Wernicke entsefalopaatia – unustatud vana

Authors

  • Andres Kulla
  • Svetlana Seeman
  • Ülle Krikmann

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10036

Keywords:

Wernicke entsefalopaatia, alkohol, tiamiini defitsiit

Abstract

Artiklis on selgitatud Wernicke entsefalopaatia (WE) põhjuseid, diagnoosiks vajalikke kriteeriu meid ja ravivõimalusi. WE diagnoosimine põhineb kliinilise leiu klassikalisel triaadil: tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, silmaliigutajalihaste halvatus ning segasus seisund. Kõige sagedamini esineb WE kroonilise alkoholismi foonil. Ägeda kulu korral, kiiresti areneva teadvushäirega haigetel on oluline magnetresonantstomograafia, kus on nähtav tüüpiline T2-signaali intensiivsuse suurenemine III vatsakese ümbruses ja talamuse piirkonnas. Näidetena esitatud haigusjuhud on Tartu Ülikooli Kliinikumi praktikast 2005. aastal. Eesti Arst 2006; 85 (4): 262–265

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2006-04-01

How to Cite

Kulla, A., Seeman, S., & Krikmann, Ülle. (2006). Wernicke entsefalopaatia – unustatud vana . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10036

Issue

Aprill 2006

Section

HAIGUSJUHT

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.