Munandivähihaigestumus Eestis 1970–2004

Authors

  • Helis Pokker
  • Krista Leppik
  • Margit Mägi

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10096

Keywords:

munandivähk, haigestumus, ajatrend, vähiregister, rahvusvaheline võrdlus

Abstract

Munandivähk – noorte meeste peamine pahaloomuline kasvaja – sageneb kogu maailmas. Etioloogia pole selge, ent ravitulemused on arenenud riikides suurepärased. Artiklis on analüüsitud haigestumust ja ajatrende Eestis 35 aasta jooksul. Ajavahemikul alates 1970–1974 kuni 2000–2004 suurenes haigestumus kolm korda. Suurimat kasvu täheldati vanuserühmas 15–29 aastat. Patsientide mediaanvanus oli seminoomi puhul 40 ja mitte-seminoomi puhul 28 aastat. Kuigi munandivähk Eestis sagenes, osutusid haigestumusnäidud tunduvalt väiksemaks kui Põhjamaades. Samal ajal oli Eestis kaugelearenenud kasvajate osakaal suhteliselt suur. See tegur seostub Eesti patsientide väikese elulemusega, mida on täheldatud rahvu vahelises võrdluses (EUROCARE-uuring). Munandivähi nüüdisaegse diagnostika ja ravi võimalused on Eestis praeguseks olemas, seega tuleks parandada varase avastamise korraldust. Eesti Arst 2007; 86 (11): 814–818

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2007-11-01

How to Cite

Pokker, H., Leppik, K., & Mägi, M. (2007). Munandivähihaigestumus Eestis 1970–2004 . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10096

Issue

November 2007

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.