Krüptogeenne organiseeruv pneumoonia ehk peit-tekkene organiseeruv kopsupõletik

Authors

  • Alan Altraja
  • Enn Püttsepp
  • Natalia Lapidus

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10214

Keywords:

organiseeruv kopsupõletik, oblitereeruv bronhioliit, interstitsiaalne pneumoonia, kortikosteroidravi

Abstract

Krüptogeenne organiseeruv pneumoonia (KOP) (ingl Cryptogenic Organizing Pneumonia, COP) on teadmata etioloogiaga mittespetsiifiliste üld- ja respiratoorsete haigussümptomitega nagu palaviku, köha, nõrkuse ja progresseeruva düspnoega kulgev alaäge kopsuhaigus, mis klassifikatsiooni järgi kuulub idiopaatiliste interstitsiaalsete pneumooniate (IIP) hulka. Haigust defineeritakse patohistoloogilise leiu järgi, milleks on müofibrofblastidest koosnevate granulatsioon koeliste struktuuride vohamine alveoolide, alveolaarjuhade ja respiratoorsete bronhioolide valendikku. KOPi-puhune sidekoe vohamine eristub selgesti IPFile iseloomulikust progresseeruvast pöördumatust fibroosist, kuna omab erakordset võimet reageerida glükokortikoid ravile. Ülevaateartiklis on lähemalt käsitletud KOPi patogeneesi, kliinilist pilti, diagnoosimist, avaldusvorme ja ravi ning toodud kahe haigusjuhu kirjeldused. Eesti Arst 2007; 86 (2): 110–119

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2007-02-01

How to Cite

Altraja, A., Püttsepp, E., & Lapidus, N. (2007). Krüptogeenne organiseeruv pneumoonia ehk peit-tekkene organiseeruv kopsupõletik . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10214

Issue

Veebruar 2007

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.