Meditsiinidoktor Inga Talvik

Authors

  • Anneli Kolk

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10416

Abstract

2. oktoobril 2007 kaitses TÜ arstiteaduskonna nõukogu ees doktoriväitekirja Inga Talvik. Töö “Infl icted traumatic brain injury / shaken baby syndrome in Estonia - epidemiology and outcome” („Raputatud lapse sündroom Eestis: epidemioloogia ja kaugtulemused”) juhendajaks oli emeriitprofessor Tiina Talvik, oponendiks oli rahvusvaheliselt väga tunnustatud lapseea vägivalla ekspert pediaatriaprofessor Randell Alexander Florida Ülikoolist. Oponent rõhutas teematika olulisust, väitekirjas saadud tulemuste tähtsust, dissertandi osa selle diagnoosi “maaletoojana” Eestis. Raputatud lapse sündroom (RLS), inglise keeles shaken baby syndrome ehk tekitatud traumaatiline ajukahjustus (infl icted traumatic brain injury) ehk mitte õnnetusel tekkinud ajukahjustus (non-accidental brain injury), on kirjanduse andmetel sage haigestumise ning suremuse põhjus väikelastel ning sagedaim surma põhjus alla 2aastastel lastel. Eesti Arst 2008; 87(2):159

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2008-02-01

How to Cite

Kolk, A. (2008). Meditsiinidoktor Inga Talvik . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10416

Issue

Veebruar 2008

Section

MITMESUGUST

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.