http://ojs.utlib.ee/index.php/spe/issue/feed Studia Philosophica Estonica 2022-01-28T16:08:50+02:00 Toomas Lott (Editor in Chief) toomas.lott@ut.ee Open Journal Systems http://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/16509 Why is God (still) a ‘He’? 2022-01-07T12:46:50+02:00 Emmanuel Ifeanyi Ani mabrowest@yahoo.com <p>I consider the question of why Christians still use a male God pronoun, given that we do not know God directly. The biology argument is unsound because the premise that God is a male being is false or at least unknowable. The convenience argument (it would be greatly inconveniencing to change the God pronoun) is not entirely convincing because we have once migrated from referring to mankind as a ‘he’ to a ‘she’ and then to using the two interchangeably. The fact that all references to God are metaphorical because we do not know God directly is considered, but does not remove the concern why a male rather than a female metaphorical preference. The feminist approach is considered, but is not entirely convincing since it simply asks us to change the God pronoun from a “He” to a “She”, a transfer that has no clear rationale or principled argument. And the gender fairness argument (we should call God a “He” and “She” interchangeably) is intellectually sound but practically demoralizing (with reasons) in the context of the activity of worshipping God. In sum, the convenience argument seems to win by default: it is not only inconveniencing, but also religiously inconveniencing to refer to God with interchangeable pronouns.</p> 2021-05-26T00:00:00+03:00 Copyright (c) 2022 http://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/16920 Filosoofiliste teoste tõlked eesti keelde ja nende retseptsioon 1944. aastani 2021-12-28T21:46:12+02:00 Pille Tekku pilletekku@gmail.com <p>Artiklis käsitletakse iseseisva trükisena ilmunud ning peamiselt traditsiooniliselt filosoofiliseks peetud teoste tõlkeid eesti keelde ning nende retseptsiooni kuni 1944. aastani. Eesmärgiks on vaadata tuntumate tõlketeoste retseptsiooni kaudu millega nende teoste tõlkimist põhjendati ning mida retseptsioonis rõhutati ja millele tähelepanu pöörati. Seejuures käsitletakse nende tõlgete mõju Eesti üldisele sotsiaal-kultuurilisele kontekstile. Vaadeldakse teoste saatesõnu ning samal perioodil ajakirjanduses ilmunud retsensioone järgnevatele tõlketeostele: John Stuart Milli <em>Vabadusest </em>(1909), Karl Marxi <em>Kapital </em>(1910, 1936) Friedrich Nietzsche <em>Vastkristlane</em> (1919) ja <em>Nõnda kõneles Zarathustra </em>(1932), René Descartes`i <em>Arutlus meetodist</em> (1936), Artur Schopenhaueri <em>Elutarkus</em> (1940) ning Oswald Spengleri <em>Õhtumaa allakäik </em>(1940).</p> <p>&nbsp;</p> 2021-12-28T21:46:10+02:00 Copyright (c) 2021 Studia Philosophica Estonica http://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/18715 Teadmise märgid ja skeptiline väljakutse: intervjuu Jennifer Nageliga 2022-01-28T16:08:50+02:00 Bruno Mölder bruno.moelder@ut.ee <p>Jennifer Nagel on Toronto Ülikooli filosoofiaprofessor. Ta on uurinud peamiselt teadmisseisundit ja meie võimet seda teiste inimeste juures ära tunda, metakognitsiooni ja vaimuseisundite omistamist. Nagel on avaldanud mitmeid mõjukaid uurimusi epistemoloogia ja vaimufilosoofia valdkondades, sealhulgas raamatu “Knowledge: A Very Short Introduction” (Oxford University Press, 2014). Töös on raamat “Recognizing Knowledge: Intuitive and Reflective Epistemology”. Jennifer Nagel pidas Tartu Ülikoolis 17.-19. septembril 2019 Gottlob Frege loengud teoreetilises filosoofias teemal “Epistemic Interaction”. Intervjuu leidis aset e-kirjade vahendusel ning valmis 4. jaanuaril 2020.</p> 2021-12-02T00:00:00+02:00 Copyright (c)