup, kus līekõsõnā um vȯidõn vanā genitīv lopāndõks *-<em>n</em>. Ōrastiz ītsubstantīvis līekõsõnā võib vȱlda ka nominatīvs ja seļļižis ītsõņši līekõsõnā ītõb nõtkīs alīzsõnāks. Lețkīel nägțõb pierrõ līvõ kīels um suggõn tǟdzi ītnomenõd grup, kus līekõsõnā um nõtkiji partitsip. Võib kītõ, ku līvõ kīel ītsõnād sistēms nemē ka līvõ kīels amnämniz ātõ lieudtõb nei vāldamiersūomõ kīeld irdizt ītsõnād lūomiz pūojmõtkõd, ku ka lețkīel ītsõnād lūomiz irdõkst. Līvõ kīel ītsõnād sistēmõ um dižānist äbțõn mȯistõ līvõ kērakīel korpus kȭlbatimi.</p> Valts Ernštreits ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2018.9.2.12 Mon, 31 Dec 2018 00:00:00 +0200