Magnetresonants-spektroskoopia põhimõte ja peamised kliinilised näidustused
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10288Keywords:
magnetresonants-spektroskoopia, põhimõte, näidustusedAbstract
Magnetresonants-spektroskoopia (MRS) on magnetresonantstomograafia (MRT) üks rakendusala, mis võimaldab uurida eluskoe biokeemilisi koostisosi. Keemias ja füüsikas on magnetspektroskoopia meetod ammu tuntud, biomeditsiinis on ta kasutusel alates 1980. aastatest. MRS-andmete saamine on sarnane tavalise MRT-uuringuga, kuid kasutatakse erinevat ruumilise kodeerimise, andmete kogumise ja järeltöötluse tehnikat. MRSi kasutamine on näidustatud paljude neuroloogiliste haiguste diagnoosimisel, kulu jälgimisel ja prognoosi hindamisel. MRS-muutused on mittespetsiifilised, nende interpreteerimisel tuleb arvesse võtta kliinilisi andmeid, saadud ravi ja võimalikke süsteemseid haigusi. Kuna ka Eestis on tekkinud võimalused MRSi rakendamiseks nii Tartus kui ka Tallinnas, tutvustab järgnev ülevaateartikkel MRSi põhimõtet ja kasutamise näidustusi. Eesti Arst 2008; 87(10):783−790Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.