Viiskümmend aastat intensiivravi algusest Eestis
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10262Abstract
Tänavu möödub 50 aastat intensiivravi algusest Eestis. Selle kasutuselevõtt seondub 1958. aasta suvel Eestis puhkenud suure lastehalvatustõve epideemiaga. Selle käigus haigestus kokku 991 haiget, neist 462 mitmesuguste halvatustega. Viimaste hulgas oli 73 haiget raskete hingamislihaste-halvatuste ja bulbaarsete häiretega. Epideemia haaras peamiselt Tartu, Elva, Otepää ja Põltsamaa ümbrust, aga haigeid oli ka mujal. Nende haigete peamiseks ravikeskuseks sai Tartu närvikliinik, arvukalt oli haigeid ka Tartu nakkushaiglas. Rakendati erakorralisi meetmeid. Tartu närvikliiniku kogu palatikorpus isoleeriti spetsiaalseks poliohaigete osakonnaks ja muud neuroloogilised haiged viidi siseosakonda. Juulist alates hakkasid saabuma ka raskete hingamishalvatustega haiged. Augustis koondati need ühte suuremasse palatisse ja nendega hakati sihipäraselt tegelema ning septembris moodustati ametlikult juba iseseisev struktuuriüksus – hingamiskeskus.Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.