Loomulike tappurrakkude aktiivsuse tsütomeetriline määramine

Authors

  • Hele Everaus
  • Alar Aints
  • Anna Štšerbakova

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10278

Keywords:

loomulikud tappurrakud, tsütomeetria, loomulik immuunsus

Abstract

Loomulikud tappurrakud (ingl natural killers, NK) on loomulikku immuunsust tagavad lümfotsüüdid, mis on võimeli­sed hävitama teisi rakke ilma eelneva immunoloogilisekogemuseta. Täna­päeval on võimalik kasutada NK-rakke immuunteraapia otstarbel. NK-rakkude lüütilist funktsiooni kontrollivad paral­leelselt mitmed retseptorite kompleksid, millest paremini on uuritud KIR (killer cell immunoglobulin-like receptors). NK-rakkude funktsionaalse aktiivsuse määramine on kuni viimase ajani põhi­nenud radioaktiivse kroomi märklaud­rakkudest vabanemise mõõtmisel. Uued meetodid rakkude märgistamiseks ning tsütolüüsi tuvastamiseks võimaldavad NK aktiivsust määrata tsütomeetriliselt laiades piirides ja kombineerida funkt­sionaalse aktiivsuse mõõtmist immuun­fenotüübi analüüsiga, mis aitab vältida radioaktiivse isotoobi kasutamisega seotud ohte ja piiranguid. Eesti Arst 2 008; 87(10):738−747

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2008-10-01

How to Cite

Everaus, H., Aints, A., & Štšerbakova, A. (2008). Loomulike tappurrakkude aktiivsuse tsütomeetriline määramine . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10278

Issue

Oktoober 2008

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.