Locked-in sündroom

Authors

  • Margit Lill
  • Pille Taba
  • Siiri-Merike Lüüs
  • Svetlana Seeman

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10007

Keywords:

locked-in sündroom, ajusillainfarkt, tetrapleegia

Abstract

Locked-in ehk sisselukustussündroom on harva esinev neuroloogiline seisund, millele on ise loomulikud tetrapleegia, anartria ja säilinud teadvus. Silmade pilgutamine ja vertikaalsed liigutused on säilinud ning see on patsiendile sageli ainus võimalus suhelda välismaailmaga. Tavalisemad tekkepõhjused on ajusilla ventraalse osa infarkt, hemorraagia või trauma. Locked-in sündroomi on keeruline eristada teadvuse -häiretest, kuna puuduvad tahtlikud liigutused ning sõnaline suhtlus, kuid täpne diagnoos on oluline edasise rehabilitatsiooni ning prognoosi seisu kohalt. Tänapäeval on selliste patsientide kümne aasta elulemus suur – kuni 80%. Artiklis on esitatud 60aastase meespatsiendi haigusjuht, kellel tekkis ajusillainfarkt ning klassikaline locked-in sündroom basilaararteri sulguse tagajärjel. Eesti Arst 2006; 85 (6): 394–395

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2006-06-01

How to Cite

Lill, M., Taba, P., Lüüs, S.-M., & Seeman, S. (2006). Locked-in sündroom . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10007

Issue

Juuni 2006

Section

HAIGUSJUHT

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.