Mis juhtus ja kes tegi? Põhjustamisahela eestikeelsed väljendusvahendid

Abstract

Kokkuvõte. Artikkel käsitleb kausatiivsuse väljendusvahendeid suulises eesti keeles. 14 eesti keelt emakeelena kõnelejat kirjeldasid 43 videoklipis kujutatud põhjustamisahelat. Uurimuse esimene eesmärk oli saada ülevaade kasutatud väljendusvahenditest. Materjalis esinesid täielikult põhjuslikkust väljendavad vahendid (põhjustamis- ja tulemussündmust sisaldavad) ja põhjustamisahela osade sidujad. Põhjustamissituatsiooni osasündmuste seos võidi jätta eksplitsiitselt väljendamata, osi ühendati ka sõnaga ja või ning, sidesõnadega (nt sest) ja konnektiividega (nt mille peale). Põhjustamisahela väljendusvahenditena kasutati ka relatiivlauseid, des-konverbi, v-kesksõna, elatiivi, komitatiivi, kaassõnu, erinevaid konstruktsioone (nt analüütilisi kausatiivikonstruktsioone) ja derivatiivseid ning leksikaalseid kausatiive. Teine eesmärk oli vaadata väljendusvahendite jagunemist erinevate situatsioonitüüpide vahel. Kõigis kirjeldustes esines näiteid, milles põhjustamissituatsiooni osi eksplitsiitse väljendusvahendiga ei seotud, seoti sõnadega ja või ning või kasutati mõnda muud siduvat sõna. Kõikide situatsioonitüüpide kirjeldamiseks kasutati ka põhjuslikkust väljendavaid muutuskonstruktsioone, relatiivlauseid, derivatiivseid ja leksikaalseid kausatiive.

Abstract. Kairit Tomson, Ilona Tragel: What happened and who did it? Means of expressing causality in Estonian. The aim of this paper is to give an overview of the means of causal chain in Estonian and to describe how those means are distributed between causal situation types. The results of this research are based on the experiment with 14 Estonian speakers who described 43 video clips by answering the question “What happened?”. The video clips originate from the project “Causality across Languages”. Participants described causal situations by using 1) constructions (e.g rebib pooleks ‘tears apart’, ajab naerma ‘makes laugh’, palub visata ‘asks to throw’), 2) morphological causatives, 3) lexical causatives, 4) linking words between subevents (e.g ja ‘and’, nii et ‘so that’, sest ‘because’ and relative pronouns), 5) other morphosyntactic means (des-converb, case suffixes, postpositions). In addition, subevents were mentioned without adding any linking word in between.