Neurotroofsed tegurid

Authors

  • Indrek Koppel
  • Mari Sepp
  • Priit Pruunsild
  • Richard Tamme
  • Tõnis Timmusk

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10125

Keywords:

neurotrofiinid, NGF, BDNF, GDNF, närvisüsteemi haigused

Abstract

Neurotroofsed tegurid on sekreteeritavad valgulised kasvutegurid, mis osalevad väga mitmetes närvisüsteemi arengu ja talitluse jaoks olulistes protsessides, sh neuronite arvu, närvijätkete väljakasvu ning harunemise, neuronitevaheliste sünaptiliste ühenduste tekke ja plastilisuse ning kognitiivsete protsesside regulatsioonis. Kahe peamise rühmana eristatakse närvide kasvuteguri (NGF, BDNF, NT-3, NT-4) ja gliia päritolu neurotroofsete tegurite perekonda (GDNF, neurturiin, artemiin, persefiin). Tulenevalt neurotroofsete tegurite võimest hoida elus spetsiifilisi neuronipopulatsioone ja mõjutada närvijätkete kasvu uuritakse intensiivselt nende valkude või nende toimet mimikeerivate madalmolekulaarsete ühendite kliinilisi kasutus -võimalusi närvisüsteemi haiguste, k.a neurodegeneratiivsete haiguste, meeleolu- ning ärevushäirete, neuropaatiate ja seljaaju traumade ravis. Eesti Arst 2007; 86(9):614-621

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2007-09-01

How to Cite

Koppel, I., Sepp, M., Pruunsild, P., Tamme, R., & Timmusk, T. (2007). Neurotroofsed tegurid . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10125

Issue

September 2007

Section

MITMESUGUST

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.