Kas riigi järelevalvel tervishoiusektori üle on selge eesmärk ja tulemused?

  • Liisi Uder
DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10438
Keywords: järelevalve, tervishoiuteenuste kvaliteet, tervishoiutöötajate register

Abstract

Rahasumma, mis tervishoiusektorist 2007. aastal läbi käis, oli üle 12 miljardi krooni. Seetõttu on riigile ja üldsusele oluline teada, et avaliku sektori raha ka-sutatakse tervishoius sihipäraselt ning saadav tervishoiuteenus on kvaliteetne. Selleks on riik loonud järelevalvesüsteemid, mille toimimist hinnates leidis Riigikontroll, et praegusel järelevalvetegevusel pole selget eesmärki ning liiga väike osa järelevalvest tegeleb kvaliteedi tagamisega. Järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamises mitteveendumise ning erinevate institutsioonide nõrga koostöö tulemusena ei suudeta tagada järelevalvetegevuse mõju. Eesti Arst 2008; 87(1):64−68 Eesti Arst 2008; 87(1):64−68

Downloads

Download data is not yet available.
Published
2008-01-01
How to Cite
Uder, L. (2008). Kas riigi järelevalvel tervishoiusektori üle on selge eesmärk ja tulemused? . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10438
Issue
Jaanuar 2008
Section
MITMESUGUST

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.