Retseptiravimite kasutamine ja iseravimine Eesti elanike poolt
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10442Keywords:
retseptiravimid, iseravimine, tervise enesehinnang, sissetulekAbstract
“Terviseuuringu 2006” vastuste alusel saab kirjeldada Eesti elanike üldisi harjumusi retsepti- ja käsimüügiravimite kasutamisel. Retseptiravimite kasutajate arv kasvab paralleelselt vanuse suurenemise ja tervise enesehinnangu halvenemisega. Arsti määratud retseptiravimeid kasutab pidevalt või sageli pool Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Seejuures on kümnendik retseptiravimite kasutajatest viimase 4 nädala jooksul kasutanud retseptiravimit, mida arst ei ole otseselt neile määranud. Käsimüügiravimite kasutajaid seevastu on võrdselt igas vanuses ja erineva tervise enesehinnanguga elanike seas – veerand Eesti inimestest kasutab käsimüügiravimeid iga päev või iga nädal. Käsimüügiravimeid on arst soovitanud kolmandikule kasutajatest, ülejäänud kasutavad neid omal initsiatiivil ja äranägemisel. Eesti Arst 2008; 88(Lisa2):92−96Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.