Radiokemoteraapia bioloogilised alused ja kliinilised näidustused
Abstract
Suur osa viimastel aastakümnetel onkoloogias aset leidnud edusammudest on tingitud samaaegse kiiritus- ja keemiaravi ehk radiokemoteraapia kasutuselevõtust. Seda on võimaldanud nii kiiritusravi tehnilise poole täiustumine (uued moodsad lineaarkiirendid ja kiiritustehnikad) kui ka tõhusate keemiaravimite ning uute märklaudravimite väljatöötamine. Radiokemoteraapia baseerub tugevatel bioloogilistel alustel. Medikamentoosne vähiravim vähendab haiguse süsteemse leviku riski ning avaldab sünergistlikku ja intensiivistavat toimet kasvajarakkudele kiiritatavas piirkonnas. Radiokemoteraapiat kasutatakse tihti peamise ravimeetodina elundit säästvate raviprotokollide raames ning kasvajapaikmete puhul, kus ravi efektiivsuse tagamisel on oluline osa kasvaja lokaalsel kontrollil. Radiokemoteraapia operatsioonieelne või -järgne kasutus nõuab haiget opereerivate kirurgide ja kliiniliste onkoloogide toimivat koostööd. Eesti Arst 2009; 88(10):641−647Downloads
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
