Puusaliigese endoproteesimise radiodiagnostilisi aspekte ja püsivuse hindamise esmased tulemused

Authors

  • Aare Märtson
  • Pilvi Ilves
  • Pirja Sarap
  • Kaur Kirjanen

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10285

Keywords:

puusaliigese endoproteesimine, tsemendita endoproteesid, radioloogiline analüüs, kanaliindeks ehk FCFI

Abstract

Seoses liigeste endoproteesimise kas­vuga areneb tänapäeval jõudsalt or­ topeediline radioloogia. Nüüdisaegse röntgenoloogilise aparatuuri ning rönt­genogrammide pikaajalise digitaalse salvestamise abil on võimalik hinnata ja analüüsida juba paigaldatud liige­seproteese ning analüüsida nende pü­sivust pikema aja jooksul, sh avastada tüsistusi juba enne kliiniliste sümpto­mite avaldumist. Puusaliigese ja vaagna röntgenogrammid tehakse standardsete kriteeriumite järgi. Alates 2007. aastast TÜ Kliinikumis kasutusel olev endopro­teeside radioloogiline hindamissüsteem tugineb Ameerika radioloogiakolleegiu­mi (ACR) ning Tampere artroplastika ja radioloogia kliiniku (Coxa) juhendi­tele. Eesti Arst 2008; 87(10):772−782

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2008-10-01

How to Cite

Märtson, A., Ilves, P., Sarap, P., & Kirjanen, K. (2008). Puusaliigese endoproteesimise radiodiagnostilisi aspekte ja püsivuse hindamise esmased tulemused . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10285

Issue

Oktoober 2008

Section

MITMESUGUST

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.