Neuroborrelioos – puukidega leviv närvisüsteemi bakternakkus

Authors

  • Anne Õunapuu
  • Irja Kalbe
  • Pille Taba
  • Siiri-Merike Lüüs
  • Ülle Krikmann

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10389

Keywords:

neuroborrelioos, kliiniline pilt, diagnoosimine, ravi

Abstract

Neuroborrelioos on üks Lyme’i tõve vorme, mille kliinilistele väljendustele ning diagnostikale on artiklis keskendutud. Puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve põhjustajaks on spiroheetide perekonda kuuluv gramnegatiivne bakter, mida levitavad Borrelia burgdorferi sensu stricto, Borrelia garinii ja Borrelia afzelii. Borrelioosi esinemine Eestis on aastatel 2000–2007 olnud suurem kui haigestumus puukentsefaliiti. Neuroborrelioosi diagnoosimiseks on lisaks anamneesile ja kliinilisele pildile vaja määrata antikehad seerumis ning liikvoris. Eesti Arst 2008; 87(3):214−220

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2008-03-01

How to Cite

Õunapuu, A., Kalbe, I., Taba, P., Lüüs, S.-M., & Krikmann, Ülle. (2008). Neuroborrelioos – puukidega leviv närvisüsteemi bakternakkus . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10389

Issue

Märts 2008

Section

RAAMATU TUTVUSTUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.