Raadiosageduslik ablatsioon neerukasvajate ravis – esimesed kogemused Põhja-Eesti Regionaalhaiglas

Authors

  • Vladislav Malikov
  • Kalle Põder
  • Peep Baum
  • Äli Tõnnov

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10094

Keywords:

neerukasvaja, raadiosageduslik ablatsioon, RFA, sonograafia, kompuutertomograafia, ablatsioonijärgne sündroom, menetlusradioloogia

Abstract

Raadiosageduslik ablatsioon (RFA, radiofrequency ablation) on väheinvasiivne ravimeetod, mille puhul piltdiagnostika kontrolli all viiakse kasvajakoldesse RFA elektrood, mille kaudu juhitakse koldesse raadiosageduslik elektrivool. Viimane kutsub esile koe lokaalse termokoagulatsiooni, mille tulemusel tekib kudedes nekroos. Seda ravimeetodit on edukalt rakendatud neerukasvajate lokaalseks raviks Põhja-Eesti Regionaalhaiglas alates 2006. a juunist. Artikli eesmärgiks on tutvustada RFAd kui perspektiivset meetodit neerukasvajate ravis ja anda ülevaade esimestest ravitulemustest Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tehtud protseduuride põhjal. Eesti Arst 2007; 86 (11): 881–887

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2007-11-01

How to Cite

Malikov, V., Põder, K., Baum, P., & Tõnnov, Äli. (2007). Raadiosageduslik ablatsioon neerukasvajate ravis – esimesed kogemused Põhja-Eesti Regionaalhaiglas . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10094

Issue

November 2007

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.