Tänapäevaste kuvamismeetodite rakendamine südame isheemiatõve käsitlemisel

Authors

  • Andrei Šamarin
  • Ruth Brand
  • Sergei Nazarenko
  • Äli Tõnnov

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10122

Keywords:

süda, isheemiatõbi, pärgarterid, koronaararterid, müokard, KT, MRT, SPET, PET

Abstract

Südame isheemiatõve käsitlemisel on õige diagnostika- ja ravimeetodi valik parima prognoosi ja ravitulemuse saavutamise võtmeküsimuseks. Äsja ka Eestis kättesaadavaks muutunud uute diagnostikameetodite juurutamine igapäevatöösse tingib vajaduse tutvustada nende põhimõtteid ja kasutusvõimalusi. Ülevaateartiklis on käsitletud kompuutertomograafia (KT), magnetresonantstomograafia (MRT) ja nukleaarmeditsiiniliste uurimismeetodite (SPET, PET) kasutamist südame isheemiatõve erinevate staadiumite diagnostikas ning antud erialakirjanduses avaldatud andmete ja oma kogemuste põhjal meie igapäevase tegevuse tingimustele vastavaid soovitusi erinevate meetodite kasutamiseks kliinilises praktikas. Eesti Arst 2007; 86 (9): 635-644

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2007-09-01

How to Cite

Šamarin, A., Brand, R., Nazarenko, S., & Tõnnov, Äli. (2007). Tänapäevaste kuvamismeetodite rakendamine südame isheemiatõve käsitlemisel . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10122

Issue

September 2007

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.