Unistus tõelisest teadusest

  • Enn Kasak Tartu University
Keywords: teadusfilosoofia, teadus, realism, materialism, füsikalism, immaterialism, philosophy of science, science, physicalism

Abstract

Artiklis lähtutakse teadlaste hulgas levinud uskumustest, et nad saavad oma teadmisi laiendada metafüüsikale ning et teadus püüab tunnetada tõeliselt eksisteerivat. Rahastajate veenmiseks peab teadlane nägema välja tark ja edukas. Teadlase tõeotsingud võivad muutuda kiiret edu takistavaks teguriks. Tänapäeva teadlase jaoks tavapärane hoiak on avalik või varjatud füsikalism, millele tuginev teadusideoloogiline fanatism on kandunud ka haridusse. Teaduspropagandistlikud nipid on üle võtnud religioosne teadusdemagoogiline kirjandus, mis võib esineda kooskõlas teaduslike faktidega. Teadlaste teadvustamata usk võib pöörduda nende eneste vastu. Artiklis formuleeritakse unistused teadusest, lähtudes usust „tõelise teaduse” — kui tegelikkuse tunnetamise vahendi — võimalikkusesse. „Tõelises teaduses” oleks teadlase loomeprotsess teaduslikult suunatud ning teadlased peaksid kasutama ka selliseid tegelikkuse tunnetamise viise, mida on sageli peetud irratsionaalseteks ning mis pole taandatavad tavapärastele kognitiivsetele võimetele, nt tõetunne, tegelikkusetunne, osana-maailmas-olemise tunne jms. „Tõelise teaduse” suunas liikumiseks võiks teadlased teoloogidelt (taas) õppida, kuidas tunnistada ja kahetseda oma pattu, st rumalust. On võimalik, et teadvustatud usk tõesse on hädavajalik alus teadlase kui inimese efektiivseks toimimiseks teadlasena. Artiklis püütakse distantseeruda skeptitsismist ja irratsionalismist; eesmärgiks on ratsionaalsete tunnetusviiside mitmekesistamine lootuses ratsionaliseerida teadusliku loome protsessi.

 

The paper draws on scientists' belief that they can expand their knowledge into metaphysics and that science tries to cognize truly existing things. To convince financiers, a scientist must appear smart and successful. Searching for the truth may impede success. Explicit or implicit physicalism is a customary stance for a contemporary scientist. Fanaticism based on such physicalism in the ideology of science has spread into education. Religious literature that uses pseudo-scientific demagogy as well has usurped the usual tricks for propagating science. Such writing may appear in accord with scientific facts, thus turning scientists' unperceived belief against the scientists themselves. Dreams about science will be formulated on the basis of the belief in the possibility of "True Science" as a means of cognizing reality. "True Science" would direct the scientist's creativity: scientists would have to cognize reality by means that cannot be reduced to usual cognitive faculties and are often held irrational: e.g., sense of truth, sense of reality and sense of being a part of the world. To approach "True Science", scientists could (once again) start to learn from theologians how to confess and repent their sin of stupidity. Conscious belief in truth may be inevitable for a human to function effectively as a scientist. The objective of the paper is to touch the limits of cognition hoping to rationalize scientific creation. The paper will keep a distance from skepticism and irrationalism.

References

Augustinus, A. (1993). Pihtimused, Logos, Tallinn.

Berkeley, G. (1998). A Treatise Concerning the Principles of Human Knowledge, Oxford University Press, Oxford. Toim. Jonathan Dancy.

Blackburn, S. (2002). Oxfordi filosoofia leksikon, Vagabund.

Chalmers, A.F. (1998). Mis asi on see, mida nimetatakse teaduseks, Ilmamaa.

Cicero, M.T. (1874). Academica, Macmillan&Co, London.

Copleston, F.C. (1993). A History of Philosophy. I, Image Books, Doubleday.

Descartes, R. (1996). Meditatsioonid esimesest filosoofiast (katkend), Akadeemia 8:1642-1665.

Einasto, J. (2004). Teadus Tartu observatooriumis, Tähetorni Kalender 2005. aastaks, lk 43-55.

Feyerabend, P. (1992). Three Dialogues on Knowledge, Blackwell.

Goethe, J.W. (1972). Faust, Eestiraamat, Tallinn.

Gregersen, N.H. (2000). Varietes of personhood. N.H.Gregersen, W.B. Drees and U. Görman (toim), The Human Person in Science and Theology, T&TClark, Edinburgh.

Guttenplan, S. (toim) (2002). A Companion to the Philosophy of Mind, Blackwell.

Husserl, E. (1993). Pariisi ettekanded, Akadeemia 5:1389-1424.

Jakapi, R. (1997). Järelsõna George Berkeley Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel tõlkele, Akadeemia 11:2454-2561.

Jakapi, R. (2006). Robert Boyle, korpuskulid ja surnuist Ülestõusmine, Kuradi tark jumala loll, Eesti Päevaleht, Tallinn, lk 192-203.

Jaki, S.L. (2005). The Road of Science and The Ways to God, Real View Books.

Kant, I. (1982). Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena, Eesti Raamat, Tallinn.

Kasak, E. (2006). Mis tunne on olla loll?, Vikerkaar 1-2:112-125.

Koestler, A. (1986). The Sleepwalkers: A History of Man’s Changing Vision of the Universe, Penguin Books.

Kolakowski, L. (2000). Horror Metaphysicus, Valgus, Tallinn.

Korzybski, A. (2000). Science and Sanity, Institute of General Semantics, New York.

Kuusk, P. (2006). Jumala silmast vaatleja silmani: jumala taandumine füüsikast, Kuradi tark jumala loll, Eesti Päevaleht, Tallinn, lk 79-99.

Kõiv, M. (1991). Vastab Madis Kõiv, Teater. Muusika. Kino 10.

Kõiv, M. (1997). Tarkusõarmastus. P.Kattel (toim), Kaika suvõülikuulõ kogomik I-VIII, Võro Instituut, Võro, lk 8-14.

Margolis, J. (1987). Science without Unity, Basil Blackwell.

Midgley, M. (1992). Science as Salvation, Routledge, London ja New York.

Mäll, L. (1998). Nulli ja lõpmatuse vahel, Ilmamaa, Tartu.

Moore, A.W. (1993). The Infinity, Routledge, London ja New York.

Nagel, E. (1979). The Structure of Science, Hackett Publishing Company, Indianapolis, Cambridge.

Narain, H. (1997). The Madhyamika Mind, Motilal Banarsidas Publishers, Dehli.

Needham, J. (1959). Science and Civilisation in China, Vol 2. History of Scientific Thought, Cambridge University Press.

Niiniluoto, I. (1999). Critical Scientific Realism, Oxford University Press.

Pascal, B. (1998). Mõtted, Hortus Litterarum, Logos.

Platon (1990). The Theaetetus of Plato, Hackett. Tõlk. M.J. Levett. Toim. Myles Burnyeat.

Platon (2003). Sokratese apoloogia, Teosed I, Ilmamaa, lk 7-45.

Popper, K.R. (1963). Conjectures and Refutations: The Growth of Scientific Knowledge, Huntchinson, London.

Prause, G. (1999). Keegi pole Kolumbust välja naernud, Olion.

Putnam, H. (1997). Mille jaoks on filosoof?, Akadeemia 4:770-788.

Robinson, H. (toim) (2004). Objections to Physicalism, Clarendon Press.

Ronell, A. (2002). Stupidity, University of Illinois Press, Urbana ja Chicago.

Ryle, G. (1996). Descartes’i müüt, Akadeemia 8:1666-1680.

Santideva (1982). Bodhitšarjavatara, Loomingu raamatukogu 3/ Tallinn.

Schechner, S.J. (1997). Comets, Popular Culture and the Birth of Modern Cosmology, Princeton University Press, Princeton.

Schopenhauer, A. (1977). Die Welt als Wille und Vorstellung, Vol. Werkein zehn Bänden. Band Zürcher Ausgabe, Zürich.

Sextus Empiricus (1967). Against The Logicians, William Heinemann.

Strobal, L. (2007). Kohtuasi looja kasuks, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Tallinn.

Unt, A. (2007). Kas füsikalism ise allub füsikalistlikule kirjeldusele?. R.Vihalemm (toim), Teaduslugu ja nüüdisaeg XI. Teaduse uuringud: eesmärgid ja meetodid, Tartu, lk 130-136.

Uus, U. (1994). Blindness of Modern Science, Tartu.

van Fraassen, B.C. (1980). The Scientific Image, Clarendon Press, Oxford.

Velbaum, K. (2006). Jumala vägi Newtoni füüsikas, Kuradi tark jumala loll, Eesti Päevaleht, Tallinn, lk 141-191.

Vihalemm, R. (1993). Teadusfilosoofia ilma filosoofiata?, Akadeemia 9:1800-1817.

Vihalemm, R. (2006). Teaduse võimus ja võimutus, Studia Philosophica V, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, lk9-24.

Wildberger, N. (2006). Set theory: Should you believe? URL: http://web.maths.unsw.edu.au/ norman/views2.htm

Wittgenstein, L. (1993). Loeng eetikast, Looming 8:1089-1095.

Published
2009-01-21
How to Cite
Kasak, E. (2009). Unistus tõelisest teadusest. Studia Philosophica Estonica, 1(3), 61-80. https://doi.org/10.12697/spe.2008.1.3.06
Section
Articles