Puukborrelioos
Abstract
Viimastel aastatel on Eestis suurenenud puukborrelioosi haigestumine: kui 2005. a leiti 20,9 uut juhtu, siis 2008. a juba 106,0 uut juhtu 100 000 inimese kohta. Kas tegemist on haigestumise tõelise tõusuga või esineb haiguse ülediagnoosimist? Et osal juhtudel on esiplaanil mittespetsiif ilised sümptomid, siis on oluline diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada ka teiste haigustega (reumatoloogilised, neuroloogilised) ning diagnoosi panemisel tuleb vaadata lisaks epidemioloogilisi ja laboratoorseid tulemusi koos. Eesti Arst 2009; 88(12):830−834Downloads
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
