Kas varakult diagnoositud dementsus parandab haiguse prognoosi?
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10406Abstract
Dementsus ei ole omaette haigus, vaid seisund, mille puhul häiruvad inimese kognitiivsed võimed, mistõttu ta ei ole võimeline igapäevaeluga toime tulema ega töötama. Mäluhäire on kõige iseloomulikum dementsuse sümptom, kuid mäluhäire ainsa ilminguna ei anna alust dementsuse diagnoosimiseks. Sagedasemad dementsuse vormid – ligi 70% juhtudest – on Alzheimeri tõbi ja vaskulaarne dementsus. Üldjuhul dementsuse sümptomaatika progresseerub ja need haiged ei tule enam iseseisva eluga toime, vajades kõrvalabi ja hooldust. Eesti Arst 2008; 87(2):138−141Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
