Evolutsiooniline epistemoloogia. II osa: põhilised vaidlusküsimused ehk kui edukaks võib evolutsioonilist epistemoloogiat pidada?

  • Indrek Peedu University of Tartu

Abstract

Filosooa ja üleüldse inimmõtlemise naturaliseeritavuse küsimus on viimase aja mõtteloos üks aktuaalsemaid. Siinses artiklis analüüsin ma ühe sellise naturaliseerimiskatse — evolutsioonilise epistemoloogia — põhilisi seisukohti, otsustamaks, kuivõrd edukaks uurimisprogrammiks võib seda pidada. Arutluse selle programmi õigustatuse või edukuse üle olen jaotanud kuue põhiteema vahel, esitades järgmised küsimused. (1) Mida tähendab „teadmine“ vaadeldavates argumentatsioonides? (2) Kuivõrd saab esitatud järeldusi empiiriliselt uurida? (3) Kui vajalik teadmine evolutsiooniliselt üldsegi on? (4) Kas evolutsioonilisest epistemoloogiast on võimalik tuletada mõne konkreetse maailmavaatelise positsiooni õigsust? (5) Kas teadust saab rakendada usaldusväärse abivahendina esitatud argumentide õigustamisel? (6) Kas selliselt on lõppkokkuvõttes tegu epistemoloogia biologiseerimise või hoopiski alternatiivse uurimisprogrammiga? Tervikuna on artikli eesmärgiks näidata, miks rangelt võttes on õigustatav evolutsioonilist epistemoloogiat oma põhilistes eesmärkides pidada ebaõnnestunuks, kuid samas just selle tõttu osutub ta palju huvitavamaks näiteks laiemas küsimuses, mida ja kuivõrd on inimlikust positsioonist võimalik uurida.

Published
2016-06-20
How to Cite
Peedu, I. (2016). Evolutsiooniline epistemoloogia. II osa: põhilised vaidlusküsimused ehk kui edukaks võib evolutsioonilist epistemoloogiat pidada?. Studia Philosophica Estonica, 8(1), 51-90. Retrieved from http://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/14344
Section
Articles