Aju ja armastus

Authors

  • Mark Braschinsky
  • Väino Sinisalu 
  • Ülla Linnamägi

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10377

Keywords:

armastus, oksütotsiin, vasopressiin, dopamiin

Abstract

Kaasaegsete aju-uurijate huviorbiidis on olnud domineerivalt negatiivsed ilmingud nagu raev, ärevus, hirm. See on ka loomulik, sest hirmu aluseks olevad närvivõrgustikud tagasid loomariigis ellujäämise ja on evolutsiooni käigus tugevalt kinnistunud. Õnneks on viimasel ajal hakatud rohkem tähelepanu pöörama ka positiivsetele tunnetele (1). Üheks enam ihaldatud tundeks on ilmselgelt armastus. Kuni praeguseni ei peeta küll terminit „armastus“ teaduslikuks mõisteks, kuid seda defi neeritakse osavalt teaduslike terminite abil. Levinud väljendiks selle seisundi kirjeldamisel on näiteks „nende keemia sobib“. Tõsi see on, et ühe osa eest selle tunde arengus vastutavad tõesti organismi nanopeptiidid oksütotsiin ja vasopressiin. Mõlemad peptiidid sünteesitakse paraventrikulaarses ja supraoptilises tuumas hüpotalamuses ja projektsiooniteed lõpevad neurohüpofüüsis. Nanopeptiidid reguleerivad reproduktiivset käitumist, olles orgastilise elamuse saamise oluliseks teguriks (2). Heaolutunde ootust ja selle saabumist vahendab dopamiin. Romantilise armastuse mõistet ei saa samastada seksuaalse kirega. Viimase puhul on keemilised muutused organismis seotud pigem suguhormoonidega ning selle tunde olemus ja eesmärk on teine. Eesti Arst 2008; 87(4):269−273

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2008-04-01

How to Cite

Braschinsky, M., Sinisalu , V., & Linnamägi, Ülla. (2008). Aju ja armastus . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10377

Issue

Aprill 2008

Section

MITMESUGUST

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.