Õpilase temperament ja toimetulek koolis

Authors

  • Mare Leino

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10539

Keywords:

temperament, probleemlapsed, jätkusuutlikkus

Abstract

Temperament ei ole nähtus iseeneses, vaid mõjutab ka koolihindeid, mis tegelikult peaksid kajastama ainult laste teadmisi. Helsingi Ülikooli psühholoogiaprofessor Liisa Keltikangas-Järvinen (1) kasutab terminit ‘koolitemperament’ – teatud tüüpi õpilased saavad õpetajaga paremini läbi, pälvides ka paremaid hindeid. Uurimuse eesmärgiks oli analüüsida temperamendi rolli probleemlapseks kujunemisel põhikoolis ning selgitada nn jätkusuutlike temperamendijoonte olemasolu. Uurimismeetodiks oli Burksi ja Rubensteini (2) temperamenditest, mida õpetajad täitsid probleemseks peetud õpilaste kohta, üliõpilased aga iseenda kohta. Töö tulemusena selgus, et valdav osa pedagoogide etteheidetest lastele olid temperamendipõhised: probleemseks peetakse keskmisest aktiivsemat, aga ka äärmuslikult käituvat õpilast. Tudengistaatusse jõudnuid iseloomustab keskmisest suurem optimism ja püsivus ning keskmisest väiksem intensiivsus ja rütmilisus. Eesti Arst 2009; 88(7−8):475−480

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-08-01

How to Cite

Leino, M. (2009). Õpilase temperament ja toimetulek koolis . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10539

Issue

Juuli-August 2009

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.