Tugeva äkkpeavalu diferentsiaaldiagnoos

Authors

  • Mark Braschinsky
  • Sulev Haldre
  • Viktor Brin

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10180

Keywords:

tugev äkkpeavalu, subarahnoidaalne hemorraagia, neurovisualiseerimine, thunderclap headache

Abstract

Tugev äkkpeavalu (TÄP) on peavalu, mis algab järsku ning on maksimaalselt tugev just peavalu esimestel hetkedel. Sekundaarne TÄP võib osutuda mitme eluohtliku ajuhaiguse esmaseks ning paljudel juhtudel ka ainsaks sümptomiks, näiteks subarahnoidaalne hemorraagia, hoiatav peavalu, tserebraalne venoosne siinustromboos, kaela arterite dissektsioon, spontaanne koljusisene hüpotensioon, hüpofüüsi apopleksia, isheemiline insult, äge hüpertensiivne kriis jt harvemad põhjused. Visualiseerivate uurimismeetodite kasutamine TÄPi diagnostikas on obligatoorne. Primaarset TÄPi saab diagnoosida olukorras, kui esineb sündroomile omane tüüpiline peavalu, kuid uuringute tulemusena (visualiseerivad, laboratoorsed) puuduvad seda põhjustada võivad orgaanilised seisundid. Eesti Arst 2007; 86 (4): 262–265

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2007-04-01

How to Cite

Braschinsky, M., Haldre, S., & Brin, V. (2007). Tugeva äkkpeavalu diferentsiaaldiagnoos . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10180

Issue

Aprill 2007

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.