Videotorakoskoopiline tümektoomia müasteenia ravis

Authors

  • Tanel Laisaar
  • Triin Treial
  • Vaike Laisaar
  • Andres Sell

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10464

Keywords:

müasteenia, tümektoomia, kirurgiline ravi, videotorakoskoopia

Abstract

Müasteenia on krooniline autoimmuunhaigus skeletilihaste progresseeruva nõrkuse ja kiire väsimisega füüsilisel koormusel. Üheks müasteenia ravivõimaluseks on videotorakoskoopiline tümektoomia, mis on minimaalinvasiivne ravimeetod. Käesoleva uurimuse käigus analüüsiti aastatel 2005–2008 TÜ Kliinikumis teostatud 9 videotorakoskoopilise tümektoomia esialgseid tulemusi. Operatsioon tehti üldanesteesias kopsude selektiivse ventilatsiooniga, kasutades kirurgilise juurdepääsuteena parempoolset videotorakoskoopiat. Eemaldati kogu eesmise mediastiinumi rasvkude koos tüümusega alates diafragmast kuni kaelani. Operatsiooni järel jälgiti haigeid 22 kuud. Kõikidel haigetel oli võimalik püridostigmiini annust vähendada, keskmiselt langetati ravimi doosi 470 mg-lt 306 mg-le. Neurofüsioloogilisel uuringul ilmnes lihasnõrkuse vähenemise tendents. Eesti Arst 2009; 88(12):811−816

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-12-01

How to Cite

Laisaar, T., Treial, T., Laisaar, V., & Sell, A. (2009). Videotorakoskoopiline tümektoomia müasteenia ravis . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10464

Issue

Detsember 2009

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.