Krooniline vaagnavalu – epidemioloogia ja riskitegurid

Authors

  • Kadri Matt

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10431

Keywords:

krooniline vaagnavalu, epidemioloogia, riskitegurid

Abstract

Korduvad, kroonilise iseloomuga alakõhu- ja seljavalud on eri eas tütarlaste ja naiste sagedased vaevused, kuid ei ole enamasti arsti juurde pöördumise põhjuseks. 14–25%-l juhtudest on aga valu niivõrd häiriv, et sunnib patsienti arsti poole pöörduma, põhjustab korduvat koolist puudumist või töövõimetust ning füüsilist ja emotsionaalset stressi. Sellistel juhtudel lohutab patsiente vähe asjaolu, et ka pärast uuringuid ei leita 2/3-l juhtudest põhjust või et 20%-l diagnoositakse ärritatud soole sündroomi või stressi ilma ühegi uuringuta. Krooniliste vaagnavalude põhjused on mitmekesised, sümptomid kattuvad, diagnostika võib olla aeganõudev ning etiopatogeneetiline ravi keeruline. Diagnostika ja ravi peaksid olema komplekssed, et raviefekt oleks patsiendi jaoks efektiivseim. Eesti Arst 2008; 87(1):23−26

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2008-01-01

How to Cite

Matt, K. (2008). Krooniline vaagnavalu – epidemioloogia ja riskitegurid . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10431

Issue

Jaanuar 2008

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.