Tõe ja vale vahel. Arusaamatuse epistemoloogia

  • Mario Rosentau Õigusteaduskond, Tartu Ülikool
Keywords: tõeteooriad, kontekst, teadmine ja allikad, tunnistuslik teadmine ja kuuldus, doksastilised hoiakud, teadmatus, arusaamatus

Abstract

Essees põhjendan kolme teesi. (1) Lihtsatele küsimustele tõest—nt mis on tõde või mida tähendab millegi tõesus? — ei ole lihtne vastata. Tõde on keerukas mõiste nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. Filosoofiliste tõeteooriate paljusus on üks paljude tegurite hulgas, mis tekitavad segadust tõe küsimuses. (2) Enamik vestlustes ja arutlustes kasutavatest lausetest ei ole sellised, mille kohta saaks öelda „tõene“ või „väär“ (ja muid võimalusi pole). Praktiliste vestluslausete hulgas moodustavad mustvalge tõeväärtusega laused vähemuse. Neid ümbritseb suur hulk mitte-singulaarseid ja mitte-primitiivseid lauseid: esiteks, enamasti on lihtväited kombineeritud omavahel, ja teiseks, sageli on lihtväited kombineeritud modaalsete ja normatiivsete lausetega. Ometi kiputakse ka selliselt keerukaid lauseid hindama lihtsa mustvalge mõõdupuuga. (3) Eelmisega seoses — esineb suur hulk tõe küsimuses segaduse tekitajaid, mida vestlejad oskamatuse või tähelepanematuse tõttu eiravad. Taolistest teguritest vaatlen lähemalt: (a) konteksti, mis „tõe tegijana“ nõuab vestlejatelt taustateadmisi või täiendavat süvenemist; (b) tunnistust ja kuuldust, mis vahendatud (propositsioonilise) teadmisena evib ridamisi (inimlikke) veatekitajaid; (c) episteemiliste seisundite „maatriksit“, mis kolmevalentset tõeväärtust doksastilistiliste uskumishoiakutega kombineerides käsitab ligi paarikümmet episteemilist seisundit. Episteemilised veatekitajad on „väljaspool lauseid“: inimese ja elamismaailma suhete iseloomus. Tõe(suse) probleemidel on kaks triviaalset allikat: (a) inimese tunnetuslikud, sh tõendamise võimed on piiratud; (b) maailma „tõendite salvestamise võimed“ on piiratud. Vestlustes põhjustavad ülalmainitud tegurid vigu kahel üldisel põhjusel. Esiteks, vestlejad asuvad lause tõeväärtust hindama enne, kui nad on aru saanud või välja selgitanud, mida lause (antud kontekstis) tähendab või mida kõneleja sellega öelda tahab. Teiseks, vestlejad ei mõista või eiravad modaalsusi ja allikaviiteid, mistõttu ei hooma otsese ja kaudse kõne mõju kõneluse tõeväärtusele. Lõpetuseks pakun välja üheksa filosoofilis-praktilist soovitust, mis võiksid hõlbustada hakkamasaamist tõe (või „tõe“) keerukustega.

Published
2018-11-02
How to Cite
Rosentau, M. (2018). Tõe ja vale vahel. Arusaamatuse epistemoloogia. Studia Philosophica Estonica, 11, 9-43. Retrieved from http://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/14402