Piimahammaste lõikumine enneaegsetel lastel ning selle seos erinevate neonataalsete teguritega

Authors

  • Anne Ormisson
  • Helen Pruuli
  • Kadi Veri
  • Triin Jagomägi

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10161

Keywords:

enneaegne laps, gestatsioonivanus, piimahambad, hammaste lõikumine, neonataalsed haigused, korrigeeritud vanus

Abstract

Enneaegne sünd ning piima- ja jäävhammaste lõikumine ning tervis on omavahel tihedalt seotud. Mida enneaegsem on laps ning tõsisemad enneaegsuse tüsistused, seda hilisem on piima hammaste lõikumine. Uuritud 72-l alla 2500-grammise sünnikaaluga enneaegsel lapsel hilines piimahammaste lõikumine ning 1-aastaselt oli vähem hambaid suus kui ajalistel lastel. Märkimisväärne mahajäämus esines lastel, kelle sünnikaal oli alla 1500 g. Enneaegse korrigeeritud vanust arvestades olulist vahet hammaste lõikumises ja arvus ei olnud. Hammaste lõikumist mõjutab enam neonataalses eas rakendatud orotrahheaalse intubatsiooni kestus. Eesti Arst 2007; 86 (5): 316–321

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2007-05-01

How to Cite

Ormisson, A., Pruuli, H., Veri, K., & Jagomägi, T. (2007). Piimahammaste lõikumine enneaegsetel lastel ning selle seos erinevate neonataalsete teguritega . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10161

Issue

Mai 2007

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.