Eesti vaimuhaigete saatus Saksa okupatsiooni aastail (1941–1944)

Authors

  • Ken Kalling

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10197

Keywords:

eugeenika, vaimuhaiged, natsionaalsotsialism, inimsusevastased kuriteod

Abstract

Natsionaalsotsialistlikul Saksamaal aastail 1933–1945 praktiseeritud eugeenilised sund steriliseerimised ning aastail 1939–1945 teostatud vaimuhaigete hävitusprogramm on läinud musta leheküljena meditsiini ajalukku. Kokku steriliseeriti Saksamaal u 350 000 inimest ning hävitati u 200 000 vaimuhaiglate patsienti. Saksa okupatsiooniga levis vaimuhaigete hävitamise praktika ka Ida-Euroopasse. Eestis – erinevalt Lätist, kus hävitati vähemalt 2066 vaimuhaiget – teadaolevalt patsiente ei hukatud. Haiglatest viidi siiski võimude poolt minema juutidest patsiendid, samuti võib okupantide lähenemist vaimuhaigete toitlustamisele vaadelda kui näljutamisrežiimi. Seni teadaoleva põhjal võib siiski väita, et Eesti arstkond säilitas oma eetilise palge ning tegi palju vaimuhaigete olukorra leevendamiseks sõja-aastail. Eesti Arst 2007; 86 (3): 183–192

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2007-03-01

How to Cite

Kalling, K. (2007). Eesti vaimuhaigete saatus Saksa okupatsiooni aastail (1941–1944) . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10197

Issue

Märts 2007

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.