Downi sündroom – immuunsüsteemi häiretega kromosoomihaigus

Authors

  • Kai Kisand
  • Koit Reimand
  • Liina Salur
  • Oivi Uibo
  • Raivo Uibo
  • Riina Žordania
  • Tiia Reimand
  • Tiina Talvik
  • Kaja Metsküla

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10128

Keywords:

autoantikehad, autoimmuunhaigused, Downi sündroom, rakuline immuunsus

Abstract

Downi sündroomi (DS) ehk 21. kromosoomi trisoomia korral esineb mitmesuguseid haigusnähte, millest osa on seotud immuunsüsteemi funktsiooni häiretega. Artiklis käsitletud uuringust ilmnes, et 15aastastel ja vanematel DS-haigetel esineb tuumavastaseid ning retikuliinivastaseid antikehi oluliselt sagedamini kui tervetel. Üksikutel haigetel leiti ka pankrease saarekeste, kilpnäärme ja mao parietaalrakkude vastaseid autoantikehi. Perifeerse vere rakkude hulgas oli DS-haigetel märkimisväärselt suurenenud mälufunktsiooni omavate CD45RO+ lümfotsüütide hulk, mis võib olla üheks autoimmuunnähtude sagedasema esinemise põhjuseks neil haigetel. Eesti Arst 2007; 86(8):506-511

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2007-08-01

How to Cite

Kisand, K., Reimand, K., Salur, L., Uibo, O., Uibo, R., Žordania, R., Reimand, T., Talvik, T., & Metsküla, K. (2007). Downi sündroom – immuunsüsteemi häiretega kromosoomihaigus . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10128

Issue

August 2007

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.