Pärilike haiguste ja kaasasündinud väärarengute ennetamine – rasedate sõeltestprogrammid riskirühma selgitamiseks

Authors

  • Mari Sitska

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10080

Keywords:

sünnieelne diagnostika, rasedate sõeltestimine, Downi sündroom, II trimestri seerumiskriining, I trimestri ultraheli-skriining

Abstract

Rasedate sõeltestprogrammid võimaldavad invasiivse vahelesegamiseta välja selgitada kõikide sünnitajate hulgast naisi, kelle lootel on kromosoomihaiguse või teatud tüüpi kaasasündinud väärarengu suurenenud risk. Riskirühma naisi uuritakse edaspidi põhjalikumalt: tehakse korduv ultraheliuuring kvalifitseeritud spetsialisti juures või loote kromosoomianalüüs. Loote patoloogia avastamise korral on võimalik rasedus katkestada ja vältida haige lapse sündi. Artiklis on antud ülevaade sõeltestimise võimalustest nii raseduse I kui ka II trimestril ning käsitletud üksikasjalikumalt, milliseid markereid selleks kasutatakse ja milline on erinevate sõeltestimise strateegiate efektiivsus. Eesti Arst 2007; 86 (12): 992–996

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2007-12-01

How to Cite

Sitska, M. (2007). Pärilike haiguste ja kaasasündinud väärarengute ennetamine – rasedate sõeltestprogrammid riskirühma selgitamiseks . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10080

Issue

Detsember 2007

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.