Maliigne neuroleptiline sündroom – kahe haigusjuhu esitlus

Authors

  • Anneli Ellervee
  • Kadri Tamme
  • Veronika Reinhard

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10435

Keywords:

maliigne neuroleptiline sündroom, neuroleptikumid, hüpertermia, lihasrigiidsus

Abstract

Maliigne neuroleptiline sündroom (MNS) on tsentraalset dopaminergilist süsteemi mõjutavate ravimite harva esinev, kuid potentsiaalselt eluohtlik kõrvaltoime. Diferentsiaaldiagnostiliselt tuleb MNSi peale mõelda iga neuroleptikume tarvitava verpatsiendi puhul, kellel on tekkinud kõrge palavik, lihasrigiidsus ja teadvushäire ning suurenenud kreatiinkinaasi sisaldus veres. MNSi ravis on oluline kohene põhjustava ravimi tarvitamise lõpetamine ning toetav ravi, eelkõige palaviku alandamine, vajaduse korral intensiivravi. Spetsiifi liste ravivõtete kasutamise tõhususe kohta on vastuolulisi arvamusi. Enim on kasutamist leidnud dopamiini agonist bromokriptiin ning lihasrelaksant dantroleen. Viimastel aastakümnetel on suremus MNSi oluliselt vähenenud. Enamik patsiente, kes jäävad ellu, paraneb MNSist täielikult. Eesti Arst 2008; 87(1):45−52

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2008-01-01

How to Cite

Ellervee, A., Tamme, K., & Reinhard, V. (2008). Maliigne neuroleptiline sündroom – kahe haigusjuhu esitlus . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10435

Issue

Jaanuar 2008

Section

HAIGUSJUHT

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.