Puukentsefaliit – sage närvisüsteeemi viirushaigus

Authors

  • Anne Õunapuu
  • Irja Kalbe
  • Pille Taba
  • Siiri-Merike Lüüs
  • Ülle Krikmann

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10183

Keywords:

puukentsefaliit, diagnostika, kliiniline pilt, kitsepiim, profülaktika

Abstract

Puukentsefaliit (PE) on viirushaigus ja Eestis üks kõige sagedamini esinev neuroinfektsioon kevadsuvisel hooajal. Inimene on viiruse leviku ahelas juhuslik vahe peremees, kuid võib haigestuda eluohtlikult. Eestis on PEd aastatel 1999–2006 registreeritud 12 kuni 20 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta aastas, mida on enam kui Lääne-Euroopas. Nakatumine toimub puugihammustuse järel või nakatunud piima tarbimisel. Haiguse inkubatsiooniperiood on 2–28 päeva, seejärel ilmnevad gripi sarnased sümptomid, mis kestavad 3–4 päeva. Paari nädala pärast järgneb tõsisem haigestumine kas meningiidi, meningoentsefaliidi, entsefalomüeliidi või polüradikulo neuriidina. Puukentsefaliidi ravi on sümptomaatiline. Viirushaiguse põdemine annab eluaegse immuunsuse. Tõhus profülaktika on vaktsineerimine. Eesti Arst 2007; 86 (4): 273–276

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2007-04-01

How to Cite

Õunapuu, A., Kalbe, I., Taba, P., Lüüs, S.-M., & Krikmann, Ülle. (2007). Puukentsefaliit – sage närvisüsteeemi viirushaigus . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10183

Issue

Aprill 2007

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.